Järva maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Järvamaa.

Järva maakond


Pindala: 2674 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 29 817 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,2 in/km²
Maakonnalinn: Paide
Järva County in Estonia.svg

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes Harju ja Rapla, põhjas ja kirdes Lääne-Viru, kagus Jõgeva, lõunas Viljandi ning edelas Pärnu maakonnaga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Järva maakond asub Pandivere kõrgustiku alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega Kõrvemaale, kus asub ka 106 meetri kõrgune Valgehobusemägi. Järvamaa kõrgeim punkt on Reinevere küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune Tõrevere mägi.

Pinnakate on suhteliselt õhuke.

Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on Pandivere veekaitseala. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest.

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Järvamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
Järvamaa omavalitsusüksused enne 2005. aastat

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Järva maakonna koosseisu alates alates 21. oktoobrist 2017 Järva vald, alates 22. oktoobrist 2017 Türi vald ning alates 25. oktoobrist 2017 Paide linn. Türi valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Käru vald Rapla maakonnast[3]. Järva maakonnas on 3 omavalitsusüksust:

Linn
Paide
Vallad
Järva valdTüri vald

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist oli 46,43% mehi ja 53,57% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive −2,10‰. 93,56% elanikest oli eestlased ja 3,33% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr[4] oli 7,2%. Elanike tihedus oli 14,7 in/km².[5]

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Järva maakonnas on 2 linna, 1 alev, 10 alevikku ja 192 küla.

Linnad
Paide, Türi
Alev
Järva-Jaani
Alevikud
AmblaAraveteKäraveteKäruKoeruOisuPeetriRoosna-AllikuSärevereVäätsa
Külad
AasuväljaAbajaAgeriAhulaAlbuAllikjärveAmmutaAnnaArkmaArukülaAtasteEistvereEivereErvitaEsnaHuuksiImavereJalalõpeJalametsaJalgsemaJõeküla (Järva)Jõeküla (Türi)JõgisooJändjaJäravereJärva-MadiseKaalepiKaarukaKabalaKagavereKahala (Järva)Kahala (Türi)KalitsaKapuKaredaKarinuKarjakülaKeriKihmeKiigevereKirilaKirisaareKirnaKodasemaKoidu-EllavereKoigiKoluKoordiKorbaKriileväljaKukevereKuksemaKullimaaKurisooKurlaKuusnaKõduKädvaKändlikuKärevereKäsukonnaKöisiKütiLaaneotsaLaimetsaLaupaLauriLehtmetsaLiusvereLokutaLunguLõõlaLähevereMeossaareMerjaMetslaMetsakülaMetstaguseMustlaMustla-NõmmeMõnuvereMäeküla (Paide)Mäeküla (Türi)MägedeMägiseMäoMärjandiMündiMüüsleriNeitlaNorraNurmeNurmsiNäsuvereOetiOjakülaOllepaOrgmetsaOtikuPalaPeeduPibariPiiumetsaPikakülaPoakaPrandiPreediPräämaPuhmuPuiatu (Järva)Puiatu (Paide)PulleverePurdiPõikvaPäinurmePällastverePätsavereRakaRammaRassiRauklaRavaReinevereReopaluRetlaRikassaareRoosnaRoovereRutikvereRõhuRöaSaareotsaSagevereSalutaguseSantoviSargvereSaueauguSeidlaSeinapaluSelikülaSillaotsaSilmsiSonniSoosaluSugalepaSuurpaluSõmeruSõranduSääskülaTaadikvereTaikseTammekülaTammikuTamsiTarbjaToriTudreTännapereTännassilmaTüri-AllikuUdevaVaaliVahukülaValastiValgma (Paide)ValilaVaoVedrukaVeskiaruVetepereViisuVilitaVillevereViraksaareVissuvereVisustiVodjaVutiVõrevereVõõbuVäike-KaredaVäinjärveVäljaotsaVäljataguseÕleÄiamaaÄmbraÄnariÖötlaÜlejõe (Järva)Ülejõe (Türi)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna kubermang, Järvamaa, Paide kreis ja Järva kreis
Eesti haldusjaotus 1925

Järva kreis taasmoodustati 1783. aastal. Harju kreis jaotus Ida- ja Lääne-Järvamaaks. Ida-Järvamaal asusid: Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond,Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond ja Lõuna-Järvamaal: kreisilinn Paide, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Järva maakonnas: Anna vald, Aru vald, Esna vald, Kirna vald, Kuksema vald, Mäo vald, Nõmküla vald, Vahastu vald ning moodustati: Albu vald, Ambla vald, Kareda vald, Koigi vald, Käru vald, Lehtse vald, Paide vald, Rakke vald, Särevere vald, Vajangu vald, Võhmuta vald, Väinjärve vald, Väätsa vald.

Next.svg Pikemalt artiklites 1939. aasta vallareform, Eestis 1939 kaotatud valdade loend ja Eesti valdade loend (1939)
Järvamaa Eesti NSV-s
Next.svg Pikemalt artiklites Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ja Järvamaa TSN Täitevkomitee[6]

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.

Next.svg Pikemalt artiklis Paide rajoon

2011. aastal oli Järva maakonnas: Paide linn, Albu vald, Ambla vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Kareda vald, Koeru vald, Koigi vald, Paide vald, Roosna-Alliku vald, Türi vald, Väätsa vald.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Türi valla koosseisu kuulub nüüd ka endine Käru vald Rapla maakonnast.

Next.svg Pikemalt artiklites Järva maavanem ja Järva Maavalitsus

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 12.06.2021.
  3. Järvamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  4. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  5. Statistikaameti koduleht
  6. Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 79–80

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]