Vikipeedia:Nädala artiklid 2014

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nädala artiklid
2008200920102011
2012201320142015
2016201720182019

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid. Need vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2014. aasta nädala artiklid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

Õilis nulg

Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Õilis nulg on nulgude seas üks pikaealisemaid, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana.

Puu on üsna kõrge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m kõrguseks. Võra on väga korrapärane, koonusjas-kuhikjas, ulatub maapinnani vanadelgi puudel. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas rõmeline korp.

Juurestik on maapinna lähedal, mistõttu tuulele avatud kasvukohtades võib esineda tormiheidet. Mükoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme.

Okkad on 2–4 cm pikad, tipus sälguga, all on kaks valget õhulõheriba. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt. Kõik okkad käänduvad alusel, nii et õhulõheribad jäävad allapoole. Loe edasi ...Arhiiv

2. nädal[muuda lähteteksti]

Antarktise asendikaart

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb lõunapoolkeral Antarktika maailmajaos ja seda ümbritseb Lõuna-Jäämeri.

Mandri pindala on koos šelfiliustikega 14 miljonit ruutkilomeetrit. Ta on suuruselt viies manner, olles suurem üksnes Austraaliast.

Ligi 98% Antarktisest on kaetud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1790 m ja maksimaalne paksus üle 4500 m.

Antarktis on keskmiste näitajate poolest kõige külmem, kuivem, tuulisem ja kõrgem kontinent. Antarktis on kõrb, kuna rannikupiirkonnas langeb sademeid aastas vaid 200 mm ja sisemaal veelgi vähem.

Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid uurimisjaamades üle kogu mandri töötab aasta ringi 1100–4400 inimest.

Vaid külmakindlad elusorganismid jäävad sellel mandril ellu. Nende hulka kuuluvad pingviinid, loivalised, ümarussid, loimurid, lestalised, vetikad, samblikud ja samblad. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

3. nädal[muuda lähteteksti]

Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, kus teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast.

Piinlikkuse välisteks avaldusteks võivad olla punastamine, higistamine ja kogelemine. Piinlikkust võidakse varjata naeratuste, närvilise naeru või vihapurskega.

Piinlikkust eristatakse häbist, kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nõrk häbi ega pruugi üldse olla nõrgem emotsioon kui häbi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda häbi häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist ega sellele mõtlemist. Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduväärset.

On ka väidetud, et piinlikkusele erinevalt häbist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut.

Gabrielle Taylori järgi esineb piinlikkus (inglise keeles embarrassment) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata või ei suudeta kohaselt reageerida. Loe edasi ...Arhiiv

4. nädal[muuda lähteteksti]

Vulkaan Fuego 30. märtsil 2013

Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.

Terminit mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis parajasti purskavad. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka ka need vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda tõenäoliselt ka tulevikus. Selliseid vulkaane nimetatakse ka uinunud vulkaanideks.

Kuna ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi, siis on selle pikkus eri piirkondades väga erinev: Uus-Meremaal näiteks mõnisada, kuid Hiinas tuhandeid aastaid. Seetõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda, mistõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 tuhande aasta jooksul.

Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas vähemalt 20 vulkaani. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 000 aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud käivad aga vaid maismaal toimunud vulkaanipursete kohta. Loe edasi ...Arhiiv

5. nädal[muuda lähteteksti]

Siberi nulud

Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada kuni −50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenhaigustele, mistõttu puu eluiga küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud õhu suhtes.

Siberi nulg kasvab pärismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi lääne- ja keskosa taigas, Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud mägedes ja jõeorgudes. Ta kasvab kõige meelsamini 1900–2400 meetri kõrgusel merepinnast, mõnikord koos kuuse või lehisega.

Eestis kasvab siberi nulg võõrliigina. Teda võib leida vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Puu on eriti hästi kodunenud Soomes.

Eristatakse kaht alamliiki: Abies sibirica sibirica ja Abies sibirica semenovii. Loe edasi ...Arhiiv

6. nädal[muuda lähteteksti]

Indoneesia lipp

Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India.

Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja selle näitaja poolest on riik maailmas 4. kohal. Muslimite arvukuselt on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Sisemajanduse kogutoodangu järgi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid SKT poolest elaniku kohta alles 154.

Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Muslimitest kauplejad tõid kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse. Mõlemad osapooled võitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisõiguste eest Maluku vürtsisaartega. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu saatnud loodusõnnetused, korruptsioon, separatism, demokraatia areng ja kiire majanduskasv. Loe edasi ...Arhiiv

7. nädal[muuda lähteteksti]

Taani vabatahtlike kompanii pitsat

Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie Borgelin) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas. Taanis eraalgatusel moodustatud üksus tegi Lõunarindel Eesti Rahvaväe 2. Diviisi alluvuses kaasa lahingud Rõugest Jēkabpilsini ja võitles ka Pihkva rindel. Kompanii kaotas lahingutes ühe ohvitseri ja 18 sõdurit langenutena ning 34 sõdurit haavatutena.

Vabadussõja puhkedes pöördus Eesti Ajutine Valitsus oma välissaatkondade kaudu Skandinaavia riikide poole, et saada sõjalist abi. Liitlasriigid olid omalt poolt soovitanud Rootsi, Norra ja Taani valitsustel toetada Balti riike võitluses Nõukogude Venemaaga, lubades esimesel võimalusel kompenseerida relvadele ja laskemoonale tehtud kulutused. Riiklikud väed Skandinaaviast siiski Eestit toetama ei läinud. Loe edasi ...Arhiiv

8. nädal[muuda lähteteksti]

Albrecht Lukas Cranach vanema maalil (1533)

Albrecht von Hohenzollern (16. mai 149020. märts 1568) oli Saksa ordu kõrgmeister 15111525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht sündis Brandenburgi markkrahvi Friedrich II ja Poola kuninga Kazimierz IV tütre Sophia 18 lapsest üheksandana ja 10 pojast kolmandana. Tema emapoolne vanaema Elisabeth oli aga Habsburg, mis tegi Albrechtist ka keisrikoja sugulase.

