Karepa

Allikas: Vikipeedia
Karepa

Elanikke: 27 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2715[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 33′ N, 26° 24′ Ekoordinaadid: 59° 33′ N, 26° 24′ E

Karepa rand

Karepa on hajaasustusega rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vihula valda.

Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda 1541. aastal metsa nimena (Wald von Karrepso). Rannapiirkonnas paiknev asustus jäi Selja mõisa maadele. Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandus ja sõbrakaubandus. 20. sajandi algul kujunes Karepa suvituspiirkonnaks. Tänapäeval on Karepa küla Karepa kandi keskus.

Külas asub Karepa sadam. Seal tegutsevad Karepa raamatukogu ja Karepa rahvamaja. Aastatel 1919–1962 oli külas Karepa algkool. Lähipiirkonna elanike koondab MTÜ Karepa Selts.

Kalame taluhooned, kus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, on arvatud kultuurimälestisteks. Seal tegutseb Kalame talumuuseum.

Mööda küla läänepiiri voolab Selja jõgi. Seda ümbritsevat ala kaitstakse Selja jõe maastikukaitseala koosseisus. Küla läbib ka Karepa oja.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa küla kaart

Karepa piirneb idas Toolse, lõunas Tidriku ja läänes Rutja külaga. Rutja ja Karepa küla vaheline piir kulgeb suuremas osas (paari erandiga) mööda Selja jõe telge.[3]

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Karepa Vihula valla idaosa kohalikuks keskuseks. Pärast Vihula ja Haljala valla ühinemist 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas.

Lähim linn on Kunda ligi 10 km kaugusel, maakonnakeskus Rakvere on umbes 30 km kaugusel, vallakeskus Haljala umbes 20 km kaugusel.[4]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa on hajaasustusega rannaküla. Asustus paikneb valdavalt rannapiirkonnas, Selja jõe ääres ja Võle–Vainupea–Kunda maantee ääres.

Karepa küla elanike arv rahvaloenduste andmetel [5]
Aasta Rahvaarv
1959 59
1970 46
1979 45
1989 27
2000 36
2011 27

Eesti 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel olid kõik Karepa elanikud eestlased.

Karepa koos Andi, Eisma, Kiva, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupeaga moodustavad Karepa kandi, mille rahvaarv 1. jaanuari 2014 seisuga oli 179.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Terendus Karepal
Selja jõe suue
Karepa rannamännik

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Soome lahe rannikumadalikul on pinnavormideks peamiselt liivikud ja madalad luited. Rannajoonest umbes 700 meetri kuni 1 kilomeetri kaugusel, Võle–Vainupea–Kunda maanteest lõunas kulgeb kuni 20-meetrise suhtelise kõrgusega rannikunõlv Karepa-Rutja rannamoodustistega. Nõlva pealne on tasane platoo.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Rannikumeri Karepa juures on suhteliselt madal. Rannast kuni 10 kilomeetri kaugusele ulatub Selggrundi madal, kus vee sügavus ei ületa 7 meetrit.[7]

Rand on valdavalt liivane, kuid rannikumeres on palju väiksemaid rahne. Rannajoon on suuremas osas sirge, ent seda liigendavad Karepa küla piires kolm väiksemat neeme: Laikneeme, Türineeme ja Karepa neem.

Selja jõe org koos sealsete looduskooslustega on võetud kaitse alla ning moodustatud Selja jõe maastikukaitseala. Selja jõe oru nõlvadel esineb savimoreeni paljandeid. Karepa küla läbib ka Karepa oja.

Selja jões ja Karepa ojas on aastaringselt keelatud kalapüük, välja arvatud silmupüük ning vähipüük mõrra ja nataga. Samuti on keelatud kalapüük rannikumeres Selja jõe suudmele lähemal kui 1 kilomeeter.[8]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa küla riigimetsad kuuluvad RMK Lääne-Virumaa metskonna Kunda metsandikku. Klindiesise rannikumadaliku liivikutel ja kamardunud luidetel kasvab valdavalt männik, nõlvapealsel platool peamiselt sega- ja lehtmetsad.

