Hollandi keel

Hollandi keel (Nederlands)
Hääldus	[ˈneːdərlɑnts]
Kõneldakse	Hollandis, Belgias (Flandria ja Brüssel), Surinames, Arubal, Hollandi Antillidel, Indoneesias, Prantsuse Flandrias ja Saksamaal (Nordrhein-Westfalen)
Kokku kõnelejaid	Emakeelena: 22 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  germaani keeled   läänegermaani keeled     hollandi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Aruba Belgia Holland Hollandi Antillid Suriname Benelux Euroopa Liit Lõuna-Ameerika Liit
Keelehoole	Nederlandse Taalunie
Keelekoodid
ISO 639-1	nl
ISO 639-2	dut / nld
██ Ametlik keel, kõneldakse emakeelena ██ Ametlik keel ██ Teisene keel ██ Mõnes paigas levinud

Eva räägib hollandi keelt

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Hollandi keel on kõige rohkem kasutatav keel Hollandis ja Belgias. Belgias kõneldakse seda Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks) ja Belgia pealinnas Brüsselis. See on üks Belgia kolmest ametikeelest. See on endise Hollandi asumaa Suriname ametikeel ja ametlik hariduskeel. Seda kõneldakse veel Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal. Madalmaade Kuningriigis on hollandi keel ametikeel ka Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil. Kohati kõneldakse seda endisel Hollandi asumaal Indoneesias.

Hollandi keel on inglise keele ja saksa keele järel kõnelejate arvu poolest kolmas germaani keel. 2019. aastal kõneles Euroopa Liidus hollandi keelt emakeelena umbes 24 miljonit inimest ning veel ligi 8 miljonit teise keelena. Seega on hollandi keel kvantitatiivselt Euroopa Liidu kaheksas keel. Madalmaade Kuningriigi Kariibi mere piirkonnas kõneldakse hollandi keelt teise või kolmanda keelena. Prantsusmaa Westhoek ning Saksamaa Kleefi linna ümbrus on ajalooliselt hollandikeelsed alad, kus kõige vanemad põlvkonnad võivad veel kõnelda hollandi keele murdeid. Ka endisel Hollandi asumaal Indoneesias oskavad mõnes piirkonnas kõige vanemad põlvkonnad veel hollandi keelt. Hollandi keele kõnelejate arv Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias on hinnanguliselt üle poole miljoni.

Afrikaani keel, mis on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametikeel ja mida kõneldakse ka Namiibias, on pärit eelkõige 16. sajandi hollandi keele murdeist ning on hollandi keele tütarkeel. Hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on mõiste, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit "flaami keel" kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk – 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch – 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits – 'saksa' ja diets – 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Tuntuim tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on "Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal", mida tavaliselt nimetatakse "Dikke van Dale" ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse rahvasuus ka nimetusega het groene boekje ('roheline raamatuke'). Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki mainitud raamatut välja. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon on saanud alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

Ajalugu

Vaata ka: Hollandi keele ajalugu

Päritolu

See, millal täpselt hollandi keel eraldi keeleks kujunes, ei ole teada. Hollandi keele varaseim teadaolev kuju on vähe dokumenteeritud vanahollandi keel (enne 1170. aastat). Sellest arenes keskhollandi keel (ka diets; 1170–1500) ning seejärel uushollandi keel.

Frangid kui tähtsaim germaani hõim jätsid pärast Hollandi Rooma aega Reini, Maasi ja Schelde jõe deltas hollandi standardkeele eellasele palju tugevama jälje kui läänegermaani hõimud friisid ja saksid, kes elasid vastavalt rannikualadel ja IJsselist ida pool. Hollandi ja saksa keele lähedane sugulus, eriti sõnajärje sarnasus, põhineb suuresti frangi keelel.

Madalmaadel räägiti algul germaani, eelkõige alamfrangi murdeid. Hollandi keel on kujunenud keskajal saali frankide hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisi ja saksi hõimumurrete mõjul.

Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme ajajärku: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9.–11. sajand), keskhollandi (12.–15. sajand) ja uushollandi (alates 16. sajandist, mis oli ülemineku aeg).

Standardimine algas keskajal, eeskätt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabandii murded.

1600. aasta paiku loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines ennekõike Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.

17. sajandil kujunesid ka hollandi kõnekeele alused Hollandi murrete põhjal ning Flandria ja Brabandi murrete mõju all. Kõne- ja kirjakeele vahel on märgatavaid erinevusi niihästi foneetikas, grammatikas kui ka sõnavaras.

Friedrich Engels on kirjutanud töö "Franki dialekt", kus ta käsitles ka hollandi keele foneetikat, morfoloogiat, leksikoloogiat ja toponüümikat.

Hollandi keel kasutab ladina kirja.

Vanahollandi keelest kirjalikke mälestisi ei ole. Kõige vanemad mälestised vanaalamfrangi murde läänevariandist on glossid ja kohanimed 8.–9. sajandist, samuti üks lause 11. sajandist. Kaudseks tunnistuseks on Karolingide psalmide tõlge 9.–10. sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis. Kõige vanemad keskhollandi keele mälestised (13. sajandist) on juriidilised ürikud ning Jacob van Maerlanti teosed: rüütliromaanid ja loomaeepos "Rebaseromaan".

Keelenorm

Algemeen Beschaafd Nederlands ('üldine haritud hollandi keel', lühend ABN) on ametlik hollandi keel, mida õpetatakse koolis ja kasutavad võimud Hollandis, Flandrias, Belgias, Surinames ja Hollandi Antillidel. Hollandi keele unioon otsustab, mis on ABN ja mis mitte, näiteks õigekirja.

Poliitilise korrektsuse kaalutlustel kasutatakse ABN-i asemel ka väljendeid Algemeen Nederlands ('üldine hollandi keel') ja Standaardnederlands ('hollandi keele standard'). Nimetust Algemeen Beschaafd Nederlands saab mõista kui hollandi keelt, mida kõnelevad tsiviliseeritud inimesed, see tähendaks, et teisi keelevariante kõnelevad inimesed, kes ei ole tsiviliseeritud.

Murded

Hollandi keele murderühmad on põhja-keskmurded (Lõuna-Hollandi ja Utrechti murded), loodemurded (Põhja-Hollandi murded), edelamurded (Lääne-Flandria ja Zeelandi murded), kirdemurded (saksi murded) ja kagumurded (Limburgi murded).

• Groningeni (Holland) keelt räägivad groneeringud, samuti lahedalasuvad Ida-Friisia (Saksamaa) sordid, on mõjutatud laanefriisi keelest ja votab alamsaksa keeles erilise positsiooni.
• Kleverlands on murdekeel, mida räägitakse Gelderlandis (Holland) ja sellega piirnevais Nordrhein-Westfaleni osades (Saksamaa).
• Brabandi keel (Brabants) on murdekeel, mida räägitakse Antwerpenis, Flaami Brabandis (Belgias) ja Pohja-Brabandi provintsis (Hollandis).
• Limburgi (Limburgs) keelt räägitakse nii Limburgis (Belgias) kui ka Limburgis (Hollandis) ja see ulatub üle Saksamaa piiri.
• Lääne-flaami (Westvlaams) keelt räägitakse Lääne-Flandrias (Belgia), Zeelandic Flandria lääneosas (Madalmaad) ja ajalooliselt ka Prantsuse Flandrias (Prantsusmaa).
• Ida-flaami keelt (Oostvlaams) räägitakse Ida-Flandrias (Belgia) ja Zeelandic Flandria idaosas (Madalmaad).

Levik

Hollandi keel on Madalmaade, Belgia, Suriname, Hollandi Kariibi basseini omavalitsuste (Saint Eustatius, Saba ja Bonaire), Aruba, Curaçao ja Sint Maarteni ametlik keel. Hollandi keel on ka ametlik keel mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Euroopa Liit, Lõuna-Ameerika Riikide Liit ja Kariibi mere kogukond. Kõnelejate koguarv - 23 miljonit (Hollandis 16,8 miljonit, Belgias 6,3 miljonit). Akadeemilisel tasemel õpetatakse hollandi keelt umbes 220 ülikoolis 40 riigis. Ligikaudu 15 000 üliõpilast üle maailma õpib mõnes ülikoolis hollandi keelt.

