Pärnu jõgi

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi
Lähe	Roosna-Alliku Allikajärv 59° 1′ 35″ N, 25° 41′ 48″ E
Suubub	Pärnu laht 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ Ekoordinaadid: 58° 22′ 38″ N, 24° 28′ 34″ E
Valgla maad	Eesti Läti
Valgla pindala	6920 km²
Pikkus	144 km
Langus	76,2 m
Lang	0,53 m/km
Parempoolsed lisajõed	Reopalu jõgi,Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi , Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde valglasse kuulub umbes 16% Eesti pindalast.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.

Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.

Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).

Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.

Pärnu jõgi saavutab oma suurima laiuse Pärnu linnas, olles kuni 320 meetri laiune.^[viide?](mõõtmiskoht?)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.

Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 8900 eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal küttijaid ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid. Samuti on jõe äärest leitud Reiu asulakoht, mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.

Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (1227 Mater Aquarum, Embeke), 1627 Pernaw. Jõge on esmakordselt mainitud kuulsa Araabia geograafi Muḩammad al-Idrīsī poolt 1154. aastal välja antud maailmakaardil Tabula Rogeriana kui nahr bernu (araabia keeles 'Bernu jõgi').