Viha

Allikas: Vikipeedia

Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule. [1] Viha võib tekkida, kui inimene tunneb, et tema isiklikke piire rikutakse või kavatsetakse rikkuda. Mõned inimesed on õppinud erinevatele ettetulevatele probleemidele vihaga reageerima. William DeFoore, kirjanik, on viha kirjeldanud kui aurupotti: me saame viha tagasi hoida ainult teatud aja jooksul, kuni see plahvatab.[2]

Vihasel inimesel toimuvad kehalised muutused: südame löögisageduse tõus, kõrgenenud vererõhk ja kõrgenenud adrenaliin ja noradrenaliin.[3] Mõnede teadlaste arvates vallandab viha ajus ajutegevuse osa "võitle või põgene". [4]

Viha kasutatakse kaitsemehhanismina, et varjata hirmu, haigetsaamist või kurbust.

Ahilluse viha, kunstik Giovanni Battista Tiepolo kujutab kreeka kangelast Agamemnoni ründamas.

Psühholoogid eristavad kolme liiki viha:[5]

  1. Kiire ja äkiline viha, Joseph Butler, inglise preester, seondas seda enesealalhoiuinstinktiga, mis on inimestel loomadega sarnane. See viha tekib loomal, keda piinatakse või kes on lõksu langenud. See viha on lühiajaline.
  2. Väljakujunenud ja tahtlik viha on reaktsioon teiste inimeste käitumisele, kui inimene tunneb, et teda on ebaõiglaselt koheldud. See viha on lühiajaline.
  3. Sisemine viha on seotud pigem inimese instinktide, tunnetusega. Selle viha tundemärgid on ärrituvus, morn ja tõre olek.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Videbeck, Sheila L. (2006). Psychiatric Mental Health Nursing (trükk: 3rd). Lippincott Williams & Wilkins. 
  2. DeFoore, William (1991). Anger : Deal with It, Heal with It, Stop It from Killing You (trükk: 1st). Health Communications, Inc. 
  3. Mall:Cite encyclopedia
  4. Harris, W., Schoenfeld, C. D., Gwynne, P. W., Weissler, A. M.,Circulatory and humoral responses to fear and anger, The Physiologist, 1964, 7, 155.
  5. Paul M. Hughes, Anger, Encyclopedia of Ethics, Vol I, Second Edition, Rutledge Press