Rannikualal Türineeme poolsaare piirkonnas on looduskaitsealuste III kaitsekategooria taimede aas-karukella, rand-seaherne ja pruunika pesajuure kasvukohad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karepat on esmakordselt mainitud 1541 metsa nimetusena (Wald von Karrepso).[9][10]

Haldusajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa küla on kujunenud endistele Selja mõisa maadele. Pärast valdade moodustamist 19. sajandil kuulus Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna Selja valda (1866–1893). Hiljem on küla administratiivne kuuluvus korduvalt muutunud seoses haldusüksuste reorganiseerimise ja piiride muutumistega. Aastatel 1894–1917 oli Karepa küla Maria valla, 1917–1938 Varangu valla, 1939–1950 Kunda valla, 1950–1960 Rakvere rajooni Vihula külanõukogu, 1960–1972 Kunda külanõukogu, 1972–1991 Vihula külanõukogu koosseisus. Aastatel 1991–2017 oli Karepa Lääne-Virumaa Vihula valla koosseisus.

20. sajandi algus[muuda | muuda lähteteksti]

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses on Karepa külas olnud järgmised talud: Allika, Kaarepi, Kalamehe, Kiviku, Kubukalda, Laitmäe, Madipõllu, Möldri, Mölloja, Nõmme, Oja, Oja metsavahi, Orumäe, Oruveski, Rätsepa, Tammepõllu, Uuejõe, Uuepoe.[11]

Kohalikud talunikud tegelesid kalapüügi, põllumajanduse ja rannakaubandusega.

Suvilad[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi lõpuaastatel ja 20. sajandi alguses hakkas Karepa kujunema suvituspiirkonnaks. Sel perioodil ehitas Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa Karepale neli historitsistlikus stiilis suvilat:[12]

  • Villa Taormina – ehitatud 1896 (teistel andmetel 1898–1899).

Suvila lasi ehitada Kunda tsemendivabriku rajaja, Prantsuse päritolu Kunda ja Selja mõisa omaniku John Karl Girard de Soucantoni lesk Meta Rosenfeldt pärast abikaasa surma. Suvila on nimetatud Itaalia väikelinna Taormina järgi, kus abielupaar oli veetnud mesinädalaid.

Villa Taorminat kui historitsistlikus stiilis, liigendatud põhiplaani ja mitme verandaga hästi säilinud suvemõisa peetakse 20. sajandi alguse puitarhitektuuri silmapaistvaks näiteks.[13][14]

1948. aastal võeti hoone kasutusele Karepa pioneerilaagri peahoone ja sööklana, 1990. aastatest on see Kullo noortelaagri kasutuses.[15]

  • Villa Dombrovka – ehitatud 1909.

Villa Dombrovka lasi tõenäoliselt rajada John Karl Girard de Soucantoni tütar Josephine Henriette Eleonore, kes oli abielus arst Xaver Dombrowskyga. Kahe maailmasõja vahepealsel perioodil kuulus villa Tallinna ärimehele Jaan Zimmermannile ja seda nimetati Villa Metsarahuks. Hoones on suvitanud laulja Milvi Laid ning Karl Robert Pusta. 1948. aastast 1990. aastateni oli Villa Dombrovka pioneerilaagri, hiljem lastelaagri kasutuses. Praegu seisab hoone tühjalt ja kasutuseta.[16][17][18]

  • Roosa villa – ehitatud samuti 20. sajandi alguses, praegu Kullo noortelaagri kasutuses.

Samas piirkonnas asus ka neljas suvila, mis nõukogude perioodil lammutati.

Karepa kool ja rahvamaja[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1919–1962 tegutses Karepa algkool. Kool asutati 1919. aastal esialgu Rutjal. Karepale koliti 1920. aastal. Kool oli algselt kolmeklassiline, 1930. aastatel muudeti kuueklassiliseks, kuid Karepal asusid vaid I, III ja V klass. II, IV ja VI klass asusid Seljal.[19][20] Karepa koolis on õppinud ajakirjanik Ott Kool ja kultuuritegelane Arno Kasemaa.[21][22]

1938. aastal ehitasid Karepa külaelanikud talgute korras Karepa rahvamaja. Rahvamaja oli tegelikult endine Rutja supelhoone, mis võeti koost, toimetati Karepale ja pandi seal uuesti kokku.[23]

Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]

1948. aastast tegutses endise Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa suvemõisa hoonetes Karepa pioneerilaager.

Türineeme poolsaare idaküljel asus Gorki nimelise kalurikolhoosi (1945–1976), aastast 1976 Kirovi nimelise kalurikolhoosi brigaadikeskus ja sadam.

