1921
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1917 |
1918 |
1919 |
1920 |
1921
| 1922
| 1923
| 1924
| 1925
| ►
| ►►
1921. aasta (MCMXXI) oli 20. sajandi 21. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 27. juuli – kanadalased Frederick Banting ja Charles Best eraldasid esmakordselt insuliini, mis osutus tõhusaks suhkurtõve ravivahendiks.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis 1921. aasta Eestis
- 20. jaanuar – Tartus Emajõel toimusid esimesed suusavõistlused Eestis. Võisteldi 1500 ja 5000 m distantsidel ja osa võttis 10 suusatajat[1].
- 24. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kus kõik neli distantsi võitis Christfried Burmeister[1].
- 18. veebruar – tegutsemiseks sai loa Eesti Foto-Klubi[2].
- 26. veebruar – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi[1].
- 27. veebruar – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss[1].
- 28. veebruar – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit[2].
- 13. märts – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse[2].
- 16. märts – Vabariigi Valitsus nimetas Karl Terrase riigisekretäriks.
- 18. märts – Vabariigi Valitsus kaotas Läänemaal, Pärnumaal ja Haapsalus 29. novembril 1918 maksmapandud sõjaseaduse.
- 22. märts – kinnitati lennundusaktsiaseltsi Aeronaut põhikiri[2].
- 11. aprill – asutati spordiselts Pärnu Tervis[1].
- 21. aprill – asutati Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK)[1].
- 1. mai – Vabariigi Valitsus kehtestas Eestis senise Tallinna aja asemel Ida-Euroopa aja[2].
- 10. mai – ärimees Eduard Saarepera annetas VS Spordi jalgpallimeeskonnale väärtusliku karika (Eesti jalgpallikarikas), mida hakati nüüdsest välja andma Eesti meistrile jalgpallis[1].
- 13. mai – Tallinnas pandi Narva ja Pärnu maanteel hobutrammide (konka) asemel liikuma mootortrammid[2].
- 16. mai – Tartus alustas tegevust Riigi Keskarhiiv[2].
- 16. mai – Kuusalu kalmistul avati Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas[2].
- 5. juuni – Jakob Kukk ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks.
- 8. juuli – Eesti osales esimest korda ROKi kongressil[1].
- 23. juuli – Tallinna Tiigiveski väljakul toimus Eesti-Rootsi maavõistlus jalgpallis. Mäng jäi viiki 0:0. See oli Eesti esimene jalgpalli maavõistlus koduväljakul[1].
- 3. august – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised[2].
- 23. august – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast[2].
- 29. august – Eestist jõuab Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele[2].
- 10. september – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.
- 12. september – Tallinnas avati kindralstaabi kursused[2], millest hiljem saab kõrgem sõjakool.
- 14. september – ilmus kirjandusrühmituse Tarapita häälekandja (Tarapita) esimene number[2].
- 18. september – Tartus lõppesid Eesti esimesed meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses ja tõstmises[1].
- 19. september – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega[1].
- 22. september – Eesti, Läti ja Leedu said Rahvasteliidu liikmeks[2].
- Aaspere mõisa rajati lastekodu.
- 8. oktoober – asutati Eesti Arhitektide Ühing[2].
- 14. detsember – alguse sai erialaliit Eesti Jalgpalli Liit, kes eraldus Eesti Spordi Liidu jalgpalliosakonnast[1].
- 14. detsember – registreeriti Noorte Meeste Kristlik Ühing[2].
- 22. detsember – registreeriti Eesti Lauljate Liit[2].
