Burchard von Dreileben

Allikas: Vikipeedia

Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 13401345.


Dreileben pärines Vestfaalist ja astus Liivi ordusse tõenäoliselt enne 1320. aastat, misjärel sai temast Viljandi ordulinnuse kumpan. Seejärel oli ta Vindavi ja Miitavi komtuur. Ilmselt viimasel ametipostil oleku ajal valiti ta ordumeistriks. Enne ordumeistriks saamist temast kindlaid allikalisi andmeid aga pole.

Liivi ordu meistriks saanuna alustas Dreileben peagi sõda Pihkva vastu. Tema käsul rajati Liivimaa idapiirile 1342. aastal ka kaks uut linnust: Aluliina ja Vastseliina. Sealjuures abistas teda väga suurel määral Viljandi komtuur ja hilisem ordumeister Goswin von Herike.

Dreilebeni meistriksoleku ajal toimus Jüriöö ülestõus, mille ta maha surus ja võttis 13431344 ordu kontrolli alla taanlaste alad Põhja-Eestis (Eestimaa hertsogkonna) eesotsas Tallinnaga. Suure tõenäosusega sai Dreilebeni aktsioon alguse just Vastseliina linnusest, kuna kroonika kirjutajate teatel viidi sõnum puhkenud ülestõusust Harju- ning Virumaa vasallide abipalve ordumeistrile, kes orduvägede eesotsas Pihkva piiril venelaste vastu seisis. Ent kuna ordumeistri asukohta pole otseselt märgitud, võis ta asuda ka mujal, näiteks Viljandis või Tartus, olles alles teel Liivimaa idapiirile. Selle kasuks räägib ka see, et Dreileben jõudis Paidesse eestlaste saadikutega läbi rääkima väga lühikese aja jooksul.

Dreileben on Eesti ajalookirjutuses saanud külge negatiivse märgi just seetõttu, et ta käskis Paide linnuses toimunud läbirääkimiste ajal eestlaste saadikud, neli kuningat (pealikku) ja kolm sulast, vangistada, seda hoolimata saadikupuutumatuse nõudest. Tõenäoliselt luges Dreileben neid reeturlikeks mässajateks, kellega tõelisi läbirääkimisi toimuda ei saa. Tegelikult ei ole sündmusest mitte midagi teada peale Liivimaa nooremaa riimkrooonika interpreteeringu ja võib olla täielik väljamõeldis. Eestlased hakkasid vangistamisele vastu ja tapeti. Seejärel purustas Dreileben eestlased Kanavere ja Sõjamäe lahingus ja võttis järgmise aasta suveks Harjumaa lõplikult ordu kontrolli alla, kroonika teatel vallutas ta kaks eestlaste linnust. Samaaegselt võttis Liivi ordu oma kontrolli alla ka taanlaste valdused Virumaal. 1343. aastal end ordu ja piiskoppide võimust vabastanud Saaremaaga läks Dreilebenil aga kauem aega, selle suutis ta alistada alles pärast kahte sõjakäiku 1344. ja 1345. aastal ning Preisimaalt saabunud Saksa ordu vägede kaasabil.

1345. aastal loobus ta ordumeistri ametist ning võis olla 1346. aastal Tallinna komtuur või tema kohusetäitja (provincialis). Ebakindlus tema ametinimetusega on seetõttu, et 1346. aastal ostis Saksa ordu Eestimaa endale ning loovutas selle Liivi ordule valitsemiseks alles järgmisel aastal. Seega oli Dreileben pigem valduse ülemineku aegne ajutine asevalitseja. Pärast seda (veel 1346. aasta jooksul) oli ta Saksa ordu komtuur Strasburgis Preisimaal. 1366. aastal on teda mainitud kunagise Liivi ordumeistrina, pärast seda teated Dreilebenist lõppevad.

Eesti riigivapi kehtestamise poleemikas 1920. aastate algul kirjutati tema perekonnanime "Dreylöwen", jätmaks demagoogiliselt muljet, nagu pärineks Tallinna ja Eestimaa kolme lõviga vapp temalt.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 182 (lk 181–183).
  • Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 20-22.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Eberhard von Monheim
Vindavi komtuur
enne 1339
Järgnev
Dietrich Meschede
Eelnev
Johann von Löwenberg
Miitavi komtuur
enne 1340
Järgnev
Wilhelm von Sonnenberg
Eelnev
Eberhard von Monheim
Liivi ordumeister
13401345
Järgnev
Goswin von Herike
Eelnev
Taani valdus
Tallinna komtuur (kohusetäitja)
1346
Järgnev
Hildebrand von Lenthe