Virginia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA osariigist; maoperekonna kohta vaata artiklit Virginia (perekond)

Virginia osariik

inglise Commonwealth of Virginia


{{{2}}}


Seal of Virginia.svg
Virginia osariigi pitsat
Virginia osariigi lipp
Virginia osariigi lipp

Pindala: 110 862 km²
Elanikke: 8 001 024 (2010)
Pealinn: Richmond
Virginia osariigi asendikaart

Virginia (inglise Commonwealth of Virginia) on Atlandi ookeani ääres asuv Ameerika Ühendriikide osariik. Põhjas piirneb Marylandiga, lõunas Põhja-Carolinaga, läänes Lääne-Virginia ja Kentuckyga ning edelas Tennesseega. Kuulub lõunaosariikide hulka.

Nime Commonwealth kannab ta ühena neljast USA osariigist.

Virginiat on nimetatud "presidentide emaks", sest selles osariigis on sündinud kõige rohkem USA presidente (8). Viis neist valiti teiseks tähtajaks tagasi: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe ja Woodrow Wilson. Ülejäänud kolm on William Henry Harrison John Tyler ja Zachary Taylor. Nii Harrison kui ka Taylor surid ametisoleku ajal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Virginia sai nime arvatavasti Inglismaa kuninganna Elizabeth I järgi, kes kunagi ei abiellunud, mispärast nimetati teda neitsikuningannaks (inglise keeles "The Virgin Queen").

Virginia oli esimene edukas Inglise koloonia. Enne seda olid inglased teinud Ameerikas kaks ebaõnnestunud katset kanda kinnitada - 1585. aastal rajatud Roanoke' koloonia tänapäeva Põhja-Carolinas Roanoke'i saarel leiti 18. augustil 1590 hüljatuna; 1602. aastal rajas kapten Bartholomew Gosnold tänapäeva Massachussettsis Cuttyhunki saarel kindluse-kaubanduspunkti, kuid juba kuu aja pärast seilasid kolonistid Inglismaale tagasi.

Kapten Christopher Newporti juhtimisel maabusid kolonistid Ameerikas tänapäevases Virginia Beachi linnas 26. aprillil 1607 kohas, mille nad Inglise toonase kuninga James I vanima poja Henry järgi nimetasid Henry neemeks (Cape Henry). Virginia koloonia rajati ametlikult 4. mail 1607, kui kolonistid rajasid Jamestowni saarele (nimetatud kuningas James I järgi) kindluse, mis hiljem kasvas Virginia koloonia pealinnaks Jamestowniks. Jamestown oli koloonia pealinn kuni 1698. aastani, kui koloonia haldushoone maha põles teist korda peale 1676. aastat, mispeale Jamestown hüljati, ning koloonia seadusandlik kogu kogunes "Keskmises Istanduses" Williami ja Mary ülikooli hoones, mis sai kuningas William III-lt 1693. aastal kuningliku harta, tehes sellest USA üldse vanuselt teise ning vanima avaliku ülikooli. Kuningas Williami järgi nimetatigi linn Williamsburgiks.

Williamsburg oli koloonia pealinn aastast 1699 kuni 1780. aastani, kui Iseseisvussõja ajal kolonistid kolisid pealinna kuberner Thomas Jeffersoni soovil sisemaale Richmondisse, kuna Jefferson arvas, et Richmond suudab brittide rünnakutele paremini vastu panna kui mereäärne Williamsburg.

Virginia on üks algsest 13 Ameerika Ühendriikide osariigist, mis Ameerika revolutsiooni käigus tõstsid mässu Briti võimu vastu.

Kui Ameerika Ühendriigid rajati, olid Kentucky ja Lääne-Virginia Virginia osad. Esimene võeti iseseisva riigina Ühendriikide hulka vastu 1792, viimane lõi Virginiast lahku Ameerika kodusõja ajal.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta seisuga elab Virginias 8 001 024 inimest.[1]

Enamlevinud elanike päritolud olid 2000. aastal[2]

  • aafrika (19,6%)
  • saksa (11,7%)
  • ameerika (täpsustamata; 11,4%)
  • inglise (11,1%)
  • iiri (9,8%)

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Virginia suurim linn on Virginia Beach.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Osariik jaguneb 95 maakonnaks ja 39 maakonnavabaks linnaks.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. bloomberg.com välja otsitud 16.01.11
  2. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo välja otsitud 16.01.11
Lääne-Virginia Lääne-Virginia Maryland Maryland Columbia ringkond Columbia ringkond
Kentucky Kentucky Chesapeake'i laht
  Virginia  
Tennessee Tennessee Põhja-Carolina Põhja-Carolina Atlandi ookean