Park

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Park (täpsustus)

Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus (mõned linnapargid) või natuke kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus): parkmets, jahipark või looduspark. Mõnes pargis, näiteks rahvusparkides, püütakse inimmõju võimalikult palju vältida.

Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park on ühtlasi maastikuarhitektuuriline objekt.

Tänapäeval on enamik parke riiklikus või munitsipaalomandis, aga mõni on ka eraomanduses. Enamikku parkidesse on pääs kõigile avatud ja tasuta, aga nii riiklikus, munitsipaal- kui eraomanduses olevate parkide seas leidub erandeid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed pargid tekkisid keskajal jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks kuningale ja aristokraatiale. Jahipargid olid tavaliselt ümbritsetud tihedate hekkidega, et hoida jahiloomi sees- ja lihtrahvast väljaspool.

Tööstusliku pöörde ajal jahiparkide tähtsus vähenes ja pikapeale nad kaotati. Neid asendasid teistsugused pargid, mis olid avalikkusele avatud. Inimesed said seal ringi jalutada, ilusat loodust nautida, piknikku pidada, vahel ka kala püüda.

Eesti ala pargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis rajati esimesed pargid 17. sajandil mõisasüdamete ümber[1]. 20. sajandi algul oli Eestis u 1500 mõisa- ja kirikuparki, 50 linnaparki ja 200 taluparki[1].

Aastal 2007 oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja puistut[1].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]