Pühak

Allikas: Vikipeedia

Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees.

Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi.

Kristluses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta.

Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni.

Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole.

Vrd ka apostel, märter.

Eesti kirjakeeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles oli pühaku varasem nimetus "sant" (<Sancta, Santa, Saint), kasutusel ilmselt ka kerjusmunga kohta.

Pühakute nimed on eesti keeles kasutusel kahes versioonis. Vanem, katoliikluse ajast pärinev versioon on kasutusel eesnimede, kalendriliste tähtpäevade ja pühakodade nimedes (Jaan, Peeter, Kadri jne). Uuem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest (Johannes, Peetrus, Katariina jne). Õigeusklikel setudel on katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutusel kalendriliste tähtpäevade nimetustes (piitrepäiv, jaanipäiv jne) ja osaliselt ka pühakodade nimedes; eesnimedena on kasutusel Vene õigeusu kiriku pühakute nimedest mugandatud nimed: Petra ( < Петр < Peetrus), Ivvo ( < Иван < Johannes) jne.

Budismis ja hinduismis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Budismis ja hinduismis on väga suur hulk pühakuid. Avataara on (hinduismis) inimeseks kehastunud jumal. Bodhisattva on (budismis) isik, kes on loobunud isiklikust vabanemisest ning pühendunud kõigi olendite vabastamisele. Üldnimetus pühaku kohta on budismis arhat. Traditsiooni kohaselt on pühad ka kõik austusväärsed õpetajad (gurud).

Eesti soost budistlik pühak on Vend Vahindra.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]