Vikipeedia:Nädala artiklid 2008

Allikas: Vikipeedia
Nädala artiklid
20082009201020112012
20132014201520162017

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehele ülesriputamiseks sobilikuks arvatud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Nädala artiklite valimist alustati seoses uue avalehe kasutuselevõtuga 1. septembril 2008. Esimeseks nädala artikliks oli Johannes Kepler.

Siin on ära toodud 2008. aastal valituks osutunud nädala artiklid.

36. nädal[muuda lähteteksti]

Koopia umbes 1610 maalitud Johannes Kepleri portreest

Friedrich Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Teda tuntakse Kepleri seaduste (planeetide liikumise seaduste) järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid.

Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei.

Kepleri ajal ei tehtud selget vahet astronoomia ja astroloogia vahel, küll aga astronoomia kui vabade kunstide hulka kuuluva matemaatika haru ning füüsika kui (prestiižsema) filosoofia haru vahel. Kepleri argumentidel on sageli teoloogiline iseloom. Carl Sagan on teda nimetanud esimeseks astrofüüsikuks ja viimaseks teaduslikuks astroloogiks. Loe edasi ...


37. nädal[muuda lähteteksti]

Albert Kivikas 1930. aastatel

Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.

Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus – veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all.

Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Loe edasi ...Arhiiv

38. nädal[muuda lähteteksti]

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest.

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks.

Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.

Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.

Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.

Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta. Loe edasi ...Arhiiv

39. nädal[muuda lähteteksti]

Koopamaalid

Altamira (hispaania 'kõrge vaade') on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid (Altamira koopamaalid).

Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.

Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit.

Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel: koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus- ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi.

Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Loe edasi ...Arhiiv

40. nädal[muuda lähteteksti]

Moritz Schlick, Viini ringi asutaja

Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.

Nad käisid koos enamasti üle nädala alates 1922. aastast kuni aastani 1936, mil üks vihane kraadiõppur Schlicki surnuks tulistas. Paljud ringi liikmed lahkusid Austriast pärast selle Saksamaaga liitmist.

Nende lähenemist filosoofiale hakati nimetama loogiliseks positivismiks.

Viini ringi väljapaistvate liikmete seas olid Rudolf Carnap, Otto Neurath, Herbert Feigl, Philipp Frank, Friedrich Waismann ja Hans Hahn. Puhuti külastasid ringi koosolekuid Hans Reichenbach, Kurt Gödel, Carl Hempel, Alfred Tarski, Willard Van Orman Quine ning Alfred Ayer, kes nende ideid Suurbritannias populariseeris. Karl Popper ei käinud küll kunagi ringi koosolekutel, kuid ta oli nende õpetuse mõjukas kriitik.

Mõnda aega kohtusid mõned Viini ringi liikmed regulaarselt Ludwig Wittgensteiniga. Loe edasi ...Arhiiv

41. nädal[muuda lähteteksti]

Valge vesiroos

Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.

Liiginime autor on Karl Linné. Rööpnimi on Castalia alba. Linné ei eristanud vesiroosiliike.

Vesiroosi perekonda kuulub ka valge vesiroosi lähedane sugulane väike vesiroos. Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väikesel vesiroosil 2n = 160).

Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väikesel vesiroosil punased) ning sisemiste tolmukate niidid ei ole tolmukapeast laiemad. Erinevalt väikesest vesiroosist avaneb valgel vesiroosil õis täielikult. Loe edasi ...Arhiiv

42. nädal[muuda lähteteksti]

Harilik sinilill

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast.

Harilik sinilill on mitmeaastane rohttaim. Kasvab risoomi tipust. Üks eksemplar (risoom) võib elada mitusada aastat.

Igal varrel on üks õis. Õitega varsi on looduses ühel taimel 8–12. Varrel ei ole lehti, välja arvatud kolm väikest kõrglehte otse õie all. Varred on peened, punakaspruuni värvi ja kaetud roheliste karvadega, mis on kaitseks varakevadiste külmade eest.

Juurmised lehed on kolmehõlmalised. Hõlmad on võrdsed ja asetsevad ristikujuliselt. Lehed ja hõlmad on laiad, lehe alus on südame- või neerukujuline. Hõlmade kuju on seostatud maksasagaratega. Eestis kasvaval sinilillel on hõlmad teravatipulised, teisendil Hepatica var. nobilis obtusa on hõlmad ümarad.

