Vikipeedia:Nädala artiklid 2023

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nädala artiklid
2008200920102011
2012201320142015
2016201720182019
2020202120222023

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2023. aasta nädala artiklid.

Anrepi lõvi

Anrepi lõvi on 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile (1760–1807) 1844. aastal püstitatud mälestusmärk, mis koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust, mille autoriks on saksa skulptor Christian Daniel Rauch.

Anrepi lõvi asub Tarvastu vallas Kärstna mõisa keskusest poolteist kilomeetrit läänes Kärstna kabelimäel ja selle geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 33″ N, 25° 47′ 4″ E.

Mälestusmärgi lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (1796–1860).

Lõvikuju on valatud Berliini kuninglikus valukojas. Münsteris ja Lübeckis on säilinud sellega identsed lõvimonumendid. Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla. Loe edasi ...

Filaret Gumilevski

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene õigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene Õigeusu Kiriku Riia piiskop.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning 1859–66 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ...

Jupiter ja Suur Punane Laik

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.

Roomlased panid sellele nime oma peajumala Jupiteri järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri tähesuurus olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.

Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. (Opositsiooni ajal võib Marss paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum, kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi tahke pind. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik sferoid. Jupiteri välimine atmosfäär on silmanähtavalt jaotunud vastavalt laiuskraadidele eri kihtideks, mille piirialadel esineb turbulentsi ja torme. Loe edasi ...

Liivlaste elamu Jaunciemsis (1902)

Liivlased (liivi keeles līvlizt, läti keeles līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Lätis Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid.

Liivlaste väljakujunemine paigutatakse noorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2017. aastal oli Lätis end liivlasteks pidavaid inimesi 16, Eestis 85 ja Venemaal 7. Grizelda Kristiņ, kes oli viimane liivi keelt emakeelena kõneleja, suri 2013. aastal Kanadas.

Arheoloogilistele leidudele toetudes nähakse hilisematest kirjalikest allikatest tuntud liivlastega asustatud alade elanikel ja kultuuril erinevaid algupärasid. Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Metsepole piirkonna liivlasi peetakse kõige tõenäolisemalt juba pikemat aega Vidzeme loodeosa asustanud läänemeresoomlaste järeltulijaiks, kelle materiaalses kultuuris leidub ühisjooni Sakala alade ja latgaliseerumise-eelse Vidzeme põhjaosa läänemeresoome rahvastikuga. Loe edasi ...

Mart Saare majamuuseum (2020)

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.

Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas.

Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävisid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Loe edasi ...

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki läänemeresoome rahvaid või laiemalt isegi kõiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris.

Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113. aasta paiku koostatud Nestori kroonikas). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "De origine actibusque Getarum" ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga Riho Grünthali seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...

Vikipeedia:Nädala artiklid/7 (2023)

Vikipeedia:Nädala artiklid/8 (2023)

Vikipeedia:Nädala artiklid/9 (2023)

10. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/10 (2023)

11. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/11 (2023)

12. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/12 (2023)

13. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/13 (2023)

14. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/14 (2023)

15. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/15 (2023)

16. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/16 (2023)

17. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/17 (2023)

18. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/18 (2023)

19. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/19 (2023)

20. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/20 (2023)

21. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/21 (2023)

22. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/22 (2023)

23. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/23 (2023)

24. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/24 (2023)

25. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/25 (2023)

26. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/26 (2023)

27. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/27 (2023)

28. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/28 (2023)

29. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/29 (2023)

30. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/30 (2023)

31. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/31 (2023)

32. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/32 (2023)

33. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/33 (2023)

34. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/34 (2023)

35. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/35 (2023)

36. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/36 (2023)

37. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/37 (2023)

38. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/38 (2023)

39. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/39 (2023)

40. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/40 (2023)

41. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/41 (2023)

42. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/42 (2023)

43. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/43 (2023)

44. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/44 (2023)

45. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/45 (2023)

46. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/46 (2023)

47. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/47 (2023)

48. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/48 (2023)

49. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/49 (2023)

50. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/50 (2023)

51. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/51 (2023)

52. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/52 (2023)