Bulgaaria
| Bulgaaria Vabariik
bulgaaria Република България Republika Bulgaria
|
|||||
|
|||||
| Riigihümn | Mila rodino | ||||
| Pealinn | Sofia | ||||
| Pindala | 111 003 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | bulgaaria | ||||
| Rahvaarv | 7 245 700 (2014) | ||||
| Rahvastikutihedus | 65,3 in/km² | ||||
| President | Rosen Plevneliev | ||||
| Peaminister | Bojko Borisov | ||||
| Iseseisvus | 3. märts 1878 22. september 1908 |
||||
| SKT | 75,084 miljardit USD | ||||
| SKT elaniku kohta | 10 973 USD | ||||
| Rahaühik | leev (BGN) | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .bg | ||||
| ROK-i kood | BUL | ||||
| Telefonikood | 359 | ||||
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.
Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.
Sisukord
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]
Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.
Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Maritsa jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.
Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria elanikest bulgaarlasi 84,8%, türklasi 8,8%, mustlasi 4,9%, venelasi 0,15% ja armeenlasi 0,1%.[1]
Linnade loend[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bulgaaria linnade loend
Bulgaarias on 257 linna.
Osaline loend: Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Chepelare - Chirpan - Dobrich - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Kardzhali - Kazanlak - Kyustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Laki - Lovech - Malko Tarnovo - Momchilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardzhik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Sliven - Sofia - Stara Zagora - Svilengrad - Svishtov - Shumen - Zlatograd - Targovishte - Topolovgrad - Varna - Veliki Preslav - Veliko Tarnovo - Vidin - Yambol
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):
Blagoevgradi piirkond – Burgasi piirkond – Dobrichi piirkond – Gabrovo piirkond – Haskovo piirkond – Kardzhali piirkond – Kyustendili piirkond – Lovechi piirkond – Montana piirkond – Pazardzhiki piirkond – Perniki piirkond – Pleveni piirkond – Plovdivi piirkond – Razgradi piirkond – Ruse piirkond – Shumeni piirkond – Silistra piirkond – Sliveni piirkond – Smolyani piirkond – Sofia piirkond – Sofia linna piirkond – Stara Zagora piirkond – Targovishte piirkond – Varna piirkond – Veliko Tarnovo piirkond – Vidini piirkond – Vratsa piirkond – Yamboli piirkond
Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bulgaaria ajalugu
Eelajaloolised kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema neoliitikumis. Varna linna lähedal matmispaigas on avastatud maailma vanima aarde, väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Matmispaik on vanem kui Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaigad. Antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem pärslased, kreeklased ja roomlased.
Pikemalt artiklis Traakia, Vana-Makedoonia, Rooma riik, Rooma keisririik, Ida-Rooma
Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult slaavlased, kes hakkasid 7. sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud turgi päritolu bulgaaride järgi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui 681. aastal loodi Esimene Bulgaaria riik. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku Balkanist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, õigeusku. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks.
Teise Bulgaaria riigi langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks Osmanite võimu alla. Eksisteeris vasallriik Bulgaaria vürstiriik.
Vene-Türgi sõda (1877–1878) viis Kolmanda Bulgaaria riigi moodustamiseni. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik Nõukogude Liidu mõjusfääris (Bulgaaria Rahvavabariik). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Bulgaaria kirjandus
- Bulgaaria muusika
- Bulgaaria meedia
- Bulgaaria Sotsialistlik Partei
- Radikaaldemokraatlik Partei
- 2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Bulgaaria)
- Bulgaaria tsaaririik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Vikisõnastiku artikkel: Bulgaaria |
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria