Raudna jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Raudna jõgi
Raudna jõgi Meiekosel
Raudna jõgi Meiekosel
Lähe Viljandi järv
58° 20′ 0″ N, 25° 34′ 36″ E
Suubub Halliste jõkke
58° 27′ 44″ N, 24° 59′ 11″ E
Valgla maad Eesti Eesti
Valgla pindala 1122,5 km² [1]
Pikkus 62,9 km [1]
Langus 24,5 m
Lang 0,42 m/km
Parempoolsed lisajõed Kapsi oja, Kavaku oja, Nõrga oja, Vastemõisa oja, Mulgi oja, Lemmjõgi
Vasakpoolsed lisajõed Orika oja, Sinialliku oja, Rõõsa oja, Kõpu jõgi, Uia oja, Ördi peakraav, Tõramaa jõgi

Raudna jõgi (Varem tuntud ka kui Viljandi oja[2]) on jõgi Eestis, Halliste jõe üks suurimaid lisajõgesid.

Jõe pikkus on 62,9 km (koos lisaharudega 68,6 km[1]), valgla pindala 1122,5 km², langus 24,5 m ja lang 0,42 m/km.

Raudna jõgi saab alguse Sakala kõrgustikul asuvast Viljandi järvest ja suubub Vahe-Eestis Halliste jõkke. Jõgi paikneb peamiselt Viljandi maakonna territooriumil, ainult lühike suudme-eelne osa paikneb Pärnu maakonnas.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Raudna jõgi Kuusekäära kohal

Raudna jõgi saab alguse Viljandi linnas Viljandi järve edelaküljes Orika otsast ja voolab mööda Sammuli sood mööda edela suunas. Mõnisada meetrit pärast algust läheb jõgi Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteel asuva Järveotsa silla alt läbi ja voolab edasi mööda Raudna orgu. Umbes ühe kilomeetri pikkuses voolab jõgi mööda süvendatud ja õgvendatud sängi. Pärast Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteetammile ehitatud silla alt läbi voolamist hakkab jõesäng mööda oru põhja looklema. Pärast Sinialliku ojaga ühineist pöörab jõgi loodesse ja voolab umbes 500 km pärast ViljandiHeimtali tee alt läbi. Umbes 3,5 km pärast voolab jõgi Raudna truubi kaudu Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee alt läbi. Jõe säng muutub vähem looklevamaks. Vastemõisa ojaga ühinemise järel pöörab jõgi läände ja õige pea ühineb Kõpu jõega ning pöörab taas loodesse. Lemmjõega ühinemise järel pöörab jõgi läände, pärast Tõramaa jõega ühinemist ja enne suubumist Halliste jõkke pöörab taas loodesse.

Jõgi on piiriks järgmiste külade vahel:

Lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Sulgudes suubumine vasakult või paremalt – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest. [3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raudna jõgi on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.

XIX sajandi teisel poolel süvendati jõe sängi Viljandi järvest väljuval lõigul. Jõel asus varem palju kalatõkkeid, mis soodustasid jõe kinnikasvamist [2].

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Raudna jõgi kuulub suudmest kuni Järveotsa sillani Viljandi maastikukaitseala koosseisu[4], sealt edasi voolab jõgi mööda osaliselt Loodi looduspargi koosseisu kuuluvat Raudna ürgorgu[5]. Jõe alamjooks voolab alates Tohvri külas asuvast Tohvri luhast kuni suudmeni Soomaa rahvuspargis.

Sinialliku oja suudmest kuni Kõpu jõe suudmeni kuulub jõgi "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse"[3]. Jões elab ohustatud liigina registreeritud paksuseinaline jõekarp[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Raudna jõgi riiklikus keskkonnaregistris
  2. 2,0 2,1 Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu? Sakala, 26.07.2003
  3. 3,0 3,1 3,2 Raudna jõgi Eesti Looduse Infosüsteemis
  4. Viljandi maastikukaitseala Eesti Looduse Infosüsteemis
  5. Loodi looduspark Eesti Looduse Infosüsteemis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]