Mine sisu juurde

Siberi kuusk

Allikas: Vikipeedia
Siberi kuusk

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Okaspuutaimed Pinopsida
Klass Okaspuu Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Kuusk Picea
Liik Siberi kuusk
Binaarne nimetus
Picea obovata
Ledeb

Siberi kuusk (Picea obovata) on männiliste sugukonda kuuluv puuliik.[2]

Siberi kuusk on igihaljas okaspuuliik, mis võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks.[3] Siberi kuuske võib leida taiga- või boreaalsetest metsadest. Siberi kuusk moodustab 5,7% boreaalse metsa kogupindalast.[4]

Botaanilised tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Siberi kuuse tüve läbimõõt võib ulatuda kuni ühe meetrini. Koore värvus on tumehall.[2] Puu oksad on suunatud veidi allapoole, mistõttu meenutab puu veidi püramiidi või koonust. Selle kuju tõttu langeb lumi kergemini okstelt maha ja ennetab okste murdumist. Võrsed on kollakad või rohekad ning võivad olla veidi läikivad. Okkad on küllaltki väikesed, pikkusega 10–18 mm, ning paiknevad tihedalt koos. Okkaid katab paks vahakiht, mis muudab need veekindlaks ja kaitseb neid tuulte kuivatava mõju eest. Okaste värvus võib olla nii heleroheline kui ka sinakasroheline. Käbid on silindrilise kujuga. Algul on käbid lillad, hiljem kasvades muutuvad pruuniks.[4] Seemned on tumepruunid ning umbes 5 mm suurused.[3]

Levik ja asukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Siberi kuusk levib peamiselt Uurali mäestikust idas Magadani oblastini ja arktilisest puupiirist lõunasse Altai mägedesse Loode-Mongoolias.[5]

Paljunemine ja kasv

[muuda | muuda lähteteksti]

Siberi kuusk võib kasvada 40 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda 1 meetrini. Kuusk paljuneb käbi sees olevate seemnete abil.[3]

Siberi kuuse metsad on oluline osa Venemaa puidutööstuses. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina hoonete ehitamisel ning samuti müüakse ka sae materjalina. Siberi kuuse võrsed on toiduks põtradele ning seemned toiduks lindudele.[4]