Albrechti vanemad otsustasid temast teha vaimuliku ja ta sai vastava kasvatuse. Erilist haridust ta aga ei saanud peale õukondliku rüütlikasvatuse. Ladina keelt ta ei õppinud, sest kui ta Preisimaa hertsog oli, tuli kõik ladinakeelsed kirjad talle tõlkida. 1498 hakkas Albrechti õpetama humanist Ulrich Segel, kes jäi tema ja ta nooremate vendade kasvatajaks kümneks aastaks.

1501 pühitseti Albrecht vaimulikuks ja sama aasta sügisel sai temast Würzburgi toomhärra. Seejärel saadeti ta Kölni peapiiskopi Hermann IV õukonda, kus temast 1505 sai Kölni toomhärra. Loe edasi ...Arhiiv

9. nädal[muuda lähteteksti]

Hariliku ebatsuuga noor käbi

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on männiliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu.

Eurooplastest avastas liigi šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik David Douglas, kelle järgi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. aastal.

Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m³/ha raievanusega 50–80 aastat.

Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkõige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia). Loe edasi ...Arhiiv

10. nädal[muuda lähteteksti]

Tuuru–Puise tee viimane kilomeeter

Tuuru–Puise tee on 7,8 kilomeetrit pikk pinnatud kruusatee Lääne maakonnas Ridala vallas Puise poolsaarel, üks Eesti kõrvalmaanteedest.

Tee saab alguse Parila–Kiideva tee 8. kilomeetripunkti juurest Tuuru külas, liigub piki Puise poolsaare põhja- ja looderannikut läbi Põgari-Sassi ja lõpeb Puise külas Puise ninal. Seega läbib tee kolme küla.

Teetamm on ümbritsevast alast enamasti kraavidega eraldatud ja kõrgemal. Tee ületab 13 truupi, kuid mitte ühtegi silda.

Tee äärde jääb 4 bussipeatust. Peatused on (Tuuru poolt): Tõnnu, Põgari-Sassi, Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannamägi).

Täpselt 1. kilomeetripunkti juures asub Põgari palvemaja, milles pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase istungi. Loe edasi ...Arhiiv

11. nädal[muuda lähteteksti]

1. Suurtükiväepolgu ülem Hugo Kauler

1. Suurtükiväepolk (kirjutati ka 1. Suurtükiväe Polk) oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus aastatel 19181924. Polgu ülemaks Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

Polgu põlvnemist loetakse Johan Laidoneri käsust Eesti 1. suurtükiväebrigaadi loomiseks 1918. aasta jaanuaris. Selle tegelik moodustamine algas sõjaministri käsul 21. novembril 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suunal. Osaleti ka Landesveeri sõjas Lätis ja Krasnaja Gorka operatsioonil Petrogradi lähistel.

Pärast Vabadussõja lõppu paiknes suurtükiväepolk Jägala lähistel. 15. märtsil 1924 formeeriti üksus ümber 1. Diviisi Suurtükiväeks, mis koosnes 1. suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid 1. diviisis püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiväegrupi koosseisu samade numbrite all. Loe edasi ...Arhiiv

12. nädal[muuda lähteteksti]

Korp! Sakala lipp

Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus asutatud akadeemiline organisatsioon.

Enne Teist maailmasõda tegutseti Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aasta suvel keelati tudengiorganisatsioonid, sealhulgas korp! Sakala. Pärast sõda jätkati tegevust paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja USA-s. Väliskoondistest on säilinud Rootsi, Austraalia ja Kanada koondis. Korporatsioon Sakala on meesorganisatsioon.

Korp! Sakala taasasutati Eestis 1989. aastal. Seda ideed kandsid põhiliselt grupi “Ülikool relvavabaks” liikmed. Juba järgmisel, 1990. aastal taastati ka Tallinna osakond ja esimesed uued liikmed võeti (esialgu küll mitteametlikult) vastu 1. veebruaril. Alates 1990. aastate lõpust on liikmete hulk stabiilselt kasvanud ja Tartu konvendihoone on tagasi saadud. Tänapäeval tegutsetakse Tartus ja Tallinnas. Tallinna osakonna ruumid asuvad Raekoja platsil Tudengimajas. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

13. nädal[muuda lähteteksti]

Keerdmänni isasõisik

Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Keerdmännil eristatakse kolme teisendit. Liigi põhiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia jõe suudme lähedalt šoti botaanik David Douglas. Euroopasse toodi see 1831. aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853. ja var. latifolia 1854. aastal.

Keerdmänni suure levila tõttu varieeruvad tema asukoha kõrgus merepinnast ja kasvutingimused üsna suures ulatuses. Areaali põhjaosas kasvab ta otse merepiiril ja kõige kaugemas lõunaosas tõuseb mägedes kuni 3900 m kõrguseni.

Ta sobib hästi linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivne.

Eesti vanimad keerdmännipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna lähedal, endises Roela metskonnas Rakverest lõuna pool, Järvseljal ja Tihemetsal. Loe edasi ...Arhiiv

14. nädal[muuda lähteteksti]

Fanny Cäcilie Mendelssohn (14. november 1805 Hamburg14. mai 1847 Berliin), hiljem Fanny Hensel, oli juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja. Ta oli helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy õde ning filosoofi Paul Henseli ja matemaatiku Kurt Henseli vanaema.

