William Herschel

Allikas: Vikipeedia
William Herschel (kunstnik Lemuel Francis Abbott, 1785)

Friedrich Wilhelm Herschel (inglisepäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.

Wilhelm sündis Hannoveris. Tema isa Issak Herschel (1707–1767) oli muusik sõjaväeorkestris. Wilhelmist sai samuti muusik (oboemängija) ning ta mängis sõjaväeorkestris koos isa ja venna Jacobiga. Pärast Hannoveri lüüasaamist 1757. aastal Hastenbecki lahingus otsustas isa saata pojad 1759. aastal Inglismaale. Wilhelm oli siis 19-aastane. Jacob naasis pärast kahte võõrsil veedetud aastat kodumaale, kuid Wilhelm (keda Inglismaal kutsuti Williamiks) jäigi sinna.[1]

Pärast mõnda aega kestnud muusikaõpetaja ametit sai Williamist 1766. aastal organist ja dirigent Bathi linnas. 1772. aastal tõi ta oma noorema õe Caroline samuti Inglismaale.[1]

1773. aastal hakkas William huvi tundma astronoomia vastu. Samuti pakkusid talle huvi teleskoobid ning temast sai tuntud teleskoobivalmistaja. 13. märtsil 1781. aastal märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan. Tunnustades seda avastust, võeti Herschel 1781. aastal Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ning kuningas George III tasustas teda aastastipendiumiga, mis omakorda võimaldas Herschelil loobuda muusikukarjäärist ning pühenduda täielikult astronoomiale. 1787. aastal avastas Hershel kaks Uraani kaaslastTitania ja Oberoni.[1]

8. mail 1788. aastal abiellus William Mary Pittiga. Abielupaaril sündis vaid üks laps: John Herschel (1792–1871), kellest sai samuti tuntud astronoom.[1]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Herschel valiti 1785. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]