Köha

Allikas: Vikipeedia
Läkaköhaga köhiv poiss

Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb. Inimesel võib köhimine olla ka tahtlik.

Fülogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Neelamist, oksendamist ja hingamist kui elutähtsaid funktsioone, mis selgroogsetel võivad algse lõpusesoole tõttu väga kergesti ristuda, tuleb tugevate refleksidega kaitsta ja reguleerida.

Kalad saavad segavaid osakesi ja mittesöödavat lõpusekorvist neelulihaste tugeva kokkutõmbe abil läbi suu välja köhida välja (välja oksendada). Maismaaselgroogsetel toimub lahknemine kaheks funktsiooniks: kopsu ja neelu puhastatakse köhimisega, söögitoru ja magu oksendamisega, ninaõõnt aevastamisega. See, mil määral need kolm "refleksi" on kahepaiksetele, roomajatele, lindudele ja imetajatele tõesti kohased, on edasise vaatluse ja uurimise objekt (lisanduvad veel köhatamine, luksumine jms).

Köha inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Köharefleks ja mehhanism[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Köharefleks

Köharefleksi vallandavad peamiselt hingamisteede limaskesta epiteelis paiknevad köharetseptorid, mis reageerivad köhaärritajatele. Ärritajad võivad tuleneda põletikust. Mehaanilised ärritajad on võõrmaterjal (tolm), lima, võõrkeha, surve väljastpoolt. Keemilised ärritajad on näiteks aurud ja maohape. Köharefleks toimib piklikajus paikneva köhakeskuse vahendusel.

Kopsudes tekitatakse negatiivne rõhk, mille tagajärjel kopsud täituvad rohke õhuga. Häälepilu suletakse, hingetoru aheneb, seejärel häälepilu avaneb ning õhk paiskub väga kiiresti välja, võttes kaasa hingamisteedes oleva materjali või võõrkeha.

Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tahtmatu köha funktsioon on puhastada hingamisteed ainetest või võõrkehadest, mis võivad neid ummistada või ahendada, ning takistada nende sattumist sügavamale hingamisteedesse ja kopsu.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Eristatakse produktiivset köha ehk märga köha ehk lahtist köha ehk eritusega köha, millega kaasneb röga (bronhiaallima) väljumine suust, ja mitteproduktiivset köha ehk kuiva köha ehk kinnist köha ehk erituseta köha, mille korral röga ei välju.

Röga võib olla limane, mädane või verine.

Diagnoosi seisukohast on oluline eristada ka lühiajalist köha ehk ägedat köha (kuni 3 nädalat) ja pikaajalist köha ehk kroonilist köha (üle 3 nädala).

Eristatakse ühtlast köha, perioodilist köha ja hoogudena esinevat köha.

Eristatakse kõlavat köha, vaikset köha, tuhmi köha ja kõlatut köha.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Köha võib olla haiguse sümptom; enamasti ei ole see eraldi haigus.

Köha võivad põhjustada hingamisteede haigused, keskseisandi haigused, südamehaigused (südamepuudulikkus), maohaigused, söögitoru haigused, ravimite tarvitamine ja harva psüühikahäired. Kõige sagedasem põhjus on tavaline nohu.

Köha on üks sagedasemaid sümptomeid, mille pärast arsti poole pöördutakse[1]. See võib olla vaevav, häirida und või tekitada bronhiidi, kopsupõletiku või vähi kartust, eriti veriröga (verise röga) korral.

Kinnine köha võib esineda tavalise nohu algfaasis, allergia korral ja ravimite (näiteks ACE inhibiitorite) kõrvaltoimena. See kõrvaltoime ei esine alati kohe. Kaua püsiv köha võib viidata läkaköhale. Psühhogeenne kinnine köha on täiskasvanutel harvem kui lastel.

Lühiajalise köha sagedasemad põhjused on viiruslikud ja bakteriaalsed hingamisteede põletikud (tavaline nohu, gripp, äge bronhiit, trahheiit), ninakõrvalkoobaste põletik, larüngotrahheiit, trahheobronhiit), võõrmaterjali aspiratsioon (võõrkeha (näiteks toidu, vedeliku sattumine hingamisteedesse), ärritajate sissehingamine (gaasid, tolm)), kopsupõletik, südamepuudulikkus (ägedad südamehaigused), kopsuarteri trombemboolia ja muud kopsuembooliad, läkaköha, kopsuinfarkt, bronhiaalastma hoog. Lühiajalist köha võivad põhjustada ka muud kopsuhaigused ja roidekelme haigused, kopsuembooliad.