Osa Hollandi ja Belgia päritolu sisserändajaid USA-s, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal kasutab siiani hollandi keelt (peamiselt igapäevaelus), näiteks 0,7% Uus-Meremaa elanikest ütleb, et nende emakeel on hollandi, hoolimata sellest, et nende osakaal Hollandi parand on oluliselt suurem.

Madalmaade keel ei olnud pärast Indoneesia iseseisvumist 1949. aastal Indoneesia ametlik keel, kuid mõned eakad inimesed mäletavad veel madalmaade keelt.

Foneetika ja fonoloogia

Hollandi keel ei osalenud teises (ülemsaksa) häälikunihkes. Võrdle näiteks: saksa machen: hollandi maken, inglise make; saksa Pfanne: hollandi pan, inglise pan ('pann'); saksa zwei: hollandi twee, inglise two ('kaks').

Hollandi keeles toimusid mõned oma häälikumuutused. Näiteks sõnades, mille lõpus oli -old või -olt, kadus l ning tekkis diftong ou, näiteks hollandi oud: inglise old, saksa alt ('vana'). Niisugustes sõnades nagu hus täishäälik [u] kõigepealt pikenes, muutis tämbrit (huus häälikuga [y]) ning lõpuks diftongistus (huis; kõlab umbes [höüs]: inglise house, saksa Haus ('maja'). Foneem [g] kadus, asendudes helilise guturaalse frikatiiviga [G] või (Flandrias ja Limburgis helilise palataalse frikatiiviga.

Sõna lõpus muutuvad kõik konsonandid helituks. Assimilatsiooni tõttu muutub sageli helituks ka järgmise sõna alguses olev konsonant, näiteks het vee [h@tfe] ('veis').

Mõnes piirkonnas, näiteks Amsterdamis ja Friisimaal on [v], [z] ja [G] peaaegu täielikult kadunud. Lõuna pool on need foneemid olemas vähemalt sõna keskel, näiteks logen [loG@] vs loochen [lox@]. Flandrias on kontrast eriti suur, sest g hääldub palataalina (pehme g).

n mitmuse lõpus -en jääb sageli hääldamata (nagu afrikaani keeleski), välja arvatud kirdemurretes, kus see hääldub silbilise n-ina.

Hollandi keeles on prantsuse laene rohkem kui saksa keeles, ent vähem kui inglise keeles.

Mitme sõna kirjapilt ja tähendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku, sest kummaski keeles kirjutatakse pikad täishäälikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lähedases suguluses olevast saksa keelest, merenduses ka otse hollandi keelest.

Keelenäide

Meieisapalve vanas tõlkes

Onze Vader die in de hemel zijt,

uw naam worde geheiligd,

uw koninkrijk kome,

uw wil geschiede

op aarde zoals in de hemel.

Geef ons heden ons dagelijks brood

En vergeef ons onze schulden,

zoals ook wij onze schuldenaars vergeven.

En leid ons niet in verzoeking,

maar verlos ons van de boze.

[Want van u is het koninkrijk,

de kracht en de heerlijkheid tot in eeuwigheid.]

Amen.

Meieisapalve uues tõlkes:

Onze Vader in de hemel,

laat uw naam geheiligd worden,

laat uw koninkrijk komen

en uw wil gedaan worden

op aarde zoals in de hemel.

Geef ons vandaag het brood

dat wij nodig hebben.

Vergeef ons onze schulden,

zoals ook wij hebben vergeven

wie ons iets schuldig was.

En breng ons niet in beproeving,

maar red ons uit de greep van het kwaad.

[Want aan u behoort het koningschap,

de macht en de majesteit tot in eeuwigheid.]

Amen.

Hollandi keel Eestis

Hollandi keelt on Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetanud Katrin Laiapea.

Hollandi keelest on ilukirjandust tõlkinud Rein Sepp, Vladimir Beekman (lastekirjandus), Mati Sirkel, Kerti Tergem, Gustav Suits ja Hasso Krull.

Vaata ka

• Hollandlased
• Hollandikeelne kirjandus
• Friisi keel

Välislingid

• Eesti-hollandi sõnastik
• Ingliskeelne hollandi keele õpik Vikiraamatukogus
• Ingliskeelne hollandi keele õppematerjal algajatele