Prandi jõgi

Allikas: Vikipeedia
Prandi jõgi
Prandi jõgi.jpg
Lähe Prandi Allikajärv
58° 50′ 40″ N, 25° 42′ 25″ E
Suubub Pärnu jõkke
58° 46′ 53″ N, 25° 25′ 0″ Ekoordinaadid: 58° 46′ 53″ N, 25° 25′ 0″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 285 km²
Pikkus 25 km
Langus 11,3 m
Lang 0,45 m/km
Prandi Allikajärv, kust jõgi algab

Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on jõgi Järva maakonnas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksu piirkonnas (99,5 km suudmest)[1] Vilita küla territooriumil Särevere aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valgalaga[2].

Prandi jõkke suubuvad Vanavälja peakraav, Raukla oja, Seinapalu peakraav, Mäeküla oja, Epneri oja, Neeva kanal, Nurmsi peakraav ja Hindreku oja[3].

Prandi jõgi läbib Prandi looduskaitseala ja Türi maastikukaitseala[3].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgi paikneb Kesk-Eesti tasandikul ja Türi voorestikus. Jõe veepinna kõrgus lähtel on 62,1 m ja suudmes 50,8 m merepinnast. Langus on seega 11,3 meetrit ja keskmine lang 0,45 m/km. Suurim on lang keskjooksu alumises osas Vanavälja peakraavi suudmest kuni Näsuvereni (1,0 m/km).[1]

Ülemjooksul on Prandi jõgi käänuline, kesk- ja alamjooksul voolab põhiliselt edelasse. Ülemjooksul on jõekaldad madalad ja soised, keskjooksul kõrged, alamjooksul enne suuet taas madalad. Jõgi voolab läbi Neeva-Prandi soo, Seinapalu küla, Rikassaare soo, Rikassaare küla (selle juures on jõesängi kohati süvendatud ja õgvendatud). Siis möödub see Näsuvere külast, Tori alevikust ja Mäekülast ning voolab seejärel läbi Lelle-Viljandi raudtee alt. Siis läbib jõgi Särevere aleviku ning suubub umbes ühe kilomeetri pärast Pärnu jõkke.[1]

August Loopmann mõõtis 1979. aastal jõesängi laiuseks keskjooksul 9–25 (keskmiselt 15) meetrit, alamjooksul 15–50 (keskmiselt 20) meetrit. Sügavus oli keskjooksul 0,4–2,6 (keskmiselt 1,0) meetrit ning alamjooksul 0,6–3,8 (keskmiselt 1,4) meetrit. Aasta keskmine vooluhulk oli alamjooksul 2,5–2,7 m³/s. Ülemjooksul on jõesängi laiuseks 2-6 meetrit, jõe sügavus 0,3-1.5 meetrit.[1]

Vesiehitised ja paisjärv[muuda | muuda lähteteksti]

Jõele on rajatud Särevere paisjärv[3]. Veskiaru kohal asus jõel vesiveski[4].

Tori küla kohal asub 1930. aastal rajatud Tori hüdromeetriajaam, kus hüdroloogilisi vaatlusi tehakse tänini[5].

Jõeelustik ja hüdrokeemia[muuda | muuda lähteteksti]

Prandi looduskaitseala asutati 1981. aastal Prandi Allikajärve kaitseks. 2006 laiendati selle piire kaitsmaks ka lähedalasuvaid soomaastikke ja loodusmetsi.

Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul[6]. Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest, loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõevett seal suplemiseks kõlbmatuks[1].

Jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane, vesi selge, ülemjooksul heleda, kesk- ja alamjooksul pruunika värvusega. Vees lahustunud hapniku hulk on suvel kogu jões kõrge või väga kõrge.[1]

1996. aastal leiti Särevere aleviku juures jões 15 liiki soontaimi – põhiliselt suur parthein, oja-haneputk ja järvkaisel, esinesid veel kollane vesikupp, ujuv penikeel, harilik kuuskhein ning mitmesugused vetikad.[1]

Põhjaloomastik oli aastal 1996 mitmekesine ja rohke. Domineerisid teod ja surusääsklaste vastsed, arvukalt oli ka ühepäevikuliste vastseid.[1]

Prandi jõgi on hea forellijõgi.[7] Meriforelli praegune asurkond pärineb ilmselt 1939. aastast mil jõkke lasti 5000 forellimaimu. 20. sajandi alguses oli Prandi mõisnik jõkke toonud ka jõeforelli.[4] Aastail 1976–1995 püüti jõest kokku 2300 kg forelli. Katsepüükidel on jõest leitud ka lepamaimu, trullingut, lutsu, luukaritsat, võldast, ojasilmu.[1]

2005. aastal taastati Prandi jõel lõheliste elupaiku.[8]

Rootsi-aegsetes dokumentides on märgitud, et Prandi mõisa alt allikajärvest lähtuvast Prandi jõest püüti vaid väikeseid hauge ja lutsusid.[4]

Prandi jõgi Veskiaru külas.

Arheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aastal leiti Prandi jõe äärest Rikassaarest Eesti suurim relvaleid: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad 6. sajandist[9].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.