Fanny oli perekonna neljast lapsest vanim. Tema mõlemad vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ning muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli filosoofi Moses Mendelssohni poeg ja pankur, ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy õde.

Abraham ja Lea Mendelssohn tahtsid, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Nii saigi Fanny tolle aja naise kohta erakordselt kõrge muusikalise hariduse. Nagu Felix, oli ka Fanny juba varases nooruses muusikaliselt väga andekas ja hakkas lapsena muusikat kirjutama. Isa Abraham pidas alguses Fannyt muusikaliselt lootustandvamaks kui Felixit. Seepärast ei soovinud ta, et Felixist saaks elukutseline muusik. Hiljem Abrahami arvamus muutus.

Fanny Mendelssohn kirjutas 466 helitööd. Peaaegu kogu tema heliloomingu moodustavad laulud ja klaverimuusika. Osa tema lauludest avaldati algselt Felix Mendelssohni nime all, nii ei teadnud ka Suurbritannia kuninganna Victoria, et tema lemmiklaulu "Itaalia" on kirjutanud Fanny, mitte Felix Mendelssohn. Laululisus kandus üle tema klaverimuusikassegi. Loe edasi ...Arhiiv

15. nädal[muuda lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (27. mai 1794 Sangaste mõis18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (18541861), Poola asekuningas (18631874), kindralfeldmarssal (1865) ning Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Beļava ja Sangaste mõisniku Friedrich Georg von Bergi ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander. Friedrich Wilhelmi ja tema vendade koduõpetaja oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.

1810. aastal astus Berg Tartu Ülikooli. Kui Napoleon I tungis 1812 Venemaale, lahkus Berg ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalaväepolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. Tänu haridusele ja keeleoskusele viidi Berg peatselt korpuse kortermeistri teenistusse staabitööle. Augustis ülendati Berg alamporutšikuks ja viidi üle Tema Keiserliku Kõrgeaususe kaaskonna kortermeistri osakonda. Loe edasi ...Arhiiv

16. nädal[muuda lähteteksti]

Kesselaid

Kesselaid ehk Kessulaid, ka Kessu on Muhu valda kuuluv 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas. Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid. Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644.

Laiu geograafilised koordinaadid on 58° 37′ 48″ N, 23° 26′ 29″ E . Ta jääb umbes 4 km kaugusele mandrist ja 3,4 km kaugusele Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb Papilaid. Muhu ja Kesselaiu vahele jääb Väinamere sügavaim koht (22 m).

Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Künka moodustavad aluspõhja Siluri settekivimid. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse ehk Kessulaiu pank. Selle on murdnud pealetungiv Litoriinameri ja see on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal.

Kesselaid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Loe edasi ...Arhiiv

17. nädal[muuda lähteteksti]

Piinia tüvi

Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m kõrguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. Tüvi on sageli lühike ja vonklev, selle läbimõõt on kuni 1,5 m.

Võra on noorel puul ümar ja põõsakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu võra läbimõõt võib ulatuda 40–60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakaspruun kuni oranžikas, mustade vöötidega, sügavrõmeline.

Okkad on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad võrsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanadel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1½–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama täiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on kõik juveniilsed okkad välja langenud. Kuid vanadelgi puudel võib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, näiteks võrse murdmise järel. Loe edasi ...Arhiiv

18. nädal[muuda lähteteksti]

Aakre mõisa tall-tõllakuur

Aakre mõis (saksa keeles Kawrimoise, hiljem Aicker või Ayakar) oli Tartumaal Rõngu kihelkonnas asunud rüütlimõis (vahepeal riigimõis). Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisa keskus Valga maakonnas Puka vallas Aakre külas.

Mõisa asutas tõenäoliselt 16. sajandi esimesel poolel Kawerite aadliperekond, kelle käes oli mõis ka enamiku Poola ajast (algul oli see jesuiitide käes).

Aastal 1627 annetas Gustav II Adolf Aakre mõisa koos Rõngu mõisaga admiralile Clas Larsson Flemingile, nii et see läks Flemingite perekonna kätte. 17. sajandi mõisate reduktsiooni käigus Aakre mõis riigistati ja oli algul Rootsi, hiljem Venemaa riigimõis.

Aastal 1782 andis Venemaa keisrinna Katariina II Aakre mõisa Rehbinderite käsutusse ja 1798 kinkis keiser Paul I mõisa neile. Hiljem olid Aakre mõisa omanikeks Günzlerid ja Engelhardtid. Loe edasi ...Arhiiv

19. nädal[muuda lähteteksti]

Sergei Mossin

Vintpüss Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant) ehk kolmeliiniline vintpüss on poltlukuga viielasuline salvvintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee põhirelv 1940. aastate lõpuni, snaiperpüssina kuni 1960. aastateni. See kuulus ka Eesti sõjaväe relvastusse. Kolmeliiniline tähendab relva kaliibrit: kolm liini ehk kümnendiktolli on 7,62 mm.

Mossin-Naganti vintpüss töötati välja 1891. aastal Sergei Mossini juhtimisel. Esialgu oli relva nimi "3-liinine (hiljem 7,62 mm) vintpüss, 1891. aasta mudel", pärast Oktoobrirevolutsiooni lisati sellele patriotismi märgina Mossini nimi. Relv valmis koostöös Belgia ettevõttega Nagant ja sellepärast kasutatakse eeskätt Läänes selle kohta liitnime Mossin-Nagant. See vintpüss polnud siiski lihtne hübriid või koopia, vaid terviklahendus ja kokkuvõttes iseseisev mudel.

