1928

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | ► | ►►

1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

11. veebruar – Šveitsis Sankt Moritzis algasid II taliolümpiamängud.

Märts

...

Aprill

...

Mai

17. mai – Hollandis Amsterdamis algasid IX kaasaegsed suveolümpiamängud.

Juuni

9. juuni – Charles Kingsford-Smith ja Charles Ulm lendasid esimestena maailmas üle Vaikse ookeani.

Juuli

6. juuli – New Yorgis esilinastus 57-minutine helifilm, krimidraama "Lights of New York" ("New Yorgi tuled").

August

...

September

...

Oktoober

12. oktoober – Bostoni lastehaiglas kasutati esimest korda "raudkopsu".
15. oktoober – Saksamaa dirižaabel (õhulaev) Graf Zeppelin tegi esimese kommertslennu üle Atlandi ookeani, maandudes USA New Jersey osariigis Lakehursti linnas.

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1928. aasta Eestis

1. jaanuar – toimus 1928. aasta rahareform. Markade-pennide asemel hakkasid kehtima kroonid-sendid.
6. jaanuar – Riias toimus Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0^[1].
29. jaanuar – lõppesid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Mitmevõistluses võitis Christfried Burmeister^[1].

5. veebruar – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiaks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile^[1].
13. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15^[1].
14. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruar) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19^[1].
16. veebruar – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee^[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga^[2].
19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul^[2].
25. veebruar – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale^[1].
28. veebruar – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia^[1].
29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestis tuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele^[2].

12. märts – Tallinnas lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitis Erik Holst^[1].

2. aprill – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner^[1].
18. aprill – asutati Välis-Eesti Ühing^[2].
27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot^[2].

7. mai – asutati Pärnumaa Spordiliit^[1].
15. mai – Viljandis asutati spordiselts Sakala^[1].
18. mai – Tallinna tehnikumis kaitses diplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener^[2].
25. mai – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"^[2].

2. juuni – Ohvitseride Keskkogu ruumides valiti väeosaülemate aukohtu esimene koosseis.
3. juuni – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees Karl Laas^[1].
10. juuni – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12^[1].
26. juuni – Tallinnas avati rootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose^[2].
27. juuni – Tartus avati kuningas Gustav Adolf II ausammas^[2].
30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud IX üldlaulupidu^[2].

7. juuli – esimest korda toimus jooks ümber Viljandi järve^[1].
8. juuli – asutati Eesti Jahtklubide Liit^[1].
12. juuli – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud^[2].

31. august – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts^[2].
31. august – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela^[1].

1. september – Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
8. september – Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperina Evald Aava "Vikerlased".
9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
15. september – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut^[1].

14. oktoober – Tõrvas avati Vabadussõja mälestussammas.
26. oktoober – Timotheus Grünthal valiti riigikohtunikuks.

Novembris ilmus August Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi"^[2].

6. detsember – Jaan Jaago tuli Münchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks^[2].
14. detsember – Käreveres kukkus kokku äsja valminud sild üle Emajõe.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1928

1. jaanuar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
18. jaanuar – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
24. jaanuar – Desmond Morris, Briti antropoloog ja kirjanik
24. jaanuar – Vladimir Nikolajev, Eesti võrkpallitreener
8. veebruar – Vjatšeslav Tihhonov, Nõukogude Liidu filminäitleja
15. veebruar – Eno Raud, eesti kirjanik
22. veebruar – Ingrid Wigernæs, norra murdmaasuusataja
24. veebruar – Michael Harrington, USA demokraatlik sotsialist
31. märts – Gordie Howe, kanada hokimängija
7. aprill – Alan J. Pakula, USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist
20. aprill – Arvo Kruusement, eesti filmilavastaja
23. aprill – Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
10. mai – Arnold Rüütel, eesti poliitik
24. mai – William Trevor, iiri kirjanik
2. juuni – Stig Claesson, rootsi kirjanik ja kunstnik
15. juuni – Laurence Badie, prantsuse teatri- ja filminäitleja
13. juuli – Ellen Niit, eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija
28. juuli – Vive Tolli, eesti graafik
6. august – Andy Warhol, USA kunstnik
21. august – Chris Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik
3. september – Ion Druță, Moldova kirjanik
9. oktoober – Einojuhani Rautavaara, soome helilooja
18. november – Sheila Jordan, Ameerika Ühendriikide džässlaulja
22. november – Uno Aava, eesti rallisõitja
23. november – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
12. detsember – Tšõngõz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
31. detsember – Veijo Meri, soome kirjanik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1928

6. jaanuar – Alvin Kraenzlein, USA kergejõustiklane
16. jaanuar – Bernhard III, endine Sachsen-Meiningeni hertsog
28. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
24. märts – Mindaugas II, Leedu kuningas 1918. aastal
25. aprill – Peter von Wrangell, üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas
18. juuni – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
9. august – Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
12. august – Leoš Janáček, tšehhi helilooja
16. oktoober – Sally von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
21. november – Heinrich XXVII, Reußi noorema liini vürst

Nobeli auhinnad

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220

[1]

[2]