Iirlased

Allikas: Vikipeedia
Iirlaste diasporaa

Iirlased (iiri keeles Muintir na hÉireann, na hÉireannaigh) on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas. Ajalooliselt on iirlased kõnelnud iiri keelt, kuid tänapäeval on selle kõnelejate arv järsult vähenenud ning suurem osa iirlastest kõneleb emakeelena inglise keelt.

Iirimaa on olnud asustatud umbes 9000 aastat. Legendide järgi põlvnevad iirlased sellistest müütilistest esivanematest nagu nemeedlased, fomoorid, Fir Bolg, Tuatha Dé Danann ja mileeslased.

Keskajal suhtlesid iirlastega peamiselt šotlased ja viikingid. Nende kontaktide tõttu on oluline hulk islandlasi iiri päritolu. Kõrgkeskajal toimunud anglonormanni sissetung ning sellele järgnenud Inglise asunike immigratsioon ja Inglise ülemvõim tõid Iirimaale hulgaliselt normanne ja flaame. Märksa varem jõudsid saarele kõmrid, piktid, bretoonid ning väiksemad gallide ja anglosakside rühmad.

Ajaloos on olnud arvukalt silmapaistvaid iirlasi. 6. sajandi iiri munka ja misjonäri Columbanust on nimetatud üheks "Euroopa isadest"; talle järgnesid Würzburgi Kilian ja Salzburgi Vergilius. Teadlane Robert Boyle kannab hüüdnime "keemia isa", Johannes Scotus Eriugena ja George Berkeley olid mõjukad filosoofid. Kuulsate maadeavastajate hulka kuuluvad Brendan Meresõitja, Ernest Shackleton ja Tom Crean. Iirlaste seas on olnud palju kirjanikke, näiteks Jonathan Swift, George Bernard Shaw ja Oscar Wilde, nobelistid William Butler Yeats ja Seamus Heaney. Mõningatel andmetel pärines esimene Põhja-Ameerikas sündinud eurooplasest laps mõlema vanema poolest iirlastest. Iirlane oli legendi järgi ka esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Christoph Kolumbuse ekspeditsiooni käigus 1492. aastal.

Paljud iirlased elavad Lääne riikides, eriti ingliskeelsetes maades. Ajalooliselt on väljarännet põhjustanud poliitilised ja majanduslikud põhjused ning näljahäda. Tänapäeval elab diasporaas hinnanguliselt 50 kuni 80 miljonit iirlast. Suurimad iiri kogukonnad on Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Argentinas, Tšiilis, Jamaical, Trinidadil, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Uus-Meremaal, Mehhikos, Prantsusmaal, Saksamaal ja Brasiilias. Kõige enam iiri päritolu inimesi elab USA-s – umbes kümme korda rohkem kui Iirimaal.

Samas võivad hinnangud olla ülimalt ebatäpsed, sealhulgas ka USA-s ja Kanadas rahvaloendusel saadud päritoluandmed. Enamik immigrante (nt Austraalias, USA-s ja Kanadas) on segapäritolu ning nende valik suguvõsaliinide vahel põhineb sageli mitte faktidel, vaid isiklikul eelistusel või perekonnalegendidel. Jim Webbi arvamust mööda põlvnevad ligi pooled väidetavad iiri päritolu ameeriklased, eriti protestandid, tegelikult Ulsteri šotlastest (šotlastest, kes elasid Põhja-Iirimaal, mitte Šotimaal).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]