Silinder

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib matemaatika mõistest; mootori osa kohta vaata artiklit Silinder (mootori osa); peakatte kohta vaata artiklit Torukübar

Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius

Silinder on pöördkeha.

Silindri moodustab ristkülik või ruut, mis pöörleb ümber oma ühe külje.


Silindri ruumala (V) avaldub kui

kus r on silindri raadius ja h on silindri kõrgus.


Silindri pindala (täispindala A) avaldub kui

Külgpindala (ilma põhjadeta) B avaldub kui

Silindri lõiked: Silindri lõikamisel tasandiga tekivad järgmised geomeetrilised kujundid: a) ringjoon (kui tasand on risti keskteljega), b) ellips (kui tasapind läbib üksnes küljepinda aga pole risti teljega) c) ristkülik või ruut (kui tasand on paralleelne teljega) d) ümarate külgedega tünni või vaati meenutav kujund (kui lõiketasapind läbib põhjasid aga pole paralleelne silindri keskteljega). Peale nende saab tasand lõigata silindrit nii, et tekivad kidunud lahendid. See tekib juhul kui tasand läbib põhja ringijoone kujulist serva, silindri sisemust läbistamata. Siis on tulemuseks punkt (ringjoone punkt), sirglõik (silindri külg) või ringikujuline põhi.

Silindri lõiked

Silindri pinnalaotus on ristkülik (või ruut) ja kaks võrdse raadiusega ringi. Ristküliku või ruudu külg, mis moodustab ühise serva põhjadeks olevate ringide servadega on sama pikkusega kui ringi ümbermõõt.