Pikaajalist köha tekitavad enamasti suitsetamine või muude kahjulike ainete kestev sissehingamine (tekitab kroonilise bronhiidi), kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused, kopsuvähk, bronhiaalastma, häälepaelte funktsionaalsed häired, nakkused ja kroonilised südamehaigused.[2] Sagedasemad põhjused on ka limaeritus ninaneelu, gastroösofageaalne refluks, ravimid (sealhulgas ACE inhibiitorid), kopsutuberkuloos ja bronhektaasia. Võimalikud põhjused on veel hingamisteedesse kinni jäänud võõrkeha, kopsuvähk, psüühikahäired (psühhogeenne köha), kilpnäärmehaigused, sarkoidoos, aordi aneurüsm ja AIDS.

Põhjuse väljaselgitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kui tegu pole köhaga, mis kaasneb tavalise nohuga, on arstlikul läbivaatusel ja anamneesil oluline osa köha põhjuse väljaselgitamisel. Kopsude auskultatsioon võib viidata haiguse kohale. Ebaselgetel juhtudel, kui köha on püsinud üle nelja kuu, tehakse rindkereröntgen. Kopsu funktsiooni test võib kinnitada krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste kahtlust või viia koos provokatsioonitestiga bronhiaalastma diagnoosini.

Bronhide patoloogiliste muutuste diagnoosimiseks kasutatakse bronhoskoopiat koos biopsiaga.

Interstitsiaalsete kopsuhaiguste kahtluse korral kasutatakse kompuutertomograafiat. Gastroösofageaalse refluksi korral saab teha gastroskoopia.

Tavalise nohu korral on köha enamasti alguses kuiv ja muutub alles ühe kuni kolme päeva pärast märjaks (limaosakesed hakkavad erituma). Röga võib olla selge või värviline. Selge värvus viitab viirusnakkusele, kollakasroheline värvus võib viidata bakteriaalsele superinfektsioonile. Ninasekreedi paksusel ja värvusel ei ole viirus- ja bakteriaalse nakkuse eristamisel tähtsust.[3]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Tubakasuitsu ja (kui on teada ja võimalik) allergeenide vältimine on eduka ravi tingimus.

Ravida ei tule mitte sümptomit, vaid tuleb ära tunda seda põhjustav haigus ja ravida seda. Et köha on enamasti kaitserefleks hingamisteede ummistumise takistamiseks, siis tuleb produktiivset köha ravida eriti neil juhtudel, kui köha häirib tugevalt und. Lima lahustavad vahendid (sekretolüütikumid) või inhalatsioonid aitavad eelkõige sitket sekreeti paremini välja köhida. Kuiva köha korral kirjutatakse välja köhavastaseid vahendeid ehk antitussiive, mis vaigistavad köhaärritust. Selleks on tsentraalse toimega (kesknärvisüsteemile toimivad) vahendid, eriti kodeiini sisaldavad vahendid, mis aga pikema ravi korral on sõltuvuspotentsiaali tõttu problemaatilised. Lubatud taimsed vahendid on ilma sõltuvusriskita, kuid toimivad aeglasemalt. Kui esiplaanil on limaskestade põletik, siis võib proovida köhaärritust leevendada inhaleeritavate glükokortikoididega. Kõikidel juhtudel tuleb tähelepanu pöörata piisavale vedelikutarbimisele, sealjuures peab aga arvestama võimalikku südamenõrkust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. W. Fink, G. Haidinger. Die Häufigkeit von Gesundheitsstörungen in 10 Jahren Allgemeinpraxis. – Zeitschrift für Allgemeine Medizin, 83 (200), lk 102–108.
  2. MMW-Fortschritte der Medizin, nr 3, 2011 lk 44–46.
  3. Herbert Renz-Polster, N. Renche, A. Schäffler. Gesundheit für Kinder - Kinderkrankheiten verhüten, erkennen, behandeln, 2. trükk, 2007, lk 262

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]