Nõukogude perioodil oli Karepa piiritsoonis, kus liikumine oli piiratud ning rannas patrullisid piirivalvurid. Karepal asus Nõukogude Armee piirivalveväeosa nr 2294 Karepa valvepost. Türineeme poolsaarele rajati piirivalve metallist valvetorn.

19. mail 1984 põgenesid kummipaadiga Karepa rannast Aleksander Lepajõe, André Hildebrandt, Harry Gelstein ja Raivo Roosna.[24]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Teed[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa küla läbib Võle–Vainupea–Kunda maantee, mis on riiklik kõrvalmaantee. Küla idapiiril kulgeb Haljala–Karepa tee.

Vihula valla avalikeks teedeks on Karepa külas:[25][6]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Ääremaalise piirkonnana on Karepa ühistranspordi ühendused suhteliselt halvad.[6] Tööpäevadel (esmaspäevast reedeni) on bussiühendus Kundaga ja kolm korda nädalas (kolmapäeval, reedel ja pühapäeval) bussiühendus Rakverega.

Sadam[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa sadam asub Türineeme poolsaare idakaldal. Sadam on olnud kasutusel kalasadamana. Sadama rajatised on ehitatud kolhooside algaastatel ja praeguseks lagunenud. Sadama juures on madal kividest muul. Sadama ala kuulub eraomanikele.[28] Käesoleval ajal ei ole Karepa sadam kantud sadamaregistrisse sadama ega lautrina.[29]

2013. aastal kehtestas Vihula vallavolikogu Karepa sadama detailplaneeringu, mille järgi on kavandatud sadama väljaehitamine harrastuskalurite väikesadamaks S3. Planeeringu järgi rajatakse seisukai 16 paadile ja teeninduskai kolmele silduvale paadile. [30][31]

Supelrand[muuda | muuda lähteteksti]

Karepal on avalik supluskoht, mille valdajaks on Tallinna Huvikeskuse Kullo noortelaager.[32]

Raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Karepa koolimaja hoones töötab Karepa raamatukogu.[33] Raamatukogus on avalik internetipunkt ja WiFi kasutamise võimalus, regulaarselt korraldatakse näitusi.[34]

Rahvamaja[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal taastati talgute korras Karepa rahvamaja, mida haldab samal aastal moodustatud Karepa Selts.[35]

2010. aastast kaunistab Karepa rahvamaja tekstiilidisainer Elna Kaasiku loodud gobelään lavapannoo “Kodurand”.[36]

Karepa Kalame talumuuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Karepal asub Kalame talumuuseum, mis on Sihtasutuse Virumaa Muuseumid filiaal.[37]

Kalame talumuuseum tutvustab Selja mõisa kalamehe elupaika. Talu hooned – tüüpiline põhjaranniku rehielamu, ait ja silmuköök – on ehitismälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.[38][39][40]

Hooned ehitas 19. sajandi esimeses pooles Richard Sagritsa kalamehest isa. Suvekuudel eksponeeritakse talumuuseumis tuntud meremaalija Richard Sagritsa töid. Silmuköögis eksponeeritakse omaaegseid kalapüügivahendeid. Muuseumis korraldatakse näitusi ja etendusi. Muuseumi hoonete ümber on rajatud skulptuuripark, kus on Tiiu Kirsipuu, Hannes Starkopfi, René Reinumäe, Terje Ojaveri, Maigi Magnuse, Paul Männi ja Simson von Seakyli töid.[41] [42]

Kalame talumuuseumi juhataja on Teet Veispak.

Kullo noortelaager[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatest tegutseb endise Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa suvemõisa maa-alal Tallinna Huvikeskuse Kullo Karepa noortelaager. Villa Taorminas asub noortelaagri köök, söögisaal ja seminariruumid. Majutust pakutakse Roosas Villas ja hilisemal perioodil ehitatud kämpingumajades. Laagris on kokku 160 majutuskohta. Noortelaager tegutseb suvekuudel mai algusest augusti lõpuni. Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunsti- ja spordilaagreid.[15] 2011. aasta oktoobris toimus Karepal, võistluskeskusega Kullo noortelaagris, ligi 900 osavõtjaga rogain.[43]

