Võõrliik

20. sajandi keskpaigas USA kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning selle arvukust püütakse mitmesuguste vahenditega piirata (2016)

Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Tahtlikult sisse toodud liigid kuuluvad enamasti kas koduloomade või kultuurtaimede hulka, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka tulnukateks ehk tulnukliikideks, näiteks sellised taimed on tulnuktaimed.

Võõrliigid võivad naturaliseeruda, st levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.

Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.

Võõrliigid Eestis

Enne 19. sajandit Eestisse sisse toodud võõrliikide arv on väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel kasvab Eestis nüüdisajal võõrtaimeliike mitu korda rohkem kui pärismaiseid liike.

Eestis on invasiivsed võõrliigid näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega, kanada kuldvits, verev lemmalts jt.

Keskkonnaameti 2020. aasta käskkirja järgi tuleb Eesti loodusest eemaldada võõrliigid valgesaba-pampahirv, muflon, kanada kobras, nutria ja pesukaru.

Euroliidu regulatsioon

3. augustil 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri (kokku 37 liiki). Sellesse kuuluvad teiste seas kaheksa Eestisse juba levinud liiki, sealhulgas Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk, signaalvähk, ogapõskne vähk, hiina villkäppkrabi, kaugida unimudil, punakõrv-ilukilpkonn.

Kogu nimekiri (nii nagu määruses kirjas):

• Baccharis halimifolia L. – soolak puisaster
• Cabomba caroliniana Gray – karoliina näkijuus
• Callosciurus erythraeus Pallas, 1779 – puna-kabeorav
• Corvus splendens Viellot, 1817 – õuevares
• Eichhornia crassipes (Martius) Solms – harilik vesihüatsint
• Eriocheir sinensis H. Milne Edwards, 1854 – hiina villkäppkrabi
• Heracleum persicum Fischer – pärsia karuputk
• Heracleum sosnowskyi Mandenova – Sosnovski karuputk
• Herpestes javanicus É. Geoffroy Saint-Hilaire, 1818 – täpikmangust
• Hydrocotyle ranunculoides L. f. – tulik-vesipaunikas
• Lagarosiphon major (Ridley) Moss – kähar näkikatk
• Lithobates (Rana) catesbeianus Shaw, 1802 – härgkonn
• Ludwigia grandiflora (Michx.) Greuter & Burdet – suureõieline ludviigia
• Ludwigia peploides (Kunth) P.H. Raven – vaipludviigia
• Lysichiton americanus Hultén and St. John – ameerika kevadvõhk
• Muntiacus reevesi Ogilby, 1839 – hiina muntjak
• Myocastor coypus Molina, 1782 – nutria
• Myriophyllum aquaticum (Vell.) Verdc. – brasiilia vesikuusk
• Nasua nasua Linnaeus, 1766 – ninakaru
• Orconectes limosus Rafinesque, 1817 – ogapõskne vähk
• Orconectes virilis Hagen, 1870
• Oxyura jamaicensis Gmelin, 1789
• Pacifastacus leniusculus Dana, 1852 – signaalvähk
• Parthenium hysterophorus L. – prügi-neitsirohi
• Perccottus glenii Dybowski, 1877 – kaugida unimudil
• Persicaria perfoliata (L.) H. Gross (Polygonum perfoliatum L.) – haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)
• Procambarus clarkii Girard, 1852 – punane soovähk
• Procambarus fallax (Hagen, 1870) f. virginalis – marmorvähk
• Procyon lotor Linnaeus, 1758 – pesukaru
• Pseudorasbora parva Temminck & Schlegel, 1846 – ebarasboora
• Pueraria montana (Lour.) Merr. var. lobata (Willd.) (Pueraria lobata (Willd.) Ohwi) – hõlmine pueraaria
• Sciurus carolinensis Gmelin, 1788 – hallorav
• Sciurus niger Linnaeus, 1758 – rebasorav
• Tamias sibiricus Laxmann, 1769 – siberi-vöötorav
• Threskiornis aethiopicus Latham, 1790 – valgesilm-iibis
• Trachemys scripta Schoepff, 1792 – punakõrv-ilukilpkonn
• Vespa velutina nigrithorax de Buysson, 1905 – aasia vapsik

Vaata ka

• bioinvasioon
• introduktsioon
• metsistumine
• neofüüt
• pärismaine elustik
• tulnuktaim
• võõris
• võõrpuu

Kirjandus

• Eek, Liina; Kukk, Toomas 2013. Maismaa võõrliikide käsiraamat. Tallinn: Keskkonnaministeerium.

Välislingid

• Võõrliikidest Keskkonnaministeeriumi kodulehel
• Kaido Krass "Võõrliigid rikuvad looduse tasakaalu" Eesti Loodus 5/2009, lk 36-37
• Madis Filippov "Ministeerium: Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik" Postimees, 28. ma 2013
• ""Pealtnägija": Eesti peale ihuvad hammast pesukarud ja nähtamatu seen" ERR Novaator, 28. september 2022