Makedoonia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäevasest riigist, Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond), vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia.

Makedoonia Vabariik
makedoonia Република Македонија
Republika Makedonija
Makedoonia lipp Makedoonia vapp
Makedoonia lipp Makedoonia vapp
Makedoonia asendikaart
Riigihümn "Denes nad Makedonija"
Pealinn Skopje
Pindala 25 713 km²
Riigikeel(ed) makedoonia
Rahvaarv 2 059 800 (2012)[1]
Rahvastikutihedus 80,1 in/km²
President Đorge Ivanov
Peaminister Emil Dimitriev (kt)
Iseseisvus 8. september 1991
SKT 19,46 miljardit $ (2010)[2]
SKT elaniku kohta 9400 $ (2010)[2]
Rahaühik dinaar (MKD)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .mk
ROK-i kood MKD
Telefonikood 389

Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Македонија, Republika Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.

Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (makedoonia keeles Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM, inglise keeles Former Yugoslav Republic of Macedonia, lühend FYROM). Põhjuseks on Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kardab, et kui Makedooniat tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka Šari mägede kõrgeim tipp Titov Vrv (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).

Makedoonial pole merepiiri, kui riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved (Ohrid ja Prespa).

Demograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.[2]

67% elanikest elab linnades.[2]

Etnilised grupid[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.

Rahvatervis ja tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.[2]

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Skopje

Makedoonia pealinn on Skopje.

Makedoonia suuremad linnad (2002)
Koht Linn Elanike arv (linnas) Elanike arv (omavalitsuses)
1. Skopje 506 926 506 926
2. Bitola 74 550 86 528
3. Kumanovo 70 842 108 471
4. Prilep 66 246 76 768
5. Tetovo 52 195 86 580
6. Veles 43 716 55 108
7. Štip 43 652 47 796
8. Ohrid 42 033 54 380
9. Gostivar 35 847 81 042
10. Strumica 35 311 54 676

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval 1991. aastal toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkisid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.

Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.

Olukord riigis destabiliseerus järsult 1999 Kosovo sõja ajal, kui Makedooniasse põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.

Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonias on käibel Makedoonia dinaar.

Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.[2]

SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2009)[2]
Sektor SKP Tööjõud
Põllumajandus 12,1% 18,6%
Tööstus 29,6% 29,5%
Teenindus 58,3% 51,9%

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Makedoonia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (20,31%), Kreeka (13,09%), Itaalia (11,08%), Bulgaaria (10,61%) ja Horvaatia (7,74%) (2009).[2]

Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Makedoonia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), Türgi (7,59%), Sloveenia (6,26%) ja Ungari (4,31%) (2009).[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Makedoonia Statistikaamet vaadatud 14.09.2013
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 cia factbook vaadatud 23.01.2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Makedoonia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus