Anneksioon
.jpg)
Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Annekteeritud territooriumil kehtestatakse enamasti annekteeriva riigi seadused ja võim.
Anneksioon erineb okupatsioonist, kuid võib sellest tuleneda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Klassikaline rahvusvaheline õigus lubas sõja võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates Itaalia renessansist kuni 1919. aasta Pariisi rahukonverentsini oli anneksioon üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega.
1866. aastal annekteeris Preisimaa Hannoveri, Hessen-Kasseli, Nassau, Schleswigi ja Holsteini ning Maini-äärse Frankfurdi. 19. sajandi lõpus liideti Hawaii saared pärast annekteerimist Ameerika Ühendriikide külge. Suurbritannia annekteeris 1900. aastal buuride vabariigid Transvaali ja Oranje. 20. sajandi alguses hõivas Austria-Ungari Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Suurbritannia Küprose (1914). Anneksiooni näiteks on ka Boliiviale kuulunud Atacama kõrbe osade ülevõtmine Tšiili poolt ja Portugali alade ülevõtmine India poolt.
Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa diktaator Adolf Hitler ja Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin. Saksamaa korraldas 1938. aastal anšlussi Austrias, liites viimase Saksamaa külge. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel jagasid Hitler ja Stalin omavahel mõjusfääridesse ära Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome ning seejärel puhkenud maailmasõja esimese aasta (1939-1940) jooksul vallutasid ja annekteerisid Saksamaa ja Nõukogude Liit need riigid täielikult (v.a. Soome, kus NSV Liit suutis vallutada ja annekteerida vaid mõned idapoolsed osad).
Pärast Teist maailmasõda hõivas ja annekteeris Hiina RV Tiibeti ning vastloodud Iisraeli riik esitas territoriaalsed pretensioonid, mis viisid hiljem mitmete Palestiina alade, sh Jeruusalemma linna annekteerimiseni.
20. sajandi lõpu tüüpilisi näiteid on Kuveidi annekteerimine 1990. aastal Iraagi poolt. Venemaa annekteeris Ukrainale kuulunud Krimmi 2014. aastal.
Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO deklaratsioonis (1965, 1970, 1974). ÜRO põhikirja artikkel 2 keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi territoriaalse terviklikkuse vastu.
Pärast seda, kui Nõukogude Liit annekteeris augustis 1940 Eesti, Läti ja Leedu, ei tunnustanud Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid kunagi seda anneksiooni.