Aastail 18921948 valmistati üle 30 miljoni Vene vintpüssi ja karabiini. Ilmselt sisaldas see ka vanade püssiosade kasutamist tootmises. Lisaks valmis 1950. aastatel Hiinas, Poolas, Rumeenias, Ungaris ja mujal kokku veel paar miljonit püssi, eeskätt järeletehtud 1944. aasta karabiine. Tootmismahult oli Vene vintpüss samas suurusjärgus Saksa Mauseri vintpüssiga. Teisi tuntud vintpüssimudeleid toodeti juba palju vähem. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

20. nädal[muuda lähteteksti]

Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga.

Esimesed kirjalikud andmed Tartus Vene värava juures asuvast Vene sillast pärinevad aastast 1554.

Peeter I lasi 1704 Tartu vallutamisel Vene väravast veidi ülesvoolu ehitada oma vägede ületoomiseks ajutise parvsilla.

1772. aasta Tartu plaanile on Laia tänava otsa kavandatud kivist sild, kuid projekti ellu ei viidud, sest 1775 toimus Tartus suur tulekahju.

1810 ehitati üle jõe puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti. 1823 see lammutati ja 1826 rajati uus puusild. See pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni läks 1923 arvatavasti jõeauriku sädemest põlema. Sild sai niivõrd kannatada, et seda ei saanud taastada, mistõttu linnavalitsus otsustas ehitada püsivamast materjalist uue silla. Loe edasi ...Arhiiv

21. nädal[muuda lähteteksti]

Hiigelnulu seemik

Hiigelnulg (Abies grandis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva rohkem kui 80 m kõrguseks, olles nulu perekonna üks kõrgeimaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikualal kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva üle 300 aasta.

Tüve läbimõõt on tavaliselt ½–1 m, kuid soodsates tingimustes võib küündida 2 meetrini. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanadel pikirõmeline ja paks.

Hiigelnulu juurestik on plastiline. Sügavas ja kuivas mullas areneb välja peajuurega sammasjuurestik, niiskes pinnases aga vaid narmasjuurestik. Hiigelnulu juured ei kasva nii sügavale kui harilikul ebatsuugal, keerdmännil või kollasel männil, kuid arenevad sügavamale kui Engelmanni kuusel, läänetsuugal või hiigelelupuul.

Hiigelnulu võra on laikoonusjas. Võrsed on helepruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused ja ümarad. Okkad on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ülemised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega. Nende allküljel on kaks heledat õhulõheriba. Loe edasi ...Arhiiv

22. nädal[muuda lähteteksti]

Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja peatreener ja mida haldab Eesti Jalgpalli Liit. Koondise peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas.

Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis ja kaotas oma ainsa mängu, mis on jäänud Eesti jalgpallurite ainsaks esituseks suurturniiril.

Aastail 19401991 oli Eesti Nõukogude Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. See peeti Sloveenia jalgpallikoondisega ja lõppes 1:1 viigiga.

Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36) on löönud Andres Oper. Kõige rohkem väravaid (73) on löödud Leedu jalgpallikoondisele, parim väravate vahe (+18) on Andorra jalgpallikoondisega. Koondise peatreener oli 2008. aasta veebruarist kuni 2013. aasta lõpuni Tarmo Rüütli. Loe edasi ...Arhiiv

23. nädal[muuda lähteteksti]

Johann Sebastian Bach

Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] (31. märts (vkj. 21. märts) 1685 Eisenach28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.

Oma eluajal ja veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda põhiliseks heliloojaks barokiajastul ja üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.

Bach sündis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Isa ja kõik onud olid elukutselised muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Loe edasi ...Arhiiv

24. nädal[muuda lähteteksti]

Araali mere piirid 1989 ja 2003

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) maa-alale.

Araali meri paikneb Kesk-Aasia suurte kõrbete (Karakumi, Kõzõlkumi ja Üstirti platoo) vahel ning tema valgla on 1,8 miljonit km². Valgla jaguneb järgmiste riikide vahel: Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Tadžikistan, Afganistan ja Iraan.

Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ning kahest suurest sissevoolavast jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on põhjavee juurdevoolul.

Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt 4. järv maailmas, kuid tänapäevaks on ta inimtegevuse tõttu veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamine põhjus on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Loe edasi ...Arhiiv

25. nädal[muuda lähteteksti]

Igimänni noored ja vanad käbid

Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti teda ohtelise männi teisendiks.

Igimännile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes mägedes. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetõttu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk, mille juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.

Igimänd on väga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve läbimõõt oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m kõrge. Võra on ümar või ebakorrapärane, kõrgel mägedes tihti looklev. Tüve koor on punakaspruun, õhuke ja rõmeline. Oksad on tihti väändunud. Loe edasi ...Arhiiv

26. nädal[muuda lähteteksti]

Balti jaam

Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres asuv raudteejaam. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.

Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused on edela suunas Lilleküla, ida suunas Kitseküla ja lõuna suunas Tallinn-Väike. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on ta tupikjaam. Jaamas asub 12 raudteed.

Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.

Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.

Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga ülekäik jalakäijatele. Loe edasi ...Arhiiv

27. nädal[muuda lähteteksti]

Sergei Rahmaninov

Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill (vkj 20. märts) 1873 Semjonovo Novgorodi lähedal – 28. märts 1943 USA Beverly Hills) oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos.

Ta hakkas 4-aastaselt klaverit õppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see häiris aga klaveriõpinguid ja viis ta õpetajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.