Lehtede pikkus on kuni 10 cm, teisendil Hepatica nobilis var. obtusa kuni 7 cm. Loe edasi ...Arhiiv

43. nädal[muuda lähteteksti]

Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates

Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.

Inimesel ja enamikul imetajatel on 12 rinnalüli.

Rinnalülid koosnevad lülikehast (corpus vertebrae) ja lülikaarest (arcus vertebrae), mille külge kinnituvad seitse jätket: taga ogajätke (processus spinosus), külgedel kaks ristjätket (processus transversus), ülal kaks ülemist liigesjätket (processus articularis superior; loomadel nimetatud ka processus articularis cranialis) ja all kaks alumist liigesjätket (processus articularis inferior; loomadel nimetatud ka processus articularis caudalis).

Lülikehad paiknevad inimesel üksteise peal (loomadel üksteise järel) ja on eraldatud lülidevaheketastega; nad kannavad keha raskust.

Alumised (loomadel tagumised) liigesjätked toetuvad eelmise lüli ülemistele liigesjätketele, andes selgroole piiratud paindlikkuse. Loe edasi ...Arhiiv

44. nädal[muuda lähteteksti]

Art déco stiilis hiinapärane alus dekooriga "Draakon" on kindlasti üks tuntumaid teoseid Langebrauni töökojast

Langebrauni portselan on Nikolai Langebrauni portselanimaali töökojas kaunistatud portselan.

Enamlevinud motiivid olid erinevate puu- ja köögiviljade kujutised, Watteau stiilis olustikupildikesed, Muhu männakiri, Eesti vaated ja muu sarnane. Osa kavanditest telliti ka eesti kunstnikelt. Näiteks Roman Nyman tegi vahemikus 1934 kuni 1935 rahvuslike ornamentidega kavandeid.

Portselanist, mida maaliti käsitsi, on enimtuntud draakoniga erinevat värvi nõud, mida teostas portselanimaalija Astrid Tiits. Samuti on väga tuntud kohvitassid ja taldrikud, millel oli kujutatud rahvarõivastes figuure.

Lastele mõeldud söögi- ja nukunõude kaunistamisel kasutati näiteks mänguasjade (kiikhobused, kaisukarud, jne), lemmikloomade (koerad, kassid) ja populaarsete lasteraamatutegelaste (Miki Hiir, Maks ja Moorits jne) pilte. Loe edasi ...Arhiiv

45. nädal[muuda lähteteksti]

Bertrand Russell 1907. aastal

Bertrand Russell (18. mai 18722. veebruar 1970) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Tema tööd matemaatilise loogika alal on olnud väga mõjukad. Ta oli üks mõjukamaid tuumarelva ja Vietnami sõja kritiseerijaid maailmas.

Russellit peetakse üheks analüütilise filosoofia rajajatest. Põhiliselt George Edward Moore ja Russell 'algatasid idealismivastase mässu' 20. sajandi alguse briti filosoofias. (Kolmkümmend aastat hiljem järgnes sellele Viini ringi loogiliste positivistide 'metafüüsikavastane mäss'.) Russell ja Moore püüdsid kõrvaldada sellise filosoofia, mis oli nende meelest mõttetu ja segane, ning taotlesid argumentatsiooni selgust ja täpsust.

Aastal 1950 sai Russell Nobeli kirjandusauhinna "tunnustuseks oma mitmekesiste ja tähenduslike kirjutiste eest, milles ta kaitseb inimesesõbralikke ideaale ja mõttevabadust". Loe edasi ...Arhiiv

46. nädal[muuda lähteteksti]

NASA pilt Estadose saarest

Estados (hispaania keeles Isla de los Estados 'Staatide saar') on saar Argentina äärmises lõunaosas Tulemaa saare idaotsast Mitre poolsaarest idas. Tulemaa saarest lahutab teda 24 km laiune Le Maire'i väin.

Saar kuulub Tulemaa provintsi koosseisu.

Saare geograafilised koordinaadid on umbes 54° 46′ S, 64° 15′ W.

Saar jääb Ushuaiast umbes 240 km, Río Grandest umbes 200 km kaugusele ja Falklandi saartest umbes 400 km kaugusele.

Saare pindala on umbes 534 km². Saare pikkus lääne-idasuunas on 63...65 km, laius 500 m kuni 15...16 km.

Saare idapoolseim punkt on San Juani neem (Cabo San Juan), teistel andmetel Leguizamo neem (Punta Leguizamo). Kõige läänepoolsem punkt on Cuchillose neem (Punta Cuchillos). Üks neemedest on Rinoceronte neem. Loe edasi ...Arhiiv

47. nädal[muuda lähteteksti]

Leideni lipp

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust sai alguse Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.

Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde. Leiden on kokku kasvanud Leiderdorpi, Oegstgeesti, Voorschoteni ja Zoeterwoude vallaga, millega koos ta moodustab Leideni linnastu, kus elab umbes 200 000 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad hollandlased, keda on linna elanikkonnast 73,9 protsenti. Suuruselt teise rahvusliku rühma moodustavad 4,32 protsendiga Maroko päritolu elanikud, Türgi taustaga elanikke on 1,9 protsenti ja Suriname päritolu inimesi 1,7 protsenti.

Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1 protsenti, 20–64-aastasi 67,1 protsenti ja enam kui 65-aastasi inimesi ainult 11,8 protsenti. Enam kui pooled – 55,5 protsenti – linna elanikest on vallalised. Loe edasi ...Arhiiv

48. nädal[muuda lähteteksti]

NASA foto Mustast merest

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.

Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu.

Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgani, Kaspia mereni, Läänemereni ja Valge mereni ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamereni.

Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval.

Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Loe edasi ...Arhiiv

49. nädal[muuda lähteteksti]

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 15461601) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Tycho taipas, et astronoomia ei saa enam areneda juhuslike vaatluste põhjal, vaid tarvis on süstemaatilisi hoolikaid vaatlusi, mida sooritatakse järjekindlalt igal ööl, kasutades nii täpseid instrumente kui võimalik. Ta täiustas olemasolevaid instrumente ja leiutas uusi ning valmistas oma instrumendid ise.

Brahe vaatlused kinnistähtede ja planeetide asendite kohta olid oma aja kohta enneolematult täpsed. Pärast tema surma õnnestus Kepleril tema vaatlusandmete põhjal Marsi asendite kohta avastada planeetide liikumise seadused, mis oluliselt tugevdasid Mikołaj Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi positsiooni.

Tycho ise ei olnud Koperniku pooldaja, vaid pakkus välja süsteemi (Tycho maailmasüsteemi), mille kohaselt Päike tiirleb ümber Maa, teised planeedid aga tiirlevad ümber Päikese. Loe edasi ...Arhiiv

50. nädal[muuda lähteteksti]

Hedeby linna kaitsevall

Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal. Hedeby oli üks Põhjamaade tähtsamaid viikingiaegseid kaubitsemiskohti.

Hedeby on linna taanipärane ja Haithabu saksapärane nimi. Kirjalikes allikates on linna nimetatud ka Heidaby, Heidiba, Haddeby, Sliesthorp, Sliaswich, Slesvic, æt Hæthum, Haitha by ja muude nimedega.

Esimesed Hedeby hooned Schlei lahe kaldal pärinevad 8. sajandist, kuid linnaks kujunes asula 9. sajandil.

Kirjalikud allikad nimetavad Hedebyd esmakordselt aastal 804. Edaspidi nimetatakse linna sageli nii Skandinaavia ruunikividel ja skaldiluules kui ka välismaistes kirjalikes allikates.

Aastal 808 olevat Taani kuningas Godfred hävitanud slaavlaste kaubaplatsi Rericu ja asustanud sealsed kaupmehed Hedebysse. Tõenäoliselt rajatigi linn sihipäraselt kuninga eestvõtmisel. Üsna varsti vermiti Hedebys Põhjamaade esimesed mündid. Loe edasi ...Arhiiv

51. nädal[muuda lähteteksti]

Strombooli vulkaani purse

Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).

Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Loe edasi ...Arhiiv

52. nädal[muuda lähteteksti]

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt.

Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.

Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.

Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).

Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2.

Mass on 3,303×1023 kg (5,527% Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Loe edasi ...Arhiiv

Vaata ka[muuda lähteteksti]