Ivan Gontšarov

Allikas: Vikipeedia
Ivan Gontšarov. Ivan Kramskoi maal (1865)

Ivan Gontšarov (vene Иван Александрович Гончаров; 18. juuni (vkj 6. juuni) 1812 Simbirsk27. september (vkj 15. september) 1891 Peterburi) oli vene kirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Gontšarov sündis Simbirskis, mis tänapäeval kannab nime Uljanovsk. Tema isa oli jõukas viljakaupmees.

Aastatel 1822–1830 õppis Gontšarov Moskvas kaubandust, mis sel ajal tähendas keeli, maatundmist, matemaatikat ja asjaajamisoskust. Seejärel õppis Moskva ülikoolis filoloogiat, kuid 1831–1834 väldanud õpingud lõppesid kraadi saamata.

1834–1835 oli Gontšarov oma kodulinnas kuberneri kantseleiülem ning 1835–1852 töötas ta tõlgina rahandusministeeriumis.

Gontšarov osales sekretärina admiral (hiljemin krahv) Jefimi Putjatini juhitud ekspeditsioonil Jaapanisse, mille eesmärk oli kaubandussuhteid edendada. Aastatel 1852–1854 toimunud missioon osutus edukaks.

Aastatel 1856–1868 oli Gontšarov mitmel korral ametis tsensuuriametnikuna.

1859–1864 oli tal tüli Ivan Turgeneviga, keda süüdistas loomevargustes.

Viimastel eluaastatel suvitas kirjanik Narva-Jõesuus. Ta suri 1891. aastal Peterburis.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1847 – "Tavaline lugu" (eesti keeles 1955)
  • 1858 – "Fregatt "Pallada"" (eesti keeles 1958; tlk Väino Linask)
  • 1859 – "Oblomov" (eesti keeles 1934, tlk ja saatesõna A. H. Tammsaare. 2. tr samast tõlkest 1979, järelsõna – Sergei Issakov. 1953 ilmus romaan Felix Kauba tõlkes)
  • 1869 – "Järsak" (eesti keeles 1949; tlk Eugen Hange)
  • 1881 – "Neli ülevaadet"
  • 1888 – "Vananeva sajandi teenrid"

Teosed eesti teatrilaval[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]