Saaremaa (maakond)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga.

Maakond on tekkinud Saaremaa piiskopkonna mandriosa (Haapsalu stifti) eraldumise järel (1576) ja olnud kuni 1645. aastani Taani, siis Rootsi, 1721–1918 Vene valitsuse all. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli Saaremaa okupeeritud Saksa vägede poolt, mis toimis ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise ajal 24. veebruaril 1918. Varem Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud Ruhnu saar liideti 1624. aastal.

Saarelise asendi tõttu oli Saaremaal ajuti ja osaliselt tavalisest maakonnast kõrgem (provintsi) staatus, seal oli oma rüütelkond ja kuni 1890. aastani ka luteriusu konsistoriaalringkond, kuigi maakond allus siis Liivimaa kubermangule. 1917. aastal ühendati Saaremaa Eesti rahvuskubermanguga.

Ainus linn oli maakonnalinn Kuressaare.

Kihelkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa kihelkonnad olid 20. sajandi algul:

Vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallad 1866–1939
Vald Kihelkond Moodustamine Lõpetamine Kuhu liidetud?
Abruka vald Anseküla 1866 1939 (1936 ümbernimetatud Salme vallaks)
Hellamaa vald Muhu 1866 1939
Kaarma-Suuremõisa vald Kaarma 1866
Kihelkonna kirikuvald, hiljem Kihelkonna vald Kihelkonna 1866
Kogula vald Valjala 1866
Kärla vald Kärla 1866
Laimjala vald Pöide 1866
Leisi vald Karja 1866
Loona vald Kaarma 1866
Lümanda vald Kihelkonna vald 1866
Maasi vald Pöide 1866
Muhu-Suuremõisa vald Muhu 1866
Mustjala vald Mustjala 1866
Pihtla vald Püha 1866
Pärsama vald Karja 1866
Ruhnu vald Ruhnu 1866
Torgu vald Jämaja 1866
Uuemõisa vald Pöide 1866
Pöide kirikuvald Pöide 1866 1874 Uuemõisa
Anseküla kirikuvald Anseküla 1866 1891 Abruka
Arju (Tagavere)-Kareda vald Jaani 1866 1891 Maasi
Audla vald Pöide 1866 1891 Laimjala
Eikla vald Kaarma 1866 1891 Loona
Elme vald Kaarma 1866 1891 Loona
Haeska vald Valjala 1866 1891 Kogula
Ilpla vald Püha 1866 1891 Pihtla
Jaani kirikuvald Jaani 1866 1891 Maasi
Jämaja kirikuvald Jämaja 1866 1891 Torgu
Jööri vald Valjala 1866 1891 Kogula
Kaali vald Püha 1866 1891 Pihtla
Kaarma (Vana-Kaarma) vald Kaarma 1866 1891 Loona
Kaarma kirikuvald Kaarma 1866 1891 Loona
Kahtla vald Pöide 1866 1891 Laimjala
Kangruselja vald Püha 1866 1891 Pihtla
Kargi vald Jämaja 1866 1891 Torgu
Kaunispe vald Jämaja 1866 1891 Torgu
Kellamäe vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Keskvere vald Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Kingli vald Pöide 1866 1891 Laimjala
Koguva vald Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Kõiguste vald Pöide 1866 1891 Laimjala
Kõinastu vald Jaani 1866 1891 Maasi
Kõljala vald Püha 1866 1891 Pihtla
Käesla vald Kärla 1866 1891 Abruka
Laadjala vald Kaarma 1866 1891 Pihtla
Lõmala vald Anseküla 1866 1891 Abruka
Lõo vald Anseküla 1866 1891 Abruka
Lööne vald Valjala 1866 1891 Kogula
Meedla vald Kaarma 1866 1891 Loona
Muratsi vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Mõntu-Koltse vald Jämaja 1866 1891 Torgu
Nurme vald Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Oti (Pöide) vald Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Piila vald Kaarma 1866 1891 Loona
Praakli vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Pähkla vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Randvere vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Rannaküla vald Jaani 1866 1891 Maasi
Reina(Salli) vald Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Reo vald Püha 1866 1891 Kogula
Röösa vald Valjala 1866 1891 Kogula
Saare vald Pöide 1866 1891 Laimjala
Sandla vald Püha 1866 1891 Pihtla
Sassi vald Valjala 1866 1891 Kogula
Sääre vald Jämaja 1866 1891 Torgu
Tahula vald Kaarma 1866 1891 Kaarma-Suuremõisa
Tamse vald Muhu 1866 1891 Muhu-Suuremõisa
Tiinuse vald Anseküla 1866 1891 Abruka
Tiirimetsa vald Anseküla 1866 1891 Abruka
Tumula-Orissaare vald Pöide 1866 1891 Uuemõisa
Tõlluste vald Püha 1866 1891 Pihtla
Uue-Lõve vald Valjala 1866 1891 Vana-Lõve
Võhksa vald Valjala 1866 1891 Vana-Lõve
Aru vald Karja 1866 1892 Leisi
Atla vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kaarmise vald Kärla 1866 1892 Kärla
Kandla-Järumetsa vald Kärla 1866 1892 Kärla
Kapi-Rintsi vald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Karala vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Karja vald Karja 1866 1892 Pärsama
Kessulaid Muhu 1866 1892 Hellamaa
Koikla vald Karja 1866 1892 Pärsama
Kotlandi vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kudjapäe vald Kaarma 1866 1892 Kärla
Kuivastu vald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Kulli vald Kärla 1866 1892 Lümanda
Kuusnõmme vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Kärla kirikuvald Kärla 1866 1892 Kärla
Küdema vald Mustjala 1866 1892 Mustjala
Lahetaguse vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Laugu-Nurme vald Karja 1866 1892 Leisi
Loona vald Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Luulupe vald Karja 1866 1892 Pärsama
Muhu kirikuvald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Mullutu vald Kaarma 1866 1892 Kärla
Mõnnuste vald Kärla 1866 1892 Kärla
Oriküla vald Kärla 1866 1892 Kärla
Paadla vald Kärla 1866 1892 Kärla
Paatsa vald Mustjala 1866 1892 Mustjala
Võhma vald Mustjala 1866 1892 Mustjala
Paju vald Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Parasmetsa-Metsküla vald Karja 1866 1892 Leisi
Pidula vald Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Pilguse vald Kihelkonna 1866 1892 Lümanda
Pädaste vald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Roobaka vald Karja 1866 1892 Pärsama
Rootsiküla vald Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Tagamõisa vald Kihelkonna 1866 1892 Kihelkonna
Triigi vald Karja 1866 1892 Leisi
Võlla vald Muhu 1866 1892 Hellamaa
Vana-Lõve vald Valjala 1866 1899 Kogula
Kasti vald Püha 1874 1891 Pihtla
Karja kirikuvald Karja 1874 1892 Pärsama

1. aprillil 1939 asutati seniste valdade asemele uued vallad, mis kaotati koos maakonnaga 1950. aastal:

Saaremaa kaotati 1950. aastal ja tema maa-ala jagati Kingissepa rajooni ja Orissaare rajooni vahel. Orissaare rajoon liideti Kingissepa rajooniga 1959. aastal.

Rahvaloendused[muuda | muuda lähteteksti]

1897. aastal oli maakonnas 60 263 elanikku.

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ning juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ning 1934. aastal 99.[1]

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ning 1 juut.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]