1853

Sündinud 1853 • Surnud 1853 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1820. aastad | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1849 | 1850 | 1851 | 1852 | 1853 | 1854 | 1855 | 1856 | 1857 | ► | ►►

1853. aasta (MDCCCLIII) oli 19. sajandi 53. aasta.

Sündmused maailmas

6. märts – Veneetsias Teatro La Fenices toimus Giuseppe Verdi ooperi "Traviata" esietendus, kuid etendus oli nii halb, et Verdi oli sunnitud osa ooperit ümber muutma.
5. aprill – Annibale de Gasparis avastas asteroidi Themis.
8. juuli – USA kommodoor Matthew Perry saabus oma nn Musta Laevastikuga Tōkyō lahte, et avada Jaapan läänemaailmale pärast enam kui 200 aastat kestnud eraldatust.
23. august – USA-s New Yorgi osariigis Saratoga Springsis valmistas George Crum esmakordselt ajaloos kartulikrõpse.
30. november – Krimmi sõda: Pavel Nahhimovi juhitud Vene laevastik hävitas Sinopi lahingus Türgi laevastiku, andes Prantsusmaale ja Suurbritanniale põhjuse sõjaga liituda.
30. detsember – Gadsdeni ost: Ameerika Ühendriigid ostsid Mehhikolt 10 miljoni dollari eest umbes 29 700 km² suuruse ala Gila jõest lõunas ja Rio Grandest läänes.

Sündmused Eestis

8. jaanuar (vkj 27. detsember 1852) – Tallinna gümnaasiumi muusikaõpetaja A. Krüger asutas teadaolevalt esimese sümfooniaorkestri eesti koolis, millega esitas Mozarti avamängu ooperile "Don Giovanni".^[1]
18. juuni (vkj 6. juuni) – Eestimaa kubermangus puhkes kooleraepideemia^[2].
29. august (vkj 17. august) – asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool^[2].
10. oktoober (vkj 28. september) – Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts^[2].
Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes ilmus teadustööna eepos "Kalevipoeg".
Inglismaa kaudu jõudis Austraaliasse Hans Kauper, kes oli esimene eestlane, kes jäi sinna elama^[2].

Sündinud

28. jaanuar – Vladimir Solovjov, vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik
28. jaanuar – José Martí, Kuuba luuletaja
1. veebruar – Nikolai Lunin, vene pediaater
7. veebruar – Ivan Grigorovitš, Venemaa keisririigi sõjaväelane
19. veebruar – Adelheid Hippius, Eesti pianist ja muusikapedagoog
28. veebruar – Robert Tigerstedt, soome füsioloog
14. märts – Ferdinand Hodler, Šveitsi maalikunstnik
17. märts – Hans Horst Meyer, saksa arst ja farmakoloog
24. märts – Bradford L. Gilbert, USA arhitekt
25. märts – Louis Christopf, Eesti arhitekt ja ehitusinsener
28. märts – August Wiera, Eesti teatritegelane
30. märts – Vincent van Gogh, hollandi maalikunstnik
4. aprill – Just Knud Qvigstad, norra keeleteadlane, folklorist ja pedagoog
6. aprill – Emil Jellinek, Austria ettevõtja
23. aprill – Alphonse Bertillon, prantsuse kriminalist ja antropoloog
8. mai – Karl Eduard Hefftler, baltisaksa maalikunstnik ja arhitekt
10. mai – Ludovico Marchetti, itaalia maalikunstnik
28. mai – Carl Larsson, rootsi kunstnik
5. juuni – Lucina Hagman, soomerootsi pedagoog, feminist ja poliitik
6. juuni – Georg Kuphaldt, saksa maastikuarhitekt ja dendroloog
29. juuni – Adolf von Strümpell, baltisaksa neuroloog
5. juuli – Cecil Rhodes, Briti päritolu Lõuna-Aafrika ärimees, teemanditööstur ja poliitik
11. juuli – Nina Ahlstedt, soome kunstnik
17. juuli – Alexius Meinong, Austria filosoof ja psühholoog
18. juuli – Hendrik Lorentz, hollandi füüsik
4. august – John Henry Twachtman, USA maalikunstnik
2. september – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof
13. september – Hans Christian Gram, taani bakterioloog
16. september – Albrecht Kossel, saksa biokeemik ja geneetika valdkonna teerajaja
20. september – Chulalongkorn, Tai kuningas
21. september – Heike Kamerlingh Onnes, hollandi füüsik
5. oktoober – Konstantin Stoilov, Bulgaaria poliitik
10. oktoober – Eugen Friedrich Reinhold Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja arst
1. november – José Santos Zelaya, Nicaragua poliitik, sõjaväelane
26. november – Bat Masterson, Metsiku Lääne legendaarne isiksus
30. november – Themistocles Gluck, saksa arstiteadlane
12. detsember – Johan Petter Johansson, rootsi leiutaja ja tööstur
22. detsember – Teresa Carreño, Venezuela pianist, ooperilaulja ja helilooja

Surnud

4. märts – Christian Leopold von Buch, saksa geoloog
14. märts – Julius Jacob von Haynau, Austria sõjaväelane
28. märts – Konstantin Tyzenhaus, baltisaksa päritolu poola-leedu ornitoloog
18. aprill – William R. King, USA poliitik
19. mai – Lionel Kieseritzky, Tartust pärit baltisakslasest maletaja, dirigent ja pianist
4. juuni – Pavel Katenin, vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane
28. juuni – Claus Mohr, saksa klassikaline filoloog
22. juuli – Christoffer Wilhelm Eckersberg, taani maalikunstnik
9. august – Claus Mohr, saksa klassikaline filoloog
2. oktoober – François Arago, prantsuse matemaatik, füüsik, astronoom ja poliitik
26. oktoober – John Williams Gunnison, USA sõjaväelane ja maadeuurija
15. november – Maria II, Portugali kuninganna
10. detsember – Vassili Norov, Venemaa sõjaväelane
29. detsember – Louis Visconti, Itaalia päritolu Prantsuse arhitekt

Viited

↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131

[Rannap-1] Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131

[1]

[2]