Jukagiiri keeled

Allikas: Vikipeedia
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane)

Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.

Lõuna- ja põhjajukagiiri keelt peeti pikka aega ühe isolaatkeele peamurreteks, kuid tänapäeval suhtutakse neisse pigem kui kahte eri keelde, kuna põhisõnavara ja ka grammatika erinevused on niivõrd suured, et keelte kõnelejad teineteisest aru ei saa.[viide?]

On oletatud, et lisaks kahele elavale keelele kuuluvad jukagiiri keelkonda ka 18. sajandi lõpus välja surnud tšuvaani ja omoki keel, mida kunagi kõneldi tänapäeva jukagiiride asukohtadest lõunapoolsemal alal.[1]

Veel 17. sajandi alguses oli jukagiiri hõimude territooriumiks suur ala Kirde-Siberis Leena jõest läänes kuni Anadõri jõeni idas ning Põhja-Jäämerest kuni Verhojanski mägedeni lõunas. Nende hõimude arvukus vähenes 17. kuni 19. sajandini suuresti epideemiate, sõdade ja vene kolonisatsiooni tõttu, suur osa jukagiire assimileerus tšuktšide, jakuutide, eveenide ja venelastega, mis tõi kaasa ka jukagiiri keelest loobumise.[2]

Kui jukagiirideks peavad ennast veel umbes 1 000 inimest, siis neist põhjajukagiiri emakeelekõnelejaid on alla 100 ja lõunajukagiiri kõnelejaid erinevate andmete järgi viis kuni kümme, kes on kõik vanemas eas. Nooremas põlvkonnas keeleoskus puudub, on vaid üksikuid, kes veel passiivset keeleoskust omavad ehk jukagiiri keelest aru saavad, kuid ise keelt ei räägi. Igapäevaseks keeleks on välja kujunenud vene keel, tihti kõneldakse ka jakuudi või eveeni keelt.[viide?]

Uurali-jukagiiri hüpotees[muuda | muuda lähteteksti]

Jukagiiri, soome-permi, ugri ja samojeedi keelte leviala
██ jukagiiri
██ samojeedi
██ ugri
██ soome-permi

On oletatud ka, et jukagiiri keeled kuuluvad samuti nagu soome-ugri ja samojeedi keeled uurali keelkonda või siis moodustavad koos nendega nn uurali-jukagiiri keelepere.

Sugulusteooria pooldajaks oli teiste hulgas Björn Collinder (1965), kes tõi oma uuringutes välja mitmeid jukagiiri ja Uurali keelte sarnaseid jooni. Näiteks sarnanevad jukagiiri keeled oma deklinatsiooni poolest rohkem põhjasamojeedi keelega kui selle soome-ugri sugulaskeeled. Samas on imperatiivisufiksid jukagiiri, lõunasamojeedi ja mõnedes soome-ugri keeltes peaaegu identsed. Collinder väitis ka, et jukagiiri ja soome-ugri keeltel on rohkem kui 50 ühist sõna, mille puhul ei ole tegemist laensõnadega. Selleks on näiteks pronomeenid nagu me- 'mina' (uurali algkeeles *-mi), mit 'meie', tet 'sina' (uurali *-ti), tit 'teie'; aga ka teised sõnad nagu izie 'ise' (soome-ugri *iće), ki 'kes' (uurali *ke-, ki-), ei 'ei', eme 'ema' (uurali *emä), ecie 'isa' (uurali *äćä), nim 'nimi' ja ibi- 'imema' (uurali *ime-).[3]

Keeleteadlaste Heikki Paasoneni ja Angela Marcantonio arvates aga ei tõesta need ühised jooned veel keelte sugulust, kuna ka indoeuroopa ja uurali keeltel leidub palju sarnasusi.[viide?]

Samale järeldusele jõuab ka Johannes Angere, kes – püüdes tõestada jukagiiri ja uurali keelte sugulust – lepib siiski sellega, et jukagiiri keeltel ei ole rohkem ühist uurali keeltega kui indoeuroopa ja altai keeltel ning kui oletada, et jukagiiri ja uurali keeled kuuluvad ühte keelkonda, peaksid sinna kuuluma ka indoeuroopa ja altai keeled.[1]

Oletatavaid Uurali-jukagiiri ühissõnu analüüsinud Ante Aikio jõudis seisukohale, et valdav enamik neist ei vasta isegi kõige põhilisematele sugulussõnade määramise kriteeriumitele ja ülejäänuid saab seletada laenudena samojeedi keeltest. Aikio hinnangul puuduvad ka omavahelised regulaarsed häälikuvastavused ning väidetavad korrelatsioonid morfoloogias on kergesti seletatavad juhusega.[4] Sarnasel seisukohal on ka Juha Janhunen.[5]

Jaakko Häkkinen leiab, et Uurali ja jukagiiri keelte morfoloogia on liiga erinev, et olla sama päritoluga, ning et jukagiiri keeltel on ühisosa ainult samojeedi keeltega, mitte aga Uurali algkeelega.[6]

Jukagiiri tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

70ndatel töötas jukagiiri haritlane Gavriil Kurilov vene ja jakuudi kirjale toetudes välja jukagiiri kirjasüsteemi, mille võttis 1987. a ametliku jukagiiri ortograafiana vastu Jakuudi haridusministeerium ja mida seejärel kasutati kohalike väljaannete jukagiirikeelsetes kirjutistes.[7]

А а [a] Аа аа [a:] Б б [b] В в [v] Г г [g] Ғ ғ [ʁ] Д д [d] Дь дь [dʲ]
Е е [je] Ё ё [jo] Ж ж [ʒ] З з [z] И и [i] Ии ии [j] Иэ иэ Й й
К к [k] Л л [l] Ль ль [lʲ] М м [m] Н н [n] Нь нь [nʲ] Ң ң [ŋ] О о [o]
Оо оо [o:] Ӧ ӧ [ø] П п [p] Р р [r] С с [s] Сь сь Т т [t] У у [u]
Уу уу [u:] Уӧ уӧ [ø:] Ф ф [f] Х х [x] Ц ц [ts] Ч ч [tʃ] Ш ш [ʃ] Щ щ
Ъ ъ Ы ы [ɯ] Ь ь Э э [e:] Ю ю [ju] Я я [ja]

See tähestik oli mõeldud pigem põhjajukagiiridele, kuna lõunajukagiiri keele kõnelejaid oli juba toona vähe ja keeleuurijad kasutasid lõunajukagiiri keele kirja panemiseks peamiselt ladina tähestikul põhinevat foneetilist transkriptsiooni.

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevas tabelis on võrdlemiseks ära toodud nii lõunajukagiiri kui ka põhjajukagiiri ja tšuvaani keelte numbrite 1–10 nimetused.[1] [8]

eesti lõunajukagiiri põhjajukagiiri tšuvaani
1 üks irkieł mārxuoń tudalej
2 kaks atahun kijuoń kuen
3 kolm jałman jaluoń jałon
4 neli jełokun jalaklań njagon
5 viis ińyańboze imdadań emgangon
6 kuus małyijaloi, małyijan małaiłen emganbagu-tudałej
7 seitse purkijoł, purkiin puckijin, puškijin emganbagu-kuen
8 kaheksa mayilekox, malyijełokun małaiłekun emgangbagu-jałon
9 üheksa kuirkilezeoi walyramkruoń emgangbagu-njagon
10 kümme kunel kunaań xanbamegej

Lõunajukagiiri keeles numbrite 6 ja 8 nimetused põhinevad vastavalt arvutamisel „2 korda 3“ ja „2 korda 4“ ning numbri 9 nimetuse tähenduseks on „10-st üks vähem“.

Kuude arvestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Huvitavaks nähtuseks on ka jukagiiride kuude arvestamise viis käeliigeste abil: peast üle vasaku õla vasaku käe pöidlalülideni ja siis parema käe pöidlalülidest parema õlani. Jukagiiri ńe-molyił 'aasta' tähendabki sõna-sõnalt '(kõik) liigesed ühtekokku'. [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Johannes Angere. Jukagirisch-Deutsches Wörterbuch.
  2. Lembit Vaba.Jukagiirid. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn 1993. Lk. 153–157
  3. Björn Collinder. Hat das Uralische Verwandte?
  4. Ante Aikio (2014). The Uralic-Yukaghir lexical correspondences: genetic inheritance, language contact or chance resemblance?. Finnisch-Ugrische Forschungen, Vol 62.
  5. Juha Janhunen (2009). Proto-Uralic—what, where, and when? The quasquicentennial of the Finno-Ugrian Society. Suomalais-Ugrilainen Seura. Lk 61
  6. Jaakko Häkkinen (2012). Early contacts between Uralic and Yukaghir. Suomalais-Ugrilaisen Seuran ToimituksiaMémoires de la Société Finno-Ougrienne 264, lk 94
  7. [1] Omniglot. Yukaghir (Юкагир йылме)
  8. [2] Wiktionary. Northern Yukaghir numerals
  9. V. Tugolukov. Kes te olete, Jukagiirid?