Karepa ravimtaimeaed[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa ravimtaimeaed toodab ja müüb ravimtaimedest taimeteid ja salve ning korraldab koolitusi ja õppepäevi ravimtaimedega ravimisest.[44]

Haridus ja tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

Karepal puuduvad haridus- ja tervishoiuasutused. Karepa külas elavate 1.–9. klassi laste elukohajärgseks põhikooliks on Kunda Ühisgümnaasium.[45] Karepa-Toolse piirkonna elanikke teenindavad Kunda perearstid.[6]

Külaliikumine[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal moodustati MTÜ Karepa Selts endise Karepa raamatukogu sõprade seltsi õigusjärglasena.[46][47] Samal aastal taastas Karepa Selts Karepa rahvamaja ning on sellest ajast rahvamaja omanik ja haldaja.

Karepa Selts hõlmab üheksa küla – Toolse, Tidriku, Karepa, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski – ehk nn Karepa kandi elanikke. Seltsil on umbes 40 liiget. Seltsi esimees on Jüri Sikkut.

Karepa Selts korraldab igal aastal Karepa kodukandipäevi.

Karepa külavanem on Jaan Känna.[48]

Külas tegutsevad veel MTÜ Karepa Kalurite Selts ja MTÜ Karepa Kalasadam.[49]

Karepaga seotud silmapaistvaid isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Madipõllu talus sündis 1898 Villem Alttoa, hilisem kirjandusteaduse doktor, Tartu Riikliku Ülikooli väliskirjanduse professor ning Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja. Ka Tartus töötamise ajal veetis ta suved Karepal. Ta on kirjutanud artikli vanade randlaste soome keele mõjuga "selja keelest" ehk Karepa rannamurdest ning käsikirjalised mälestused Rutja, Karepa ja Toolse minevikust.[50]

Kalame talus sündis 1910 Richard Sagrits, kes kujutas kodukoha ümbruse maastikku paljudel maastiku- ja meremaalidel. Pärast Sagritsa abikaasa surma pärandati Kalame talu Rakvere Muuseumile (nüüd Virumaa Muuseumid) ja seal tegutseb nüüd Kalame talumuuseum.[51]

Karepal oli kunstnik Valli Lember-Bogatkina suvekodu.[52] Lember-Bogatkina suvila – Villa Valli – asub Selja jõe kaldapealsel. Suvila on ehitatud 1960. aastatel arhitekt Allan Murdmaa projekti järgi ning esindab 20. sajandi modernismi.[53] [12]

Karepal sündis 1915 õpetaja ja kultuuritegelane Arno Kasemaa, kes õppis Karepa algkoolis. 1938 asutas ta Karepa noorte meeste ansambli ja oli selle dirigent. Hiljem (19471962) töötas ta Karepa rahvamaja juhatajana ja juhatas Karepa sega- ja naiskoori.[22]

Karepal oli suvila graafikul ja maalikunstnikul Eduard Einmannil[54] ning kirjanik Villem Grossil.

Karepa kunstis, kirjanduses, heliloomingus[muuda | muuda lähteteksti]

Karepa loodust ja olustikku on taiestel kujutanud mitmed kunstnikud:

Arno Kasemaa on kirjutanud romaani „Rannamännid" (1986), mis kujutab Käsmu ja Karepa rannarahva elu 1930. aastatel. Romaani peategelasteks on salapiiritusevedajatest rannapoisid.

Harri Kõrvits kirjutas 1961. aastal "Karepa valsi" sõnad ja meloodia. "Karepa valssi" on esitanud Ivo Linna ja ansambel Kukerpillid.[64]

