Taani Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Taani Kuningriigi territoriaalsest koosseisust tänapäeval ja varem; kuningriigi osade vahelise suhte iseloomu kohta tänapäeval vaata artiklit Rigsfællesskabet

The Danish Commonwealth.gif

Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopa maa Taani ning omavalitsusega piirkonnad Fääri saared Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaa Põhja-Ameerikas.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikord on konstitutsiooniline monarhia.

Riigi ühises parlamendis Folketingetis on 179 liiget, kellest 175 valitakse Taanist, 2 Fääri saartelt ja 2 Gröönimaalt.

Taani Riigi põhiseaduses, mis kehtib kogu riigis, ei ole Fääri saarte ja Gröönimaa omavalitsust otseselt mainitud ning Fääri saared ja Gröönimaa ei ole suveräänsed. Kolme piirkonna omavahelise suhte alus on Rigsfællesskabet.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningriik keskajal[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal koosnes Taani kuningriik Jüüti õiguse piirkonnast (Jüütimaa ja Fyn), Sjællandi õiguse piirkonnast (Sjælland koos Lollandi, Falsteri ja Møniga) ning Skåne õiguse piirkonnast (Skåne koos Hallandi, Blekinge ja Bornholmiga).

Nii langes Taani Kuningriik laias laastus kokku Lundi kirikuprovintsiga, kuid Rügen (Roskilde piiskopkonna osa ja Eestimaa (Eestimaa piiskopkond) ei olnud kuningriigi osad, kuigi nad ajuti olid Taani ülemvõimu all.

Lõuna-Jüütimaa eraldumine kuningriigist[muuda | muuda lähteteksti]

Keskaja jooksul eraldus Jüütimaa lõunapool (Kongeå ja Eideri jõe vahel) kuningriigist Schleswigi hertsogkonna ehk Lõuna-Jüütimaa hertsogkonnana, mis oli Taani kuningate lään, kuid muutus aina sõltumatumaks.

Kalmari unioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalmari unioon.

Aastal 1397 loodi Kalmari unioon personaalunioonina Taani Kuningriigi, Norra Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi vahel. Kui Rootsi kuningriik 1523 unioonist lahkus, jäid Taani ja Norra kuningriik kuni 1814. aastani personaaluniooni.

Taani-Rootsi sõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taani-Rootsi sõjad.

Taani-Rootsi sõjad 17. sajandil tõid Taani Kuningriigile kaasa suured territoriaalsed muudatused. Pärast Torstensoni sõda (1643–1645) pidi Christian IV Brömsebro rahuga loovutama Hallandi 30 aastaks Rootsile. Ja pärast Esimest Karl Gustavi sõda (1657–1658) pidi Frederik 3. Roskilde rahuga loovutama Rootsile Skåne, Hallandi, Blekinge ja Bornholmi. Teise Karl Gustavi sõja (1658–1960) järel sai Taani Kuningriik aga Kopenhaageni rahuga Bornholmi jälle tagasi.

Helstaten 1864. aastani[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Helstaten.

Kuni 1864. aastani nimetati Taani Kuningriiki ehk lihtsalt Kuningriiki (Põhja-Jüütimaa ning saared (Sjælland, Fyn ja väiksemad saared) koos Schleswigi hertsogkonna ja Holsteini hertsogkonnaga Taani Monarhiaks. Kuningriigi alla ei arvatud Lõuna-Jüütimaad, mis oli Taani kuninglik lään, ega Holsteini, mis oli Saksa hertsoglik lään.

Islandist sai omaette kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Island sai 1874 kuningriigi sees autonoomia. Uniooniseadusega 1. detsembrist 1918 tunnustas Taani Islandit suveräänse riigina. Island lakkas sellega olemast Taani Kuningriigi osa, kuid oli Taaniga endiselt ühendatud personaaluniooniga ühise kuninga (Christian X) all.

Taasühinemine 1920[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lõuna-Schleswig.
Next.svg Pikemalt artiklis Põhja-Schleswig.

Pärast Esimest maailmasõda nägi Versailles' rahu (1919) ette, et Schleswigis korraldatakse rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle. Hääletuse tulemusena läks endise Schleswigi hertsogkonna põhjaosa (Põhja-Schleswig) 1920 Taani Kuningriigi koosseisu.