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1921
- 1. jaanuar – Alain Mimoun, prantsuse jooksja
- 1. jaanuar – Ilmar Torn, eesti kunstnik
- 5. jaanuar – Friedrich Dürrenmatt, šveitsi kirjanik
- 6. jaanuar – Ants Viidalepp, eesti kunstnik
- 8. jaanuar – Leonardo Sciascia, itaalia kirjanik
- 22. jaanuar – Arno Babadžanjan, helilooja
- 29. jaanuar – Herta Laipaik, eesti kirjanik
- 31. jaanuar – Mario Lanza, itaalia päritolu ameerika ooperilaulja ja näitleja
- 31. jaanuar – Abu Sayeed Chowdhury, Bangladeshi poliitik
- 4. veebruar – Betty Friedan, feminist
- 4. veebruar – K. R. Narayanan, India poliitik
- 16. veebruar – Hua Guofeng, Hiina poliitik
- 21. veebruar – John Rawls, USA filosoof
- 21. veebruar – Lembit Remmelgas, eesti tõlkija ja kriitik
- 22. veebruar – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika poliitik
- 22. veebruar – Giulietta Masina, itaalia filminäitleja
- 24. veebruar – Ludvík Aškenazy, Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik
- 11. märts – Ástor Piazzolla, Argentina helilooja
- 12. märts – Gianni Agnelli, itaalia tööstur
- 12. märts – Emil Laansoo, eesti muusik
- 21. märts – Vassili Džugašvili, Jossif Stalini poeg
- 21. märts – Arthur Grumiaux, belgia viiuldaja ja muusikapedagoog
- 24. märts – Vassili Smõslov, maletaja
- 25. märts – Simone Signoret, prantsuse näitleja
- 1. aprill – André Stil, Prantsuse kirjanik
- 15. aprill – Georgi Beregovoi, Nõukogude kosmonaut
- 16. aprill – Peter Ustinov, vene päritolu Briti kirjanik, näitleja ja režissöör
- 23. aprill – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
- 25. aprill – Karel Appel, hollandi maalikunstnik
- 12. mai – Joseph Beuys, saksa kunstnik
- 21. mai – Andrei Sahharov, vene füüsik ja poliitik
- 23. mai – Grigori Tšuhrai, filmirežissöör ja stsenarist
- 8. juuni – Suharto, Indoneesia poliitik
- 11. juuni – Harald Suislepp, eesti kirjanik
- 11. juuni – Edgar Mattisen, eesti kirjanik
- 28. juuni – P. V. Narasimha Rao, India poliitik
- 1. juuli – Seretse Khama, Botswana poliitik
- 5. juuli – Viktor Kulikov, Nõukogude sõjaväelane
- 6. juuli – Nancy Reagan, Ronald Reagani abikaasa
- 18. juuli – John Glenn, USA astronaut
- 22. juuli – Herman Heinla, eesti kunstnik
- 19. august – Gene Roddenberry, USA teleprodutsent
- 1. september – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
- 12. september – Stanisław Lem, poola kirjanik
- 30. september – Deborah Kerr, šoti päritolu Briti filminäitleja
- 13. oktoober – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
- 18. oktoober – Jesse Helms, USA poliitik
- 22. oktoober – Georges Brassens, prantsuse laulja
- 24. oktoober – Jüri Saarma, eesti psühhiaater
- 25. oktoober – Mihai I, Rumeenia kuningas
- 5. november – Fawziyah, Egiptuse printsess ja Iraani šahhinna
- 14. november – Ea Jansen, eesti ajaloolane
- 19. november – Géza Anda, Šveitsi pianist
- 27. november – Alexander Dubček, Tšehhoslovakkia poliitik
- 29. november – William Alston, USA filosoof
- 5. detsember – Eeva-Liisa Manner
- 11. detsember – Ilmar Laaban, eesti luuletaja ja publitsist
- 18. detsember – Juri Nikulin, vene näitleja
- 29. detsember – Dobrica Ćosić, serbia kirjanik ja Jugoslaavia poliitik
- Ruth Barcan Marcus, USA filosoof ja loogik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Surnud 1921
- 8. veebruar – Pjotr Kropotkin, vene anarhist
- 3. aprill – Villem Sikk, endine Jõgeva alevivanem
- 16. august – Petar I, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas
- 31. august – Karl von Bülow, Saksa sõjaväelane
- 2. oktoober – Wilhelm II, endine Württembergi kuningas
- 14. november – Isabel, Brasiilia keiserliku perekonna pea
- 22. november – August Weizenberg, eesti skulptor
- 16. detsember – Camille Saint-Saëns, prantsuse helilooja
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Albert Einstein
- keemia – Frederick Soddy
- meditsiin – auhinda välja ei antud
- kirjandus – Anatole France
- rahu – Karl Hjalmar Branting, Christian Lous Lange