Wolfgang Amadeus Mozart

Allikas: Vikipeedia
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg
Info
Sünninimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart
Sündinud 27. jaanuar 1756, Salzburg
Surnud 5. detsember 1791 (35-aastaselt), Viin
Amet(id) helilooja, pianist

Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.

Wolfgang Amadeus Mozart

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Doris Stocki joonistus 1789. aastast

Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.

4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joseph Lange portree umbes 1790. aastast.

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid (mittetäielik nimekiri):

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem"(lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).

Sümfooniaid on 41 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.

Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.

Mozarti käsikirjad Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mozarti 1790–1791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.[1][2] 1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.[2]

Näidend ja film[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Miloš Forman tegi samanimelise filmi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Neljapäev, 29 September 2011 14:01 MOZARTI KADENTSID ESTONIA KONTSERDIMAJAS, ajaloomuuseum.ee
  2. 2,0 2,1 Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
  • Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162
  • Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745
  • Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579