Mehhiko

Mehhiko Ühendriigid hispaania Estados Unidos Mexicanos
Mehhiko lipp Mehhiko vapp
Riigihümn	"Himno nacional mexicano"
Pealinn	México
Pindala	1 972 550 km²
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	130 658 071 (2018)
Rahvastikutihedus	66,2 in/km²
President	Andrés Manuel López Obrador
Iseseisvus	16. septembril 1810
SKT	1149,919 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	8910 $ (2017)
Rahaühik	peeso (MXN)
Ajavöönd	maailmaaeg −6 kuni −8
Tippdomeen	.mx
ROK-i kood	MEX
Telefonikood	52

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ja kagus Belize'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast México linnast.

Asend ja mõõtmed

Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Mehhiko piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belize'iga. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist, Mehhiko lahe ja Kariibi merega.

Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km².

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.

Nimi

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "México" [m'ehhiko].

Loodus

Mehhiko füüsiline kaart

Pinnamood

Citlaltépetli vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi

Barranca del Cobre Chihuahua osariigis, osa Lääne-Sierra Madrest

Popocatépetli vulkaan

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ta ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.

Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).

Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.

Veestik

Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.

Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA osariikide Texase ja New Mexico ning Mehhiko vahel.

Poolsaared

Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.

Mehhiko kiltmaa

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linnade vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

Kliima

Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.

Haldusjaotus

Osariik Pealinn Rahvaarv (2010) Pindala (km2) Aguascalientes Aguascalientes 1 184 996 5618 Baja California Mexicali 3 155 070 71 446 Baja California Sur La Paz 637 026 73 922 Campeche Campeche 822 441 57 924 Chiapas Tuxtla Gutiérrez 4 796 580 73 289 Chihuahua Chihuahua 3 406 465 247 455 Coahuila Saltillo 2 748 391 151 563 Colima Colima 650 555 5625 Durango Durango 1 632 934 123 451 Guanajuato Guanajuato 5 486 372 30 608 Guerrero Chilpancingo 3 388 768 63 621 Hidalgo Pachuca 2 665 018 20 846 Jalisco Guadalajara 7 350 682 78 599 México Toluca 15 175 862 22 357 Michoacán Morelia 4 351 037 58 643 Morelos Cuernavaca 1 777 227 4893 Nayarit Tepic 1 084 979 27 815 Nuevo León Monterrey 4 653 458 64 220 Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 801 962 93 793 Puebla Puebla 5 779 829 34 290 Querétaro Santiago de Querétaro 1 827 937 11 684 Quintana Roo Chetumal 1 325 578 42 361 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 585 518 60 983 Sinaloa Culiacán 2 767 761 57 377 Sonora Hermosillo 2 662 480 179 503 Zacatecas Zacatecas 1 490 668 75 539 Tabasco Villahermosa 2 238 603 24 738 Tamaulipas Ciudad Victoria 3 268 554 80 175 Tlaxcala Tlaxcala 1 169 936 3991 Veracruz Xalapa 7 643 194 71 820 Yucatán Mérida 1 955 577 39 612 Ciudad de México Cuauhtémoc 8 720 916 1485

Mehhiko laht Vaikne ookean Kesk- Ameerika Ameerika Ühendriigid Ciudad de México|CDMX AG Baja California Baja California Sur Campeche Chiapas Chihuahua Coahuila Colima Durango Guanajuato Guerrero HD Jalisco EM Michoacán MO Nayarit Nuevo León Oaxaca PB QU Quintana Roo SLP Sinaloa Sonora Tabasco Tamaulipas TL Veracruz Yucatán Zacatecas

Rahvastik

Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.

Majandus

Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu

Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus tõusis 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.

Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötust oli 2009. aasta seisuga 5,5%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT osakaal	Tööjõu osakaal
Põllumajandus	4,3%	13,7%
Tööstus	32,9%	23,4%
Teenindus	62,8%	62,9%

Väliskaubandus

Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).

Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode osad kokkupanekuks, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).

Vaata ka

• Mehhiko riigipeade loend
• Mehhiko iseseisvussõda
• Mehhiko-Ameerika sõda
• Mehhiko hispaania keel
• Mehhiko karvutu koer
• Mehhiko näitlejate loend

Välislingid

 Mehhiko – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Mehhiko – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis