Perekond (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia

Perekond[1] (genus) on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki. Perekonda kasutatakse elavate ja fossiilsete organismide bioloogilises klassifikatsioonis. Perekond ja kõrgemad taksonoomilised astmed nagu sugukond on kasutusel elurikkuse õpetuses, eriti just fossiilide uuringutes, sest neid ei ole alati võimalik täielikult identifitseerida liigilisel tasandil. Kuid perekonnal ning sugukonnal on tavaliselt pikem stratigraafiline ulatus kui liigil, seetõttu on parem uurida fossiile teisel või kolmandal tasemel (vastavalt siis perekond või sugukond). Termin tuleb ladinakeelsest sõnast genus (järeltulijad, perekond, sugu)[2] Taksonoomidel on perekonna koostis kindlaks tehtud. Perekonna klassifikatsiooni standardid pole veel täelikult seaduse jõus. Binomiaalse klassifikatsiooni skaalal perekond järgneb liigile ja pärast perekonda tuleb sugukond.

Üldnimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna klassifikatsioon mängib pöördelist rolli binaarses nomenklatuuris ning on ühtlasi aluseks bioloogilise nomenklatuuri süsteemile. Liigi nimi koosneb perekonnanimest, mis kirjutatakse alati suure tähega, ja liigiepiteedist, mis märgitakse väikese tähega. Näiteks Homo sapiens, milles Homo tähistab perekonda ja sapiens liigi epiteeti.

Binaarne nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Nimede teadusliku kirjapaneku (binaarne nomenklatuuri) reeglid on paika pandud nomenklatuurikoodeksis: sõltub sellest, millist tüüpi organismiga on tegu ja millisesse riiki ta kuulub. Teaduslikke nimetusi, mis tähendavad ühtlasi ladinakeelseid nimetus, saab kasutada rahvusvaheliselt. Eelnev on ka nende kasutamise eelis üldkasutavate nimede juures, sest sellest saavad aru erinevatest rahvustest teadlased. Ladinakeelsete nimetuste kasutamine ühise teaduskeelena vähendab segadust, mis võib tekkida tavanimede kasutusega, kus ühel sõnal võib olla mitu tähendust (näiteks elk tähendab inglise keeles nii põtra kui ka hirve), või siis kui ühel isendil on mitu nime (näiteks jänes ja haavikuemand). Mõned taksonoomid määravad perekonda riigist sõltuvalt ühe kindla nomenklatuuri koodi järgi, teised taksonoomid aga määravad perekonda riigist sõltuvalt teise koodi järgi. See on võib olla erandjuhtum, mis pole määratud kindla reegli järgi.

Binaarse nomenklatuuri pöördelisus[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti tuleneb üldnimetus mitmete madalamate taksonite nimede koostisest. Näiteks, Canis lupus on halli hundi teaduslik nimetus, perekond Canis on perekonna üldnimetus koertele ja tema lähimatele sugulastele ja lupus tähistab spetsiifilist epiteedinimetust hundi jaoks (kasutatakse liigilisel tasemel nimetustes). Sarnaselt on Canis lupus familiaris kodustatud koera nimetus.

Kõrgemate tasemete taksonoomiliste gruppide nimetused tulenevad sageli perekonna nimetusest, nagu näiteks sugukond Canidae tuleb nimest Canis. Loomulikult pole mitte kõik kõrgemate taksonite nimetused tuletatud perekonna nimedest. Näiteks kiskjaliste nimetus Carnivora määrab ära, millisesse seltsi koer kuulub.