Pärast 1. sümfoonia esmaettekande ebaõnnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.

Tema tähtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 ooperit (neist tähtsaim on "Aleko"), prelüüdid, "Etüüd-pildid", vesprid, kaks klaverisonaati, "Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised tantsud". Loe edasi ...Arhiiv

28. nädal[muuda lähteteksti]

Karl V poisina Bernard van Orley maalil

Karl V (24. veebruar 1500 Gent21. september 1558 Hispaania, Extremadura) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 15191556, keiser alates 1530, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV nime all), Burgundia hertsog (Charles II nime all) (1506–1555) ning Austria ertshertsog 1519–1521.

Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas ja sellepärast väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana.

Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas François I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. Loe edasi ...Arhiiv

29. nädal[muuda lähteteksti]

Suhkrumänni käbid

Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tüves sisalduva magusa vaigu järgi, mida indiaanlased kasutasid köha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumänni šoti botaanik David Douglas 1826. aastal Oregoni territooriumilt.

Suhkrumänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m kõrguseks. Maksimaalne registreeritud kõrgus on 81,7 m, olles sellega männi perekonna kõige kõrgem esindaja. Suhkrumänni käbid on okaspuude seas kõige suuremad, 25–50 cm pikkused, sümmeetrilised, silinderjad, veidi kaardus, vaigused ja läikivalt kollakaspruunid.

Suhkrumänni levila asub Põhja-Ameerika lääneosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m kõrgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad mäenõlvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

30. nädal[muuda lähteteksti]

Channing Tatum (2011)

Channing Tatum (täisnimega Channing Matthew Tatum, sündinud 26. aprillil 1980) on ameerika näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja endine modell. Debüüdi filmimaailmas tegi ta 2005. aastal spordidraamas "Treener Carter". Ta mängis kõrvalosa 2006. aasta filmis "Hakkaja tüdruk" ja peaosa samal aastal linastunud filmis "Keelatud tants". Tatumil on olnud mitmekesiseid osatäitmisi draama- ja komöödiafilmides, sealhulgas "Kuidas ära tunda oma pühakuid" (2006), "Reegliteta võitlus" (2009), "Populaarsed vaenlased" (2009), "G.I. Joe: Kobra rünnak" (2009), "Kallis John" (2010), "Vanne" (2012) ja "21 Jump Street" (2012).

Tatum sündis Alabama osariigis Cullmani linnas. Tema ema Kay (neiupõlvenimega Faust) töötab lennufirmas ja isa Glenn Tatum töötas ehitusalal. Temas voolab iiri, prantsuse ja indiaani verd. Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond Mississippi osariiki ja ta varased kooliaastad möödusid Mississippi jõe lähistel maal.

Aastal 2000 sai ta esmakordselt tööd tantsijana, nimelt Ricky Martini laulu "She bangs" videos. Ta valiti välja Orlandos prooviesinemisel ja teenis töö eest 400 USA dollarit. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

31. nädal[muuda lähteteksti]

Filaret (1886)

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene õigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene Õigeusu Kiriku Riia piiskop.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas neli aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning 185966 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse piiskop Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

32. nädal[muuda lähteteksti]

Alfred Nobel

Alfred Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.

Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse nitroglütseriini ja nitraatide detonaatorile. Nitroglütseriin oli aga aine, mis plahvatas vähimagi tõuke peale. 1866. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerus kiiselguuris ja moodustas segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 tuhande tonnini 1895. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Nobeli auhind anti esimest korda välja aastal 1901. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

33. nädal[muuda lähteteksti]

Breweri kuusk

Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab tavaliselt 24–30 m kõrgeks, suurimaks kõrguseks on mõõdetud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat.

Võra on tihe ja kooniline. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,17–1,35 m. Võra on väga iseloomulik: oksad on rõhtsad ja sellelt ripuvad alla võrsed, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline võra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1½–2 m kõrged, noorematel paiknevad võrsed rõhtsalt ja üsna hõredalt. Võra on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.

DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega võrreldes basaalne liik ehk teisisõnu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes välja Põhja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

34. nädal[muuda lähteteksti]

Teemant mõõtmetega imbes 15×15×4 mm

Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel.

Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Samas on teoreetiliste arvutustega näidatud, et ka mõned looduslikult mitte esinevad boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad.

Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid.

Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivibriljant. Viimaste turuväärtust on märgatavalt kasvatanud ulatuslik turundus. Loe edasi ...Nädala artiklite arhiiv

35. nädal[muuda lähteteksti]

Birnie asukohariigi Kiribati lipp

Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, väikseim Fööniksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km lõunakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km läänes, Manra saarest 100 km põhjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Birnie kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid täisminutiteni ümardatuna on 3°35'S, 171°31'W.

Saare pindala on 0,72 km².

Saar on madal ja halvasti nähtav. Sellepärast laevad seda enamasti väldivad, et mitte karile joosta.

Saare edelaosas paiknevas vaos on soolase veega järv, mis on laguuni jäänus. Kuigi järve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ära. Järve sügavuseks on mõõdetud kuni 1,8 m.

Birnie saare avastas 1823 laeva "Sydney Packet" meeskond kapten Emmetti või Emmenti juhtimisel. Ta sai nime Londoni ettevõtte Alexander Birnie & Co. või selle omaniku Alexander Birnie järgi, kellele laev kuulus. On oletatud ka, et saar on nimetatud inglise ärimehe ja riigitegelase Richard Birnie järgi. Sama laeva meeskond avastas 1823 ka Manra saare. Loe edasi ...Arhiiv

36. nädal[muuda lähteteksti]

Pihkva kreml, mida Liivimaa püüdis edutult vallutada

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt Vana-Liivimaa ning Moskva ja Pihkva vürstiriigi vahel 15011503. Laiemas plaanis oli see Moskva-Leedu sõja osa.

Sõda sai alguse Liivimaa idapiiril 15. sajandi lõpus kujunenud pingelisest olukorrast. Moskva oli Ivan III valitsusaja (14621505) algusest peale kiirendanud "kõigi Vene maade kogumist" enese võimu alla. 1478 langes Moskva otsese võimu alla ka Novgorod ja Pihkva muutus Moskvast üha enam sõltuvaks. Tugeva ekspansiivse ja tsentraliseeritud riigi jõudmine suhteliselt lõdvalt seotud Liivimaa konföderatsiooni piirideni tekitas üha suuremaid probleeme.

1492 ehitasid venelased Narva linnuse vastu Ivangorodi kindluse, mis tähendas Vadjamaa minekut Moskva kindla kontrolli alla. 1494 suleti Novgorodis Hansa Liidu kaubakontor, vangistati seal olnud kaupmehed, kellest enamik olid liivimaalased, ja konfiskeeriti nende kaubad. See tekitas Liivimaal mõistagi suurt rahulolematust ja kuigi ordumeister Wolter von Plettenberg eelistas esialgu rahu hoida, hakati valmistuma sõjaks. Loe edasi ...Arhiiv

37. nädal[muuda lähteteksti]

Palsamnulg

Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu kasvab kuni 20, soodsates oludes kuni 28 m kõrguseks. Võra on korrapärane, tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul (4–6 m). Oksad on praktiliselt rõhtsad, ainult veidi allapoole suunduvad. Tüve läbimõõt on kuni 45, harva kuni 75 cm. Tüve koor on kahvatuhall, sile, suurte vaigumahutitega, vanas eas tekib nõrgalt rõmeline korp.

Euroopasse toodi palsamnulg 1697, Eestisse 19. sajandi esimesel poolel. Meie vanades parkides on palsamnulg siberi nulu järel levinuim nululiik, kasvades kohati kõrgemaks kui oma kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, näiteks Lasinurme pargis Lääne-Virumaal, Järvseljal, Taageperal ja Kuremaal. Palsamnulg on meil täiesti külmakindel, kuna talub külma -40...-46 °C. Loe edasi ...Arhiiv

38. nädal[muuda lähteteksti]

Anton Tšehhov (1901)

Anton Tšehhov (29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.

Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik, tal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada.

Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa end maksuvõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanikuks oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on näidendis "Kirsiaed" kaupmees Lopahhini prototüüp.

Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, följetone ja humoristlikke jutustusi pseudonüümide Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all. Loe edasi ...Arhiiv

39. nädal[muuda lähteteksti]

Rwanda lipp

Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas veidi ekvaatorist lõuna pool. Ta piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.

Rwanda on pindalalt üks Aafrika väikseimaid riike. Aafrika mandril asuvatest riikidest on Rwandast väiksemad ainult Gambia, Svaasimaa ja Djibouti. Rwanda on Aafrika kõige tihedamalt asustatud riik.

Riigi ala asub suhteliselt kõrgel, keskmiselt 1585 meetri kõrgusel merepinnast. Rwanda lääneosa on mägine, idaosa tasane ja soine.

Rwanda rahvastiku moodustavad ruanda keelt kõnelevad ruandad, kes jagunevad hutudeks, tutsideks ja tvaadeks. Inimeste olulisim elatusallikas on põllumajandus.

Rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik, mis taastub jõudsalt 20. sajandi lõpul hutude ja tutside vaenust sündinud kodusõjast ja genotsiidist. Loe edasi ...Arhiiv

40. nädal[muuda lähteteksti]

Uraan. "Voyageri" foto (1986)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav palja silmagagi, ei märganud vanaaja vaatlejad seda hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.

Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose järgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.

Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslasi. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal "Voyager 2" tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfääris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan lähenes pööripäevale. Tuule kiirus planeedil võib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ...Arhiiv

41. nädal[muuda lähteteksti]

Balfouri mänd

Balfouri mänd (Pinus balfouriana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Balfouri mänd on väga pikaealine ja aeglase kasvuga. Vanim leitud puu on 3400-aastane lõunapoolse alamliigi austrina esindaja. Põhjapoolse alamliigi balfouriana vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.

Puu kasvab tavaliselt 6–15 m, harva kuni 22 m kõrguseks. Suurima leitud puu kõrgus oli 23 m ja tüve läbimõõt 2,55 m.

Võra on koonilise või ebakorrapärase kujuga. Tüvi on sirge või kaldu, korp on üsna paks (5–8 cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline. Oksad on kõverad ja võivad olla suunatud nii alla kui üles.

Okkad on viiekaupa kimbus, 1½–4 cm pikad, ülespoole kõverdunud, sinakas- või kollakasrohelised, terava kuni tömbi tipuga, püsivad võrsetel 10–30 aastat. Okaste alumisel küljel on selgesti näha valged õhulõhed.

Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480 km kaugusel. Loe edasi ...Arhiiv

42. nädal[muuda lähteteksti]

Musta mere kaart tänapäeval ja umbes 7600 aastat tagasi

Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere vesikonda kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.

Egeuse ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse Aasovi meri Musta mere koosseisu.

Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgale, Kaspia merre, Läänemerre ja Valgesse merre ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamerre.

Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km² (teistel andmetel 436 400 km²). Musta ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m või 1240 m, maksimaalne sügavus 2210 või 2258 m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Loe edasi ...Arhiiv

43. nädal[muuda lähteteksti]

Vaade kauguses olevale Tauksile

Tauksi on asustamata saar Eesti lääneosas Läänemaal Väinameres Puise poolsaarest põhjas ja Sassi poolsaarest loodes. Tauksi kuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse ja jääb Põgari-Sassi küla maa-alale.

Tauksi pindala on umbes 2,5 km²; ta on Eestis suuruselt 19. saar. Vanemate andmete järgi oli pindala isegi suurem, 2,75 km². Tauksi kõrgus on kuni 3 meetrit üle merepinna, merest kerkis ta 9.10. sajandil.

Saare geograafilised koordinaadid on 58° 49′ 20″ N, 23° 27′ 20″ E.

Tauksi ja ümbruskonna laiud ja rahud koos Liialaiu ja Sõmeriga moodustavad ligi 40 saarest koosneva Tauksi saarterühma.

Väinamere saarte sihtkaitsevööndis, sealhulgas Tauksil, on inimeste viibimine keelatud, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks ning järelevalve- ja päästetöödeks. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud jahipidamine minkidele, kährikutele, rebastele, huntidele ja metssigadele ning rajatiste rajamine 15. juulist 1. märtsini. Loe edasi ...Arhiiv

44. nädal[muuda lähteteksti]

Pierre Mignardi maal Austria Annast lesena (umbes 1660)

Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615 Prantsusmaa kuninganna ja 16431651 Prantsusmaa regent.

Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast.

Annat kutsuti Austria Annaks sellepärast, et Habsburgid olid pärit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess.

18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna sama vana Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping, mis sõlmiti 22. augustil 1612. Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Loe edasi ...Arhiiv

45. nädal[muuda lähteteksti]

Jaapani mänd bonsaina

Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.

Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyushul ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ja teine Hokkaidol 60–800 m kõrgusel ning Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna.

Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langevad minimaalsed temperatuurid Hokkaidol kasvava asurkonna levilas kuni −16 °C, Honshūl kuni −14,7 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.

Mänd leiab palju kasutust haljastuses ja bonsaina.

Jaapani mänd paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad. Loe edasi ...Arhiiv

46. nädal[muuda lähteteksti]

Osebergi laeva väljakaevamine

Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus, mis toimus tänapäeva Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.

Osebergi laevmatus avastati 1903. aastal ja 19041905 sooritasid arheoloogid seal väljakaevamisi.

Hauakääbas sisaldas rikkalikult hauapanuseid ja kahe naise surnukeha. Hauast tuli välja suurepäraselt säilinud ja rikkalikult dekoreeritud viikingilaev ning hulgaliselt muid viikingiaegseid esemeid.

Osebergi laevmatus on tähtis selle poolest, et leiti väljakaevamiste hetkeks esimene säilinud klinkerplangutuse ja mastiga viikingilaev. See on ehitatud üksnes natuke pärast purjede kasutuselevõttu Skandinaavias. Kuid laev võis sõita ka aerudega, mille jaoks oli laeva pardas 15 paari auke. Puri oli umbes 70–90 m² suur ja sellega võis laev arendada kiirust 10–14 sõlme.

Laeva mudelite katsetused hüdrotunnelis näitavad, et Osebergi laeva sõiduomadused olid viletsad. See võis olla põhjus, miks laeva matusteks kasutati. Tema sõiduomadused võisid jääda alla kaasaegsetelegi laevadele, kuid kuna teisi sama ajastu laevu pole leitud, on see ainult oletus. Loe edasi ...Arhiiv

47. nädal[muuda lähteteksti]

Amitriptüliini keemiline struktuur

Amitriptüliin on ravim, mis kuulub tritsükliliste antidepressantide hulka. Peamine näidustus on haiguslik kurvameelsus, millega kaasnevad ärevus, pinge ja rahutus, sest amitriptüliinil on tugev rahustav toime. Seetõttu kasutatakse amitriptüliini laialdaselt ka unehäirete ravis. Seda võib kasutada pika aja jooksul, kuna ta ei tekita sõltuvust. Amitriptüliin on tõhus ka valusündroomi ravis.

1958 asus ravimifirma Merck uurima amitriptüliini kasutamisvõimalust skisofreenia ravis. Sellise huvi põhjustas amitriptüliini keemilise struktuuri sarnasus fenotiasiiniga. Kuid Frank Aydi tähelepanu köitis amitriptüliini molekuli suur sarnasus imipramiini molekuliga. Imipramiini sel ajal juba kasutati depressiooni raviks. Mercki heakskiidul asus Ayd amitriptüliini kliinilisi mõjusid välja selgitama. 130 patsiendist koosneval katsealuste rühmal näitas amitriptüliin head antidepressiivset mõju ja amitriptüliini hakati turustama 1961. Samal ajal käisid uurimistööd ka Hoffmann–La Roche'is ja Lundbeckis, mistõttu preparaat levis kolme ettevõtte arendus- ja turundustöö tulemusena kiiresti üle maailma. Siiski loetakse amitriptüliini kui antidepressandi väljatöötajaks Mercki. Loe edasi ...Arhiiv

48. nädal[muuda lähteteksti]

Andesiidimägi

Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndi vulkanismi saadus ja seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasnevad nendega lõõmpilved.

Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt pürokseenist, plagioklassist, küünekivist ja biotiidist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ning moodustab reeglina sujuva ülemineku värvitoonis: murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid. Loe edasi ...Arhiiv

49. nädal[muuda lähteteksti]

Toreda nulu käbi

Tore nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Ta on hõbenuluga lähedane sugulane. Tore nulg kasvab Põhja-Ameerika lääneosa mägedes parasvöötme kliimas. Puu kasvab tavaliselt 20–40 60 m kõrguseks. Puit on kerge ja pehme, kuid nulu kohta vastupidav. Et toreda nulu võra on hõbedane, kasvatatakse teda ka jõulupuuks.

