Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Allikas: Vikipeedia
'Vladimiri-Suzdali vürstiriik'
Vladimiri-Suzdali vürstkond
Владимиро-Су́здальское кня́жество (vene keeles)
11681389
Seal-of-Alexander-Nevsky 1236 Avers.svg
Kievan-rus-1015-1113-(en).png
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Vladimir
Religioon õigeusu kirik
Peamised keeled vanavene

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 11681389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Vürstiriik asus Kirde-Venemaal ning piirnes läänes Novgorodi vabariigi ning idas tšeremisside ja mordvalaste alade ja Kama-Volga bulgarite riigiga.

Vürstiriigi moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

882. aastal vallutas Novgorodi vürstiriigi valitseja Oleg Smolenski ja Ljubegi linnad ja Kiievi vürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. Oleg sai ka esimeseks Kiievi suurvürstiks.

Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavlii vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastia teistesse harudesse kuulunud vürstid. Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhi (valitses 1113–1125) surma järel algas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid Romanovitšid Galiitsia-Volõõniast, Olegovitšid Tšernigovist ja Vsevolodovitšid Rostovi-Suzdali vürstiriigist.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik. Vladimiri-Suzdali aladel asusid järgmised linnad-asulad: Volga jõel – Nižni Novgorod (1221), Gorodets, Kostroma (1213), Jaroslavl, Mologa, Uglitš (937), Kaljazin, Ksnjatin, Belgorod, Dubna, Šoša, Tver (1135); Kljazma jõel – Vladimir (1108), Starodub, Jaropoltš, Gorohovets ning Rostov (1024), Suzdal (1024), Perejaslavl (1152), Dmitrov (1154), Jurjev, Merja Galitš, Moskva, Unža, Lopasnja, Kašin.

Vladimiri-Suzdali vürstiriik muudeti mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi khaani vasalliks.

Vana-Vene järgse Vladimiri-Suzdali vürstid polnud kogu Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitseja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada.

Vladimir-Suzdali suurvürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vladimiri suurvürst
Vladimiri-Suzdali vürstiriik 1237. aastal

Suurvürstiriigi lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamisel Vladimiri suurvürstiks, määras ta vasalliseisundis Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna Ivan Kalita, 1328. aastal määrati Ivan Kalita ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]