1901

Sündinud 1901 • Surnud 1901 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1897 | 1898 | 1899 | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | ► | ►►

1901. aasta (MCMI) oli 20. sajandi 1. aasta.

Sündmused Eestis

22. jaanuar – (ukj) Hamburgis toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis Georg Lurich^[1].

Kevadel ilmus Tartus Gustav Suitsu eestvõttel huvialaringi Kirjanduse Sõbrad album "Kiired I" ^[2].

6. juuni (vkj 24. mai) – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev^[2].
17.–19. august (vkj 4.–6. august) – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel toimus Viljandi tänaval (praegu Jaan Tõnissoni tänav) rohkelt külastatud (üle 11 000 inimese) Eesti põllu- ja käsitöö näitus^[2].
6. september–9. september (vkj 24.–27. august) – suurpõllumeeste eestvõttel toimus Tartus Põhja-Liivimaa augustikuu näitus^[2].
12. september (ukj) – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär^[1].
19. oktoober (vkj 6. oktoober) – asutati Tartu Spordiring, millest 1902. aastal kujunes välja spordiselts Aberg^[2].
23. november (vkj 10. november) – Konstantin Pätsi toimetamisel ilmus ajalehe Teataja esimene proovinumber^[2].
9. detsember – "Lastelehes" ilmus F. J. Mihkelsoni jutt "Siil"^[3].
20. detsember (vkj 7. detsember) – Valga linnavolikogu valimised võitsid eesti ja läti valijad^[2]. Esimeseks eestlasest linnapeaks saab proviisor Johannes Märtson^[2].

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 1901

...

Veebruar

...

Märts

29. märts – Austraalias toimusid esimesed föderaalvalimised.

Aprill

...

Mai

7. mai – Melbourne'is pidas avaistungi Austraalia esimene parlament.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

6. september – anarhist Leon Czołgosz tulistas Buffalos USA presidenti William McKinleyt, kes suri 14. septembril.

Oktoober

2. oktoober – Inglismaal lasti vette esimene Suurbritannia merejõudude tellitud allveelaev.
19. oktoober – Brasiilia lendur Alberto Santos-Dumond lendas ümber Eiffeli torni. Lennuks kulus 30 minutit.
26. oktoober – Pariisis registreeriti esimene juhtum, mil kurjategijad kasutasid põgenemiseks autot. Tegemist oli poeröövlitega.^[viide?]

November

...

Detsember

...

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1901

14. jaanuar – Kustav Kuuskvere, Eesti kohtunik
16. jaanuar – Fulgencio Batista, Kuuba sõjaväelane ja poliitik
24. jaanuar – Mihhail Romm, Vene filmilavastaja
26. jaanuar – René Chaloult, Kanada poliitik
30. jaanuar – Rudolf Caracciola, Saksa võidusõitja

1. veebruar – Clark Gable, USA näitleja
13. veebruar – Paul Reim, Eesti metsateadlane
14. veebruar – Johannes Hüsse, Eesti keemik
27. veebruar – Jaan Audova, Eesti vaimulik
28. veebruar – Linus Pauling, keemik, Nobeli auhind keemias 1954 ja rahuauhind 1962

1. märts – Armenak Sarkisjan, Armeenia luuletaja
11. märts – Léopold III, Belgia kuningas
15. märts – Hendrik Allik, Eesti poliitik
16. märts – J. Oro, Eesti lastekirjanik
23. märts – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
27. märts – Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972, Nobeli rahuauhind 1974

11. aprill – Richard Antik, Eesti bibliograaf
12. aprill – Oskar Juul, Eesti vaimulik
17. aprill – Karl Beurlen, Saksa paleontoloog
29. aprill – Hirohito, Jaapani keiser

6. mai – Aleksandra Raatma, kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967)
7. mai – Gary Cooper, USA filminäitleja
8. mai – Eduard Brock, Eesti tõstja
8. mai – Hilda Kauri, Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990)
10. mai – John Desmond Bernal, Briti füüsik
20. mai – Max Euwe, Hollandi malemaailmameister

7. juuni – Richard Aavik, Eesti sõjaväelane
10. juuni – Frederick Loewe, USA helilooja
18. juuni – Jeanette MacDonald, USA filminäitleja
18. juuni – Anastassia Nikolajevna Romanova, Venemaa suurvürstinna
28. juuni – Betti Aronstamm, Eesti arst

1. juuli – Felix Randel (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist
5. juuli – Sergei Obraztsov, vene lavastaja
7. juuli – Vittorio De Sica, itaalia filmilavastaja ja -näitleja
15. juuli – Nicola Abbagnano, Itaalia filosoof

4. august – Louis Armstrong, USA džässmuusik
20. august – Gustav Padar, Eesti sõjaväelane
20. august – Salvatore Quasimodo, Itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
25. august – Kjeld Abell, Taani näitekirjanik
29. august – Herbert Küttim, Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija

9. september – Artur Uritamm, Eesti helilooja ja pedagoog
16. september – Eduard Ahas, Eesti kunstnik
19. september – Ludwig von Bertalanffy, Austria-Ungari bioloog
23. september – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1984
25. september – Robert Bresson, Prantsuse filmilavastaja
29. september – Enrico Fermi, Itaalia füüsik, Nobeli auhind 1938
29. september – Johannes Santpank, Eesti sõjaväelane

3. november – Léopold III, belglaste kuningas
5. november – Etta Moten Barnett, USA näitleja ja laulja
10. november – Ly Lasner, eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967)
15. november – Elmar Gustav Kaljot, Eesti jalgpallur ja treener
21. november – Juhan Kaarlimäe, Eesti poliitik
23. november – Johannes Kichlefeldt, Eesti jalgpallur

5. detsember – Walt Disney, USA animaator ja filmiprodutsent
6. detsember – Marian Spychalski, Poola riigitegelane
14. detsember – Aino Bach, Eesti graafik
27. detsember – Marlene Dietrich, näitleja ja laulja

Surnud

16. jaanuar – Arnold Böcklin, Šveitsi kunstnik
22. jaanuar – Victoria, Suurbritannia ja Iiri kuninganna ja India keisrinna
27. jaanuar – Giuseppe Verdi, Itaalia helilooja
13. märts – Benjamin Harrison, USA 23. president
9. september – Henri de Toulouse-Lautrec, Prantsuse kunstnik
14. september – William McKinley, USA 25. president (tapeti)
29. oktoober – Leon Czolgosz, president William McKinley mõrvar

Nobeli auhinnad

füüsika – Wilhelm Conrad Röntgen
keemia – Jacobus Henricus van 't Hoff
meditsiin – Emil Adolf von Behring
kirjandus – Sully Prudhomme
rahu – Jean Henri Dunant, Frédéric Passy

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161
↑ https://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1901/11/01/7

[ESBL-1] 1,0 ^1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007:161-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161

[3] ttps://dea.digar.ee/page/lastelepostimeheli/1901/11/01/7

[1]

[2]

[3]