Tore nulg kasvab looduslikult tavaliselt 20–40, harva kuni 60 m kõrguseks. Tüve läbimõõt küündib soodsates oludes 2,6 meetrini. Puude eluiga võib soodsates oludes ületada 600 aastat. Tore nulg moodustab tihti puhaspuistuid või on domineeriv puuliik okaspuusegametsas.

Kuna käbid valmivad üldjuhul vaid puu tipuosas, siis igasugused tipuosa kahjustused vähendavad oluliselt käbide arvu. Eriti sagedasti esineb selliseid kahjustusi vanadel puudel. Seemnete idanevus on tavaliselt madal, alla 40%, kuid selle kompenseerib seemnete suur hulk. Erakordselt heal seemneaastal võivad puud toota 1,4 miljonit seemet hektari kohta, tavalisel seemneaastal on see umbes kümme korda väiksem. Väga head seemneaastad esinevad 1–4 aasta järel. Seemnete eraldumine koos käbide lagunemisega algab septembri lõpust oktoobri keskpaigani ja neid levitab peamiselt tuul, kandes nad tavaliselt kaugusele, mis on 1½–2 korda suurem puu kõrgusest. Loe edasi ...Arhiiv

50. nädal[muuda lähteteksti]

Rändrahn Tammiski nukil

Tammiski nukk on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.

Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 15″ E. Tammiski nukk asub Mõisaküla maa-alal. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina.

Tammiski võis nime saada tammede kunagise rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. On võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat.

Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad ning kadakad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihe lehtpuuvõsa, kuni algab männik. Suurtest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas.

Talvel ja kevadel kuhjuvad nuki lähedale rüsijäävallid (jäämäed), mille kõrgus on mõnel aastal ulatunud 10 meetrini. Loe edasi ...Arhiiv

51. nädal[muuda lähteteksti]

Paide vallitorn

Paide piiramine toimus 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.

16. detsembril 1572 suundusid Rootsi väed Claes Åkesson Totti juhtimisel Tallinnast ringiga läbi Märjamaa ja Viljandi Põltsamaad piirama. Kaks kartauni koos püssirohuga otsustati saata otse läbi Paide. Sinna nad küll ei jõudnud, saabudes alles jõulupühadeks Uuemõisa.

Samal ajal oli Liivimaale saabunud Ivan IV koos oma kahe poja ja suure sõjaväega. Tallinnas ja Paides paiknenud Rootsi väed seda ei teadnud. Rootslased olid veendunud, et tsaari väed ei julge maale tulla, kuna Liivimaal viibis parasjagu suur Rootsi kuninga vägi, mistõttu ei pandud rõhku maakuulamisele ega valvele.

Peagi oli Ivan IV oma vägedega Rakvere all, kuid sellest ei teadnud midagi ei Tott ega tallinlased. Paides teati moskoviitide kohalolekut, kuid arvati, et see on mõni väiksem salk, kes Uuemõisa suurtükke endale tahab saada. Paide linnuse asevalitseja Hans Boije otsustas seetõttu saata suurema osa linnuse garnisonist suurtükkidele vastu, jättes linnusesse umbes 50 sõjameest, kellele olid lisaks linnusesse pagenud talupojad. Loe edasi ...Arhiiv

52. nädal[muuda lähteteksti]

Aleksander VI vapp

Aleksander VI (Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, katalaani keeles Roderic Gil de Borja i Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia [rodr'iigo b'ordža]; 1. jaanuar 143118. august 1503) oli 214. paavst. Ta valitses alates 1492 kuni surmani.

Ta sündis alamaadliku Joffré de Llançoli (või Joffré de Borja i Escrivà) ja Isabel de Borja 6-lapselises peres viienda lapsena. Kui Rodrigo ema vend sai 8. aprillil 1455 paavstiks Calixtus III nime all, hakkas Rodrigo kasutama ema perekonnanime Borja (Borgia).

Esmalt õppis Borja Roomas ja siis Bologna ülikoolis õigusteadust, omandades doktorikraadi. Onu saamisel paavstiks siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, täites tähtsaid ülesandeid. Borja viibis 18. oktoobrist 16. novembrini 1456 Bolognas. 1458. aasta märtsis vahendas ta Calixtus III ja Aragóni kuninga Alfonso V vahelisi läbirääkimisi.

Pärast Calixtus III surma taandus Borja mõneks ajaks poliitikast, kuid 1459 reisis ta koos Pius II-ga Mantovasse kongressile. Ta viibis 1460. aastani Sienas, kuna paavst oli tauninud tema eluviise, ja pöördus tagasi Rooma alles 1461. aasta detsembris. 1469 saatis Borja Saksa-Rooma keisrit Friedrich III-t reisil Itaalias. Loe edasi ...Arhiiv

53. nädal[muuda lähteteksti]

Kaljumänd

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).

Kaljumänd on pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas mäestikukliimas võib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastarõngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljumännist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes.

Kaljumänd kasvab mägede nii madalatel kui kõrgetel nõlvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava liigina suudab ta tõusta Põhja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri kõrgusele.

Kaljumänd pole Eestis levinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma -34...-40 °C. Tema kasvatamist piirab männi-koorepõletik. Üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab mõnel aastal rikkalikult käbisid. Loe edasi ...Arhiiv

Vaata ka[muuda lähteteksti]