Ida-Timor

Timor-Leste Demokraatlik Vabariik
	tetumi Repúblika Demokrátika Timór Lorosa'e
	portugali República Democrática de Timor-Leste
Ida-Timori lipp Ida-Timori vapp
Juhtlause	Unidade, Acção, Progresso
Riigihümn	Pátria
Pealinn	Dili
Pindala	14 919 km²
Riigikeel	tetumi ja portugali
Rahvaarv	1 400 638 (2024)
Rahvastikutihedus	93,9 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	José Ramos-Horta
Peaminister	Xanana Gusmão
Iseseisvus	28. november 1975; (tunnustatud 20. mai 2002)
SKT	499 mln dollarit (2008)
SKT elaniku kohta	469 dollarit (2008)
Valuuta	USA dollar (USD)
Usund	katoliiklased (95%)
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.tl
ROK-i kood	TLS
Telefonikood	670

Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.

Ajalugu

Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu Australaasia. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad.

Esimene laine toimus üle 40 000 aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed Austraalia ja Paapua Uus-Guinea. Nende järeltulijad on Austraalia aborigeenid.

Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid austroneeslased. Selle laine käigus toodi Timorile põllumajandus.

Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indohiinast.

Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli.

14. sajandil haarati Timor Hiina ja India kaubateedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat sandlipuud, orje, mett ja vaha.

Varased eurooplastest maadeavastajad, näiteks Antonio Pigaletta Magalhãesi ümbermaailmareisi ajal, teatasid 16. sajandi algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli Wehali kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv Larani küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. 1642 ja 1665 korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori.

Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid dominikaani mungad 1556 Lifau linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile maisi, kohvi, katoliikluse ja kirjaoskuse.

Kui Hispaania vallutas 1580 Portugali, kutsus ta kõik Portugali esindajad Ida-Indiast ära ja nii jäi see aastani 1640, kui Portugal taasiseseisvus.

Esimese kuberneri määras Portugal Timorisse 1702. Kuberneri asukohaks sai Lifau, alates 1769 Dili. Halduskeskuse vahetuse põhjustasid kohalike hõimude rünnakud Lifaule. Samal aastal vallutas Lääne-Timori Holland ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks. Portugal tunnustas Lääne-Timori kuulumist Hollandile alles 1859 Lissaboni rahulepinguga ja piir määratleti 1916 Haagi rahulepinguga. 1916. aasta piir ongi tänapäeva Ida-Timori ja Indoneesia vaheline piir.

Portugali võimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed. Peamine väljaveoartikkel oli sandlipuu, 19. sajandi keskpaigast alates ka kohv.

Teise maailmasõja ajal okupeerisid 1941 Ida-Timori lühikeseks ajaks Hollandi ja Austraalia väed, et takistada Jaapanit piirkonda hõivamast. Pärast Portugali protesti tõmbas Holland oma väed välja ja Jaapan vallutas Ida-Timori rannikuala. Austraalia väed tõmbusid mägedesse ja jätkasid võitlust jaapanlaste vastu. Seda nimetatakse Timori lahinguks.

Pärast 1974. aasta riigipööret Portugalis ei pööratud Ida-Timorile enam tähelepanu ja see viis võimuvõitluseni kohalike parteide vahel. 28. novembril 1975 kuulutas üks osapool Ida-Timori iseseisvaks riigiks, millega lõppes ka Portugali asumaa staatus. Kartes kommunistliku riigi teket alustas Indoneesia detsembris saare annekteerimist ja kuulutas järgmise aasta 17. juulil Ida-Timori enda 27. provintsiks.

Indoneesia okupatsiooniperioodi käigus leidsid sageli aset kokkupõrkeid mässuliste ja valitsusvägede vahel. Perioodil 1974–1999 olevat nälja ja relvastatud konfliktidega tõttu hukkunud üle 100 000 kohaliku inimese.

ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad. Ida-Timor kuulutati ÜRO haldusterritooriumiks. 20. mail 2002 kuulutati Ida-Timor iseseisvaks ja 27. septembril liitus riik ÜRO-ga.

2004. aasta rahvaloenduse andmetel on 96% timorlastest on katoliiklased, 2% protestandid.

Haldusjaotus

Ida-Timor on jaotatud 13 ringkonnaks.

Ringkond	HASC	Rahvaarv	Pindala	Keskus
Aileu	TP.AL	32 500	729 km²	Aileu
Ainaro	TP.AN	44 100	797 km²	Ainaro
Baucau	TP.BC	97 600	1494 km²	Baucau
Bobonaro	TP.BB	90 700	1368 km²	Maliana
Cova Lima	TP.CL	63 900	1226 km²	Suai
Dili	TP.DL	179 600	372 km²	Dili
Ermera	TP.ER	89 500	746 km²	Ermera
Lautem	TP.BT	52 100	1702 km²	Lospalos
Liquiça	TP.LQ	54 800	543 km²	Liquiça
Manatuto	TP.MT	34 900	1706 km²	Manatuto
Manufahi	TP.MF	37 200	1325 km²	Same
Oecussi	TP.AM	50 500	815 km²	Pante Macassar
Viqueque	TP.VQ	59 600	1781 km²	Viqueque

Vaata ka

Viited

↑ Maailmapanga andmebaas.
1 2 East Timor. International Monetary Fund. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
↑ "Maailma riigid". Varrak, 2005, lk 230. ISBN 9985-3-1126-4

Välislingid

Ida-Timori valitsuse ametlik veebileht

[wd-8c14cb4b8567b731d8e10b136e04434d0c2c462e-1] Maailmapanga andmebaas.

[SKT-2] 1 2 East Timor. International Monetary Fund. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)

[eJb3W-3] "Maailma riigid". Varrak, 2005, lk 230. ISBN 9985-3-1126-4

[1]

[2]

[3]