Tuuleheide
Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku. Tüve murdumise korral on tegemist tuulemurruga.[1]
Põhjustajad[muuda | muuda lähteteksti]
Tuuleheite ja tuulemurru põhjustajaks on tugevad tuuled, mis murravad puu pooleks või lükkavad koos juurtega ümber.
Tuuleheide mõjutab enim kuuski ja teisi pinnapealse juurestikuga puuliike. Kõdusoometsades on kuuskede tuuleheiteala laanemetsadega võrreldes tunduvalt suurem. Tuulemurdu esineb enim puuliigiti kaskedel.[1] Tuuleheite ja tuulemurru tõenäosus suureneb metsa sihtide, trasside jne raiumisel.[2]
Mõju loodusele[muuda | muuda lähteteksti]
Tuulemurd ja tuuleheide on ühed suuremad metsade ökosüsteemi kahjustajad. Tuulemurru põhjustatud suured avatud piirkonnad võivad hävitada mõned metsatüübid täielikult. Surnud liikide asemele tulevad uued liigid, mis on kohastunud uute tingimustega. Näiteks varasem varju talunud taimestik hävib ja selle asemele tuleb taimestik, mis vajab kasvamiseks rohkelt valgust. Tuulemurd pakub erinevatele organismidele rohkelt toitu ja elupaiku. Tuulemurd on nagu maha jäetud põld, kuhu lõpuks kasvab peale uus mets. Mingil hetkel kasvavad selles piirkonnas teised, uued liigid, kuid kui mets taastub, kaob enamik valgusnõudlikke taimi ja nendest toituvad organismid. Varasemad varjutaluvad taimeliigid naasevad koos nendest toituvate liikidega.[3][4][5]
Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Vältida metsa tugevat harvendamist
- Metsade kuivendamine liigniisketel aladel
- Uuendusraieid tuleb alustada tuulealusest servast
- Istutamisel peaks meeles pidama, et segapuistus esineb tuuleheidet ja tuulemurdu vähem kui puhtpuistus[2]
Majanduslikud kahjud[muuda | muuda lähteteksti]
Tuuleheited põhjustavad Eesti metsades suure osa iga aastastest metsakahjudest.
2001. aastal hindas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esialgsete andmete põhjal rahaliseks kahjuks 0,5 miljonit krooni. Peamised tuulekahjustused olid Saare-ja Hiiumaal, paisates ümber üle 1000 tihumeetri puitu.[6]
2010 ja 2011. aastal registreeriti 14 000 ha piires metsakahjustusi, millest 40% moodustusid tormikahjustused ehk tuuleheide ja -murd. [7]
2010-2013. aastatel olid kõige suuremahulisemad metsakahjud tingitud tuulemurrust ja tuuleheitest, selles ajavahemikus registreeriti kahjusid 2367-11368 ha maa-alal.[8]
2017. aastal registreeriti tormikahjustusi seal hulgas ka tuuleheidet 1572 hektaril.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Kristel Turja. "Tuuleheidete omadused ja juurepaljandite samblikukooslused laane- ja kõdusoometsades" (PDF). Magistritöö. Vaadatud 26.02.2019.
- ↑ 2,0 2,1 Heino Õunap. "Olulisematest metsakahjustustest Eestis" (PDF). Õppepäevade materjalid. Keskkonnateabe keskus. Vaadatud 26.02.2019.
- ↑ Gen Alev. "Tuulekahjustused viljakates kuusikutes" (PDF). Bakalaureusetöö. Vaadatud 26.02.2019.
- ↑ "Wind as a natural disturbance agent in forests: a synthesis".
- ↑ "Impact of windthrow and salvage-logging on taxonomic and functional diversity of forest arthropods".
- ↑ "Torm tekitas riigimetsas poolemiljonilise kahju".
- ↑ "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2019.
- ↑ "Metsakahjustuste ennetamine ja nende tegevuste hinnanguline maksumus" (PDF).
- ↑ "Metsade tervislik seisund" (PDF). Aastaraamat Mets 2017. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2019.