Kusi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Uriin)

Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis. Kusi koguneb kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu.

Inimene eritab ööpäevas 1–1,5 l kust.

Seda kasutatakse rahvameditsiinis ja orgaanilise väetisena.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Uriini, eriti hapnema lastud uriini, on aastatuhandeid kasutatud puhastusvahendina. Kuna rasvaseep oli haruldane, kasutati antiikajal määrdunud kalevi puhastamiseks uriini. Pidev kosmeetiliste õlide tarvitamine nõudis rõivaste ja tekkide sagedast puhastamist, mistõttu oli uriinivajadus väga suur. Vanas-Roomas seadsid vanutajad tänavanurkadele uriini kogumiseks amforaid. Keiser Vespasianus maksustas uriinikogujad.[1]

Hapendatud uriini kasutati veel 20. sajandil äsja pöetud villast villarasu eemaldamiseks ja villase riide vanutamiseks, parkainena nahaparkimisel ja ka vaskkatuste peitsimiseks (dekapeerimiseks).

Sinikivi ehk indigo

Uriinil oli oluline roll käsivärvitöönduses. Mangopuu lehtedega toidetud India lehmade uriini aurutamisel saadi kollane värvaine india kollane (üldvalemiga C19H16O11Mg · 5 H2O). Selle valmistusviisi kohta on teateid juba 15. sajandist.[2] 18. sajandil toodi seda värvainet ka Euroopasse sisse. 20. sajandi algusest alates on taolise valmistusviisi osatähtsus loomakaitse ideede leviku tõttu vähenenud.[3]

Inimese uriini on kasutatud indigosinisega ehk potisinisega värvimisel. Selleks hapendati potis uriini koos peenikeseks hõõrutud sinikiviga või koos hariliku sinerõika lehtedega. [4] Seejuures kasutati ära uriini redudseerivat omadust indigo lõplikuks eraldamiseks ning värvaine kiududeni viimiseks.

Uriini lämmastikuühendite (imetajatel eelkõige karbamiid, kusihape ja kreatiniin), fosfaatide ning kaaliumi- ja kaltsiumisoolade sisalduse tõttu võib seda kasutada taimede toitainetega varustamiseks. Samas on toitainete sisaldus lahjendamata uriinis nii suur, et see mõjub neile hoopis kahjustavalt või surmavalt – nad “põlevad ära” toiteainete rohkuse tõttu. Lahjendatult veega on uriin kasvusoodustav väetis. Väheste sademetega piirkonnas võib see lisaks väetamisele, põhjustada uriini suure söögisoola sisalduse tõttu ka pinnase sooldumist.

Meditsiinis on kasutamist leidnud nii uriin kui ka sellest saadavad ained. Nii on sõja või katastroofi puhul kasutatud uriini haava desinfitseeriva vahendina. Tänapäeval on menopausijärgsete naiste uriinist võimalik eraldada gonadotropiini, mida kasutatakse ärevushäirete ravil.

Oma territooriumi märgistav isashunt

Loomad kasutavad uriini ka kommunikatsiooni vahendina (keemiline kommunikatsioon). Tuntuimaks näiteks on koer, kes nagu paljud teisedki loomad märgistab oma territooriumi märgatavatesse kohtadesse uriini sirtsutades. Mõnede kaslaste, nagu näiteks leopardi ja gepardi, ning enamik kabjaliste ja sõraliste isasloomadest tunneb emaslooma uriini lõhna järgi ära, kas viimane on paaritumisvõimeline või mitte. Looduses tekib kuses sisalduva karbamiidi lagunemisel hüdrolüüsi vahendusel kauakestva ja vänge lõhnaga gaas ammoniaak.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Antiigileksikon, 2. trükk, Tallinn 1985, lk 592
  2. Farbmischung (.doc-fail)
  3. Winsor&Newton Newsletter 2/2001
  4. ETV, Maast ja ilmast, Troi, vaadatud 5. april 2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]