Nimede mitmekordsest kasutamisest tulenevad probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe riigi piires on lubatud kanda ainult üks kord mingit teadusliku nimetust, ühte nime ei või kasutada korduses näiteks järgmisel taksonoomilisel tasandil. Nii võib teha aga erinevates riikides. Kuigi see on mahalaidetud loomanimetuste nomenklatuuri rahvusvahelise koodi reeglites ja taimede nomenklatuuri rahvusvahelises koodis, on siiski umbes viis tuhat nimetust, mis on kasutusel korraga mitmes erinevas riigis. Näiteks, Anura on nimetus konnade seltsi jaoks, samuti kasutatakse seda sama nimetust ühe taime perekonna nimetuseks. Aotus tähendab nii perekonda kuldoad kui ka ööahve, Oenanthe on perekonna nimetus nii kivitäksile (linnuriigist) kui vesiputkele (taimeriigist), Prunella on perekonna nimetus raatile (linnuriik) samamoodi käbiheinale, mis kuulub taimede hulka ja viimaks Proboscidea on seltsi nimeks elevantidele samas ka perekonna nimetuseks saatanaküünele(taimeriik). Sama riigi piires võib ühte konkreetset nimetust kasutada ainult ühe korra. See seletab ka, miks perekond nokkloom on nimetatud kui Ornithorhynchus – George Shaw nimetas selle algselt Platypus 1799. aastal, kuid see nimi oli Johann Friedrich Wilhelm Herbsti poolt juba 1793. aastal antud ambroosia mardikate grupile. Nimetusi, mis on vormilt ühte tüüpi, aga rakenduvad erinevatele taksonitele, kutsutakse homonüümideks. Kuna mardikas ja nokkloom on mõlemad loomariigi esindajad, ei saanud nime Platypus kasutada mõlemal puhul. Aastal 1800 nimetas Johann Friedrich Blumenbach nokklooma ümber Ornithorhynchus .

Liigi nime kirjutamise viisid ja reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslike nimetuste reeglite ehk binaarse nomenklatuuri järgi võiks igal perekonnal olla nime kirjapanekuks kindlaksmääratud valem. Endiselt näitab praktika, et on palju vanu nimesid, millel puudub kindel reegel kirjapanekus ehk siis nad on siiani ümber nimetamata. Need kuuluvad uude seltsi või sugukonda, mis eeldaks ka nime muutmist, kuid eksisteerivad endiselt vana nimega, mis nomenklatuurikoodeksi järgi pole enam õiged. Zooloogias määratakse liikide nimed holotüübi (liigi kirjeldusele aluseks olnud isend) järgi. See tähendab, et üldnimetus on täielikult seotud selle liigi holotüübiga. Rohkem infot liikide nimetamise süsteemi kohta leiab, vaadates klassifikatsiooni või nomenklatuurikoodeksit.

Juhis taksonite määramiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Ei ole mingeid kindlaid ja keerulisi reegleid, mida taksonoom peaks järgima, otsustades, mis kuulub ja mis ei kuulu ühte kindlasse perekonda. See ei tähenda seda, et poleks kindlat ja kasutatavat alustala taksonoomide seas, mis moodustaks „hea” perekonna koostise. Näiteks on mõned rusikareeglid limiteerimaks perekonna nimetuste kontuure. Neid arvestades peaks perekond täitma kolme kriteeriumit, et olla kasulikult kirjeldatud.

  1. Monofüleetiline – kõik esivanemate taksonist pärit järglased on samas grupis.
  2. Mõistlik kokkusurutus – ilma vajadusteta poleks mõtet perekonda laiendada
  3. Erisus – evolutsioonilise erisuse kriteerium. DNA järjestuste muutumised on pigem kohastumise tagajärjed kui evolutsioonilistest liinidest kõrvalekaldumised, välja arvatud siis, kui tegemist on geenivoolu otsese inhibeerimisega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genus
  2. [1], Ladina - Eesti - ladina sõnastik koolidele


Taksonoomia

Domeen
Riik

Põhikond


Hõimkond

Alamhõimkond

Ülemklass
Klass
Alamklass
Ülemleegion
Leegion

Alamleegion

Ülemselts
Selts
Alamselts

Infraselts

Ülemsugukond
Sugukond

Alamsugukond


Triibus
Alamtriibus

Infratriibus


Perekond

Alamperekond


Liik

Alamliik