Sangaste mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Sangaste kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Sangaste kirikumõis

Peahoone
Peahoone
Peahoone

Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Valga maakonna Otepää valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid.

1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele (1584–1645). 17. sajandi viimasel kolmandikul oli mõisa rentnik Liivimaa maamarssal ja Riia komandant, oberst Gotthard Wilhelm von Budberg.

1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (1672–1737). Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin (surnud 1766), kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga (1727–1787) läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile (1742–1804).

Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg (1763–1811), kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1793–1874) ja 1851 Johanniitide ordu rüütel krahv Gustav von Berg (1796–1861).[1] Kui enamik mõisaid võõrandati, jäeti Sangaste mõis edasi rendile krahv Friedrich Georg Bergile (1845–1938), teenete eest põllukultuuri alal. Soome valitsuse survel mõisasüda tagastati[2] ning kuulus endistele omanikele 1939. aastani.

Sangaste mõisa maad tükeldati 1. maist 1927. aastal ja 10 hektari suurune koht Sangaste mõisa maast anti tähtajalisele rendile ka kirjanik Richard Rohtile[3]. Krahv Bergi pärija Erna Berg rentis pärast Friedrich Georg Bergi surma, mõisale kuulunud maa vakamaaviisi ümbruskonna talupidajaile. Lossi vallasvara müüdi oksjonil[4].

Veetorn

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sangaste loss

1870. ja 1880. aastatel rajati Friedrich von Bergi (1845–1938) eestvedamisel Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone.

Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn.

Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks[5] ja veetorn[6], piirdemüürid[7], mõisa teede piirdepostid[8]. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur[9], valitsejamaja[10], ait[11], meierei[12], aednikumaja[13], mõisa aedniku tööriistakuur[14], rehi[15] ja Sangaste mõisa 2 rehehoone varemed[16] ning Sangaste surnuaia kabelid[17][18] .

Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Otepää vald.

Sangaste mõisa park[muuda | muuda lähteteksti]

Sangaste mõisa park[19] oli mõisaansamblisse kuuluv üks suurimaid, 77,8 ha, vabakujunduslikke liigirikkamaid parke. Parki toovad eri suundadest kilomeetrite pikkused lehtpuualleed, mis on olulised maastikumärgid mõisasüdamikust. Tänapäevani säilinud vabakujundusliku metsapargi rajas krahv Berg isiklikult, istutades parki 170 liiki puid. Pargis kasvab TBA andmeil 424 taksonit puid ja põõsaid (okaspuid 61 taksonit, lehtpuid 145, põõsaid 218).

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk.148–149
  2. Soome märgukiri Sangaste mõisa pärast., Postimees (1886-1944), nr. 121, 5 mai 1934
  3. Richard Roht hakkab maad harima., Postimees (1886-1944), nr. 299, 3 november 1926
  4. Sangaste mõisa maa renditi vakamaaviisi. Postimees 05.06.1940
  5. Sangaste mõisa tall kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  6. Sangaste mõisa veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  7. Sangaste mõisa piirdemüürid kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  8. Sangaste mõisa teede piirdepostid kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  9. Sangaste mõisa tall-tõllakuur kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  10. Sangaste mõisa valitsejamaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  11. Sangaste mõisa ait kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  12. Sangaste mõisa meierei kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  13. Sangaste mõisa aednikumaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  14. Sangaste mõisa aedniku tööriistakuur kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  15. Sangaste mõisa rehi 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  16. Sangaste mõisa rehi 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  17. Sangaste surnuaia kabel 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  18. Sangaste surnuaia kabel 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)
  19. Sangaste mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.01.2022)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend) Lk 72-74
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk-d 514 lk. Lk 148-149
  • "Viimne mohikaanlane" mõisade peres. Esmaspäev, 10. september 1938, nr 37, lk 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]