Aleksander Blumberg kirjutas 1964. aastal Karepa pioneerilaagri laulu, sõnade autor Siiri Kaasik.[65]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 2.01.2018
  3. Maa-ameti geoportaal. Maainfo kaardirakendus
  4. Google Maps
  5. Kalev Katus, Allan Puur, Asta Põldma, Luule Sakkeus. Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika. Lääne-Virumaa 1965–1990. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1996
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Vihula valla arengukava aastani 2025 (RT IV, 25.10.2014, 3)
  7. Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart. 7412 Karepa. Seletuskiri. Tallinn 2006
  8. Kalapüügieeskiri (RT I, 27.05.2014, 9)
  9. Eesti Entsüklopeedia. Karepa
  10. Valdek Kaasik. Rutja 500
  11. Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek
  12. 12,0 12,1 Mart Kalm. Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärand. Tallinn 2010
  13. Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Taormina". Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012
  14. Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Suvila Villa Taormina
  15. 15,0 15,1 Tallinna Huvikeskus Kullo Karepa Noortelaager
  16. Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Suvila „Villa Dombrovka“
  17. Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Dombrovka" dokumenteerimine. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012
  18. Eesti Antiikautode Galerii. Eesti Autoklubi liikmed 1938 ja 1934
  19. Eesti monumentide e-kataloog. Karepa kool
  20. Andres Pulver. Karepal meenutatakse kohalikku kooli. Virumaa Teataja, 05.10.1999
  21. Akadeemiake. Õpilaste teadusajakiri, 2010 (1)
  22. 22,0 22,1 Kiltsi Põhikool. Arno Kasemaa
  23. Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Karepa rahvamaja
  24. Mihkel Kärmas. Neli meest, kummipaat ja pudel konjakit. Eesti Ekspress, 1998
  25. Vihula Vallavalitsuse 28. aprilli 2009 määrus nr. 1 "Kohalike maanteede ja tänavate nimede määramine" (RT IV, 12.12.2013, 75)
  26. Karepa küla Neeme tee asendiplaan
  27. Karepa küla Rahvamaja tee asendiplaan
  28. Kristo Kiviorg. Kaunitarid ja koletised ehk sadamad Lääne-Virumaal. Virumaa Teataja, 20. august 2012
  29. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. Sadamad Lääne-Virumaal
  30. Karepa sadama arendamiseks sõlmiti hea tahte leping. Virumaa Teataja, 25.01.2012
  31. Karepa sadama detailplaneering. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2013
  32. Terviseamet. Avalikud supluskohad
  33. Karepa raamatukogu. Ajaloost
  34. Karepa raamatukogu aastaaruanne 2016
  35. Talgulised taastavad Karepa rahvamaja. Virumaa Teataja, 18.12.2003
  36. Karepa rahvamaja kaunistab uus lavapannoo. Virumaa Teataja, 26.07.2010
  37. Virumaa Muuseumid. Kalame talu
  38. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr. 15890, Kalame talu elamu
  39. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr. 15891, Kalame talu ait
  40. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr. 15892, Kalame talu silmuköök
  41. Ants Juske. Karepale kerkivad muuseumi ümber skulptuurid. Postimees, 15.07.2011
  42. Andres Pulver. Alice ja Aada paeluvad Karepal möödasõitjate pilke. Virumaa Teataja, 01.08.2012
  43. TA OK rogain. Ajalugu
  44. Karepa ravimtaimeaed
  45. Vihula vallavalitsuse 5. augusti 2011 määrus nr 6 "Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord" (RT IV, 02.03.2013, 58)
  46. Karepa Selts
  47. Vihula vald. Karepa Raamatukogu ajaloost
  48. Vihula valla külavanemate koosolek, 8. mail 2014
  49. Inforegister. Karepa Kalasadam MTÜ
  50. ERR arhiiv. Tema kodukoht on Karepal
  51. Virumaa Muuseumid. Karepa pärandus
  52. Karepa pole üksnes kunstnike küla. Õhtuleht, 08.08.2011
  53. Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Villa Valli
  54. Eesti Muuseumide Veebivärav. Eduard Einmanni suvila Karepal
  55. E-kunstisalong. Arnold Alas. Õhtune rannamaastik
  56. Haus galerii. Richard Sagrits.Heinategu Karepal
  57. Endel Palmiste. Karepa
  58. Virtuaalgalerii. Vladimir Bogatkin. Karepa
  59. E-kunstisalong. Richard Sagrits. Männid
  60. E-kunstisalong. Valli Lember-Bogatkina. Karepa rand
  61. E-kunstisalong. Jan Tammik. Karepa rand
  62. E-kunstisalong. Jan Tammik. Karepa rand talvel
  63. E-kunstisalong. Pille Johanson. Karepa vaade
  64. Karepa valss 4 salmiga
  65. Eesti rahvusbibliograafia. Blumberg, Aleksander

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Villem Alttoa. Mälestusi Rutja, Karepa ja Toolse minevikust. Käsikiri. SA Virumaa Muuseumid

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

See on A-klassi artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.