Tšiili

Allikas: Vikipeedia
Tšiili Vabariik
hispaania República de Chile
Tšiili lipp Tšiili vapp
Tšiili lipp Tšiili vapp
Tšiili asendikaart
Riigihümn Himno Nacional de Chile
Pealinn Santiago
Pindala 756 950 km²
Riigikeel(ed) Hispaania
Rahvaarv 16 341 929 (2012)
Rahvastikutihedus 22,4 in/km²
Riigikord Presidentaalne vabariik
President Michelle Bachelet
Iseseisvus 18. septembril 1810
Rahaühik Peeso (CLP)
Ajavöönd Maailmaaeg −4
Tippdomeen .cl
ROK-i kood CHI
Telefonikood 56

Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.

Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.

Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšiili piirkonnad
Nr Piirkond Halduskeskus
XV Arica y Parinacota Arica
I Tarapacá Iquique
II Antofagasta Antofagasta
III Atacama Copiapó
IV Coquimbo La Serena
V Valparaíso Valparaíso
VI Bernardo O'Higgins Rancagua
VII Maule Talca
VIII Bío-Bío Concepción
IX Araucanía Temuco
XIV Los Ríos Valdivia
X Los Lagos Puerto Montt
XI Aisén Coihaique
XII Magalhães ja Tšiili Antarktika Punta Arenas
RM Santiago Santiago

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.[1] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.[2] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4, 2003. aastal 20,7 in/km².

10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.[3] Päritolu järgi on esindatud:

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja poolt tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.

Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.

Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tšiili vallutas üks Francisco Pizarro ohvitsere Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.

Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa orjanduse keelustamisele Tšiilis Hispaania kuninga poolt 1683. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelisteks.

Tšiili oli üsna väike koloonia. Ta oli piiratud läänest ookeaniga, lõunast maputšedega, idast Andidega ja põhjast Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, näiteks vallutas Francis Drake 1578 Tšiili peamise sadama Valparaiso. Seepärast oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi.

Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.[22]

Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. 18. septembril 1810 moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. INE: Población de Chile.
  2. Censo 2002.
  3. Genetic epidemiology of single gene defects in Chile
  4. Diariovasco
  5. entrevista al Presidente de la Cámara vasca
  6. vascos Ainara Madariaga: Autora del estudio "Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX".
  7. Basques au Chili.
  8. Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"
  9. La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi
  10. El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos. DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA Waldo Ayarza Elorza
  11. Presencia vasca en Chile.
  12. 5% de los chilenos tiene origen frances.
  13. Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX. Vaadatud 20. novembril 2009
  14. Saksamaa saatkond Tšiilis
  15. Diaspora Croata
  16. Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu
  17. Inmigración Inglesa en Chile.
  18. Embajada de Grecia en Chile
  19. En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe.
  20. Arabes de Chile
  21. Pueblos originarios por Eduardo Febbro
  22. Chile. Encyclopædia Britannica (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

-31.46666667-70.9