Malaisia
|
See artikkel räägib riigist; tõsielusarja kohta vaata artiklit Malaisia (seriaal) |
|
Malaisia Föderatsioon
| |||
 | |||
| Juhtlause |
Bersekutu Bertambah Mutu (Ühtsuses peitub jõud) | ||
|---|---|---|---|
| Riigihümn | "Negaraku" | ||
| Pealinn | Kuala Lumpur | ||
| Pindala |
330 803 km² [1]  | ||
| Riigikeel | malai | ||
| Rahvaarv | 34 112 440 (2024)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 103,1 in/km² | ||
| Riigikord | föderatiivne parlamentaarne monarhia | ||
| Kuningas | Ibrahim Ismail | ||
| Peaminister | Anwar Ibrahim | ||
| Iseseisvus | 31. august 1957 | ||
| SKT |
314,5 mld $ (2017)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
9951 $ (2017)[4] | ||
| Valuuta | Malaisia ringgit (MYR) | ||
| Usund | moslemid (63,5%), budistid (18,7%), kristlased (9%)[5] | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +8 | ||
| Tippdomeen | .my | ||
| ROK-i kood | MAS | ||
| Telefonikood | 60 | ||
Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast.
Asend, suurus ja piirid
[muuda | muuda lähteteksti]Malaisia asub Kagu-Aasias ning koosneb kahest osast: Lääne-Malaisia ja Ida-Malaisia. Lääne-Malaisia hõlmab Malaka poolsaare lõunaosa ja Ida-Malaisia Kalimantani saare põhjaosa, kokku ühe kolmandiku Kalimantani saarest. Malaisia pindala on 329 847 km², millega on see maailmas pindalalt 68. riik.[6] Lääne-Malaisia pindala on 132 490 km² ja Ida-Malaisia pindala ligikaudu 198 500 km².
Maismaapiiri kogupikkus on 2742 km. Malaka poolsaarel on Malaisial 595 km pikk riigipiir Taiga ning Kalimantani saarel 1881 km pikk piir Indoneesia ja 266 km pikk piir Bruneiga.[6] Rannajoone kogupikkus on 4675 km, sellest Lääne-Malaisias 2068 km ja Ida-Malaisias 2607 km.[6] Lääne-Malaisiat eraldab läänes Indoneesia Sumatra saarest Malaka väin ja lõunas Singapurist Johori väin. Lääne-Malaisia piirneb idas Lõuna-Hiina merega. Suurem osa Ida-Malaisia rannajoonest on Lõuna-Hiina merega, kirdes piirneb see lisaks Sulu mere ja Sulawesi merega.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Malaisia pärineb malailaste kuningriikidest, mis juba 18. sajandil allutati Briti impeeriumile. Kuid juba sajandeid varem oli see piirkond tähtsate kaubateede ristumiskoht, kus lisaks kohalikele olid indialaste ja hiinlaste kogukonnad ning praktiseeriti paljusid religioone.
Malai poolsaar ühendati 1946 Malai Liitu, mis 1948 reorganiseeriti Malaya Föderatsiooniks. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. 16. septembril 1963 ühendas Malaisia endaga Briti kroonikoloonias Põhja-Borneo, Sarawaki ja Singapuri ning seda nimetatakse Malaisia päevaks. 7. augustil 1965 sõlmiti Singapuri proklamatsioon, millega Singapur arvati Malaisiast välja.
Mahathir Mohamad oli Barisan Nasionali eesotsas ja Malaisia peaministri ametis 22 aastat, 1981–2003. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks Aasia tiigreist[küsitav]. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.[7]
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Administratiivselt on Malaisia 13 osariigist ja kolmest liidualast koosnev föderatsioon. 11 osariiki ja kaks liiduala on Lääne-Malaisias Malai poolsaarel ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Iga osariik jaguneb ringkondadeks, mis omakorda jagunevad omavalitsusüksusteks (malai mukim). Sabahi ja Sarawaki osariik on jagatud jaotisteks (bahagian).
Malai poolsaarel asuvad Johori osariik, Kedahi osariik, Kelantani osariik, Melaka osariik, Negeri Sembilani osariik, Pahangi osariik, Peraki osariik, Perlise osariik, Pulau Pinangi osariik, Selangori osariik, Terengganu osariik, Kuala Lumpur ja Putrajaya. Kalimantani saarel asuvad Sabahi osariik, Sarawaki osariik ja Labuan.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Malaisia elanike arv oli 2024. aasta hinnangul 34 564 810. Sellega oli Malaisia rahvaarvult maailmas 45. kohal.[6]
2023. aasta seisuga moodustasid 63,8% Malaisia rahvastikust bumiputera 'd, kelle hulka arvatakse malaid (52,8%) ja Malaisia põliselanikud Orang Asal (11%). Teised rahvusrühmad olid veel hiinlased (20,6%) ja indialased (6%). Mittekodanikke oli 9%.[6]
Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.[6] Malaisias on kokku 134 keelt, millest 112 on põliselanike keeled. Kõige enam esineb põliselanike keeli Ida-Malaisias. Suurimad põliselanike keeld on ibani keel ja kadazani keel.[6]
Malaisia põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse, kuid sätestab islami "föderatsiooni religioonina". Moslemeid on Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%, budiste on 18,7%, kristlasi 9,1% ja hinduiste 6,1%. 0,9% elanikest järgib taoismi, konfutsianismi ja teisi traditsioonilisi hiina religioone[6].
Üle 80% Malaisia rahvastikust paikneb Lääne-Malaisias Malaka poolsaarel. 2023. aastal elas linnades 78,7% elanikkonnast. Suurimad linnad on pealinn Kuala Lumpur (2023. aasta seisuga 8 622 000 elanikku), Johor Bahru (1 086 000 elanikku) ja Ipoh (857 000 elanikku).[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Malaisia jalgpallikoondis
- Lahad Datu konflikt
- Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)
- Malaisia arhitektuur
- Orang Asal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2012/Table03.pdf.
- ↑ "Department of Statistics Malaysia Official Portal". www.dosm.gov.my. Vaadatud 11. detsembril 2024.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "Department of Statistics Malaysia Official Portal". www.dosm.gov.my. Vaadatud 11. detsembril 2024.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 Malaysia. The World Factobook. cia.gov. Vaadatud 26.2.2025
- ↑ "Visionary, who nurtured an Asian 'tiger'". Hindustan Times Leadership Summit. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2008.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Malaisia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Malaisia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet