Rumeenia

Allikas: Vikipeedia
Rumeenia
rumeenia România
Rumeenia lipp Rumeenia vapp
Rumeenia lipp Rumeenia vapp
Rumeenia asendikaart
Riigihümn Deșteaptă-te, române!
Pealinn Bukarest
Pindala 238 391 km²
Riigikeel(ed) rumeenia
Rahvaarv 19 599 506[1] (2011)
Rahvastikutihedus 82 in/km²
President Klaus Iohannis
Peaminister Victor Ponta
Iseseisvus 9. mai 1877
SKT 210,6 miljardit USD
SKT elaniku kohta 11 080 USD
Rahaühik leu (RON)
Ajavöönd maailmaaeg +2/+3
Tippdomeen .ro
ROK-i kood ROU
Telefonikood 40

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.

Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.

Siseveekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.

Suuri järvi ei ole.

Mullad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur –2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm.

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.

Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.

On ka palju liike mere- ja mageveekalu.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.

Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuslill on koerkibuvits.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia haldusjaotus

Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli järgmine:

Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

Suuremad linnad on Bukarest, Iași, Constanța, Timișoara, Galați, Cluj-Napoca, Craiova ja Brașov.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanaaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Daakia

50. aasta paiku eKr ühendas kuningas Burebista paljud väikesed daaklaste riigid üheks suureks Daakia riigiks, mille keskus oli tänapäeva Transilvaanias. Läänes jõudis ta välja Moravani, kus alistas mõned keldi hõimud, idas Musta mere ja Lõuna-Bugini ning lõunas Balkani mägedeni. Daaklaste pealinn oli Sarmizegetusa, mis asetses tänapäeva Transilvaania äärmises kaguosas tänapäeva Banaadi lähedal. Kui roomlased Daakia vallutasid, purustasid nad Sarmizegetusa ning ehitasid Daakia provintsi pealinna 40 km kaugusele.

Rumeenia ajaloolised piirkonnad: Transilvaania, Moldova ja Valahhia

Rooma keiser Traianus võitis 102. aasta ja 106. aasta Daakia sõdades kuningast Decebalust. Daakia sai 107 Rooma keisririigi provintsiks ja jäi 276. aastani Rooma võimu alla. Pärast Daakia alistamist Traianuse poolt hõlmas Rooma keisririigi Daakia provints põhiliselt daaklaste asuala, sealhulgas veerandi tänapäeva Rumeeniast, kuid ulatus üle tänapäeva Rumeenia piiride, hõlmates läänes Alföldi osi (tänapäeva Ungaris ja Vojvodinas) ning idas Moldova ja Bulgaaria osi. Daakia elanikud daaklased ja geedid arvatakse traaklaste hulka.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valahhia, Transilvaania, Moldova, Bessaraabia, Rumeelia
Next.svg Pikemalt artiklis Valahhia vürstiriik, Moldova vürstiriik, Ungari kuningriik

14. sajandi alguses ühendati Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik.

Valahhia alad 13.–16. sajandil
Osmanite impeeriumi alad 1481

15. sajandil alanud Osmanite riigivallutuste käigus hõivati Osmanite vägede poolt 1453. aastal Konstantinoopol ja Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa vallutamise käigus ka Valahhia ja Transilvaania.

Moldova alad ca 1500

Moldaavia vürst (1457–1504) Ștefan cel Mare pidas oma valitsusaja alguses pidevaid kodusõdu oma sugulastega, kuid suutis lõpuks vastased alistada ning tunnustas oma süseräänina Poola kuningat ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV-t. Sisepoliitiliselt jäi Stefan aga täiesti sõltumatuks. Et aga Moldaavia oli surutud võimsamate riikide vahele, pidi Stefan pidevalt võitlema oma riigi sõltumatuse säilitamise eest. 1467. aastal võitis ta sissetungivaid Ungari kuningriigi vägesid, 1471. aastal lõi osmanid välja Valahhiast ja võitis neid 1475. aastal ka Moldaavias. Valahhias suutis Stefan võimule aidata oma liitlase, Vlad III Tepesi venna Vlad Călugăruli.

Valahhia vürst (1448, 1456–1462 ja 1476) Vlad Dracula (Teibasseajaja) sõdis 15. sajandil Osmanite riigi vastu ja ta on Bram Stokeri teose "Dracula" peategelase Dracula prototüüp. 1503. aastal oli ka Ștefan cel Mare sunnitud tunnistama Osmanite riigi ülemuslikkust. Rumeenia jäi Osmanite riigi võimu alla 300 aastaks.

Next.svg Pikemalt artiklis Osmanite riik

16.17. sajandi vahetusel saavutas piirkond hospodar Mihai Vapra valitsusajal (15931601) taas ajutise iseseisvuse ja liitis ka Moldova ning Transilvaania alad.

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rumeenia piirid pärast I maailmasõda

19. sajandil toimunud Vene-Türgi sõdade käigus vallutas Venemaa keisririik Osmanite riigilt Bessaraabia ja liitis 1812. aasta Bukaresti rahulepinguga Venemaa keisririigiga.

Esimeses maailmasõjas osales Rumeenia kuningriik Antante riikide liitlasena Saksamaa keisririigi, Austria-Ungari ja Itaalia vastases sõjategevuses. Pärast Venemaa keisririigi lagunemist läks Bessaraabia 1918. aastal Rumeenia koosseisu.

Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusena nõudis NSV Liit (Saksamaa diplomaatilisel toel) 1940. aastal Bessaraabiat Rumeenialt Nõukogude Liidule, ähvardades nõudmiste mittetäitmisel sõjalise invasiooniga. 28. juunil 1940 tungisid Punaarmee väed Bessaaraabiasse ja Põhja-Bukoviinasse ning okupeerisid ja annekteerisid alad.

Rumeenia Sotsialistlik Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rumeenia Sotsialistlik Vabariik

Nicolae Ceaușescu ja julgeolekuteenistus Securitate.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

 Rumeenia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus