Sangaste mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Sangaste kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Sangaste kirikumõis

Peahoone
Peahoone
Peahoone

Sangaste mõis (saksa k. Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Valga maakonna Otepää valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsamaid lauamõisaid.

1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele (1584–1645). 17. sajandi viimasel kolmandikul oli mõisa rentnik Liivimaa maamarssal ja Riia komandant, oberst Gotthard Wilhelm von Budberg.

1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (1672–1737). Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin (surnud 1766), kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga (1727–1787) läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile (1742–1804).

Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg (1763–1811), kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1793–1874) ja 1851 Johanniitide ordu rüütel krahv Gustav von Berg (1796–1861).[1] Mõis kuulus krahvidele Bergidele kuni võõrandamiseni. Soome valitsuse survel mõisasüda tagastati ning kuulus endistele omenikele 1939. aastani.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sangaste loss.

1870. ja 1880. aastatel rajati Friedrich von Bergi (1845–1938) eestvedamisel Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone.

Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn.

Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn.

Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel.

Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Otepää vald.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk.148–149

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen.  Lk 72-74
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. pp. 514 lk.  Lk 148-149
  • "Viimne mohikaanlane" mõisade peres. Esmaspäev, 10. september 1938, nr 37, lk 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]