Eesti omavalitsuste haldusreform

Allikas: Vikipeedia

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda)[1].

Haldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.[2] Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti peale liitmist mõne teise külaga.[3]

Poliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi sellisel kujul varem teostada, kuid alates 2004. aastast pakkus riik valdadele ühinemistoetust. Peamiselt omal initsiatiivil on mitmed omavalitsused seetõttu ka liitunud, näiteks 1997–2008 ühines 47 kohalikku omavalitsust kahekümneks omavalitsusüksuseks.[4] Aktiivsem liitumine algas 2015. aastal ja haldusreform jõudis lõpule 2017. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese ettepaneku haldusreformiks tegid 1997. aasta jaanuaris Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare. Nemad soovitasid jätta Eestisse neli maakonda ning vähendada kohalike omavalitsuste arvu 2/3 võrra.[4]

Hiljem on sarnaseid ettepanekuid teinud mitmed poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister Tarmo Loodus ja sügisel regionaalminister Toivo Asmer. Toonased kavad lükkas tagasi rahandusminister Siim Kallas.[4]

Haldusreformi kava ja seaduseelnõu, mis näeb ette omavalitsuste ühinemist piirkonnas väljakujunenud tõmbekeskuste ümber, pakkus 2013. aastal välja regionaalminister Siim Kiisler. Selle reformi tulemusel jääks Eestisse pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust.

2015. aasta aprillis ametisse astunud Taavi Rõivase teine valitsus seadis üheks oma viiest prioriteedist riigi ja kohaliku halduse reformimise ja ääremaastumise leevendamise, sealhulgas haldusreformi läbiviimise.[5] Valitsuse tegevusprogramm seadis eesmärgiks, et 2018. aasta lõpuks elab vähemalt 95 protsenti elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.[6] Reformi käigus on kavas töötada välja kohalike omavalitsuste uus rahastamismudel ja omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess viia läbi 2017. aasta kohalikeks valimisteks.[5]

Valitsusliidu leppe järgi on haldusreformi eesmärk omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid täita. Haldusreformi läbiviimiseks leppisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond kokku eesmärgi võtta riigikogus 1. juuliks 2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja.[7] Koalitsioonilepe seadis sihiks hinnata omavalitsuste vastavust "objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal", kusjuures kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peaksid ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise koalitsioonileppe järgi läbi valitsus.[7]

Haldusreformi poliitiline koordineerimine viidi peaministri juhtimise alla,[7] õigusaktide väljatöötamise eest vastutab riigihalduse minister Arto Aasale alluv rahandusministeeriumi regionaalvaldkond.

2016. aasta märtsis valitsuse heakskiidu saanud haldusreformi seaduse eelnõuga määras valitsus kriteeriumiks, millele omavalitsused peavad vastama, elanike arvu alampiiri 5000 elanikku 1. jaanuaril 2017. Eranditena lubab eelnõu väiksemat elanike arvu 1) merelistele väikesaartest valdadele (Ruhnu, Kihnu, Vormsi ja Muhu), 2) hajaasustusega valdadele pindalaga vähemalt 900 ruutkilomeetrit, 3) vähemalt nelja kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse ühinemisel, juhul kui sünnib vähemalt 3500 elanikuga omavalitsus, 4) juhul kui vabatahtliku ühinemise läbirääkimiste ajal oli ühinevates omavalitsustes üle 5000 elaniku, kuid see väheneb 2017. aastaks alla selle piiri. Ühtlasi seadis valitsus põhimõttelise eesmärgi jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.[8][9]

2016. aasta aprillis nõudis EKRE haldusreformi peatamist kuni järgmiste valimisteni.[10]

2017. aastal liitunud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti omavalitsuste haldusreform 2017[11][12]
Liituvad vallad Elanike arv 1.12.2016 Pindala (km2) Tekkiva valla nimi
Saue vald, Saue linn, Kernu vald, Nissi vald 21 456 639 Saue vald
Aegviidu vald, Anija vald 6 348 533 Anija vald
Käina vald, Hiiu vald 6 726 571 Hiiumaa vald
Toila vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald 4 850 267 Toila vald
Vaivara vald, Narva- Jõesuu linn 4 543 409 Narva-Jõesuu linn
Saare vald, Avinurme vald, Lohusuu vald, Kasepää vald, Mustvee linn* 5 653 568 Mustvee vald
Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald 10 611 949 Põltsamaa vald
Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Torma vald 13 810 1028 Jõgeva vald
Paide linn, Paide vald, Roosna-Alliku vald 10 863 442 Paide linn
Järva-Jaani vald, Albu vald, Ambla vald, Imavere vald, Kareda vald, Koigi vald 7 192 986 Järva vald
Türi vald, Väätsa vald, Käru vald 11 198 1009 Türi vald
Ridala vald, Haapsalu linn 13 617 264 Haapsalu linn
Lääne-Nigula vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Martna vald, Kullamaa vald** 7 264 1 439 Lääne-Nigula vald
Lihula vald, Hanila vald, Varbla vald, Koonga vald 5 613 1 352 Lääneranna vald
Haljala vald, Vihula vald 4402 547 Haljala vald
Rägavere vald, Vinni vald, Laekvere vald 7 069 1 013 Vinni vald
Tamsalu vald, Tapa vald 11 405 479 Tapa vald
Kunda linn, Viru-Nigula vald, Aseri vald 6 059 311 Viru-Nigula vald
Sõmeru vald, Rakvere vald 5 603 296 Rakvere vald
Kuressaare linn, Lääne-Saare vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Valjala vald, Salme vald, Kihelkonna vald, Laimjala vald, Mustjala vald, Torgu vald, Leisi vald, Pöide vald 32 007 2 705 Saaremaa vald
Elva linn, Konguta vald, Rannu vald, Rõngu vald, Palupera vald, Puhja vald 14 241 650 Elva vald
Helme vald, Hummuli vald, Põdrala vald, Tõrva linn 6 386 607 Tõrva vald
Valga linn, Karula vald, Taheva vald, Tõlliste vald, Õru vald 16 773 794 Valga vald
Viljandi vald, Kolga-Jaani vald, Tarvastu vald 14 036 1374 Viljandi vald
Vändra alev, Vändra vald, Tootsi vald, Halinga vald 8 596 1 012 Põhja-Pärnumaa vald
Pärnu linn, Audru vald, Paikuse vald 50 445 594 Pärnu linn
Sauga vald, Tori vald, Sindi linn, Are vald 11 701 612 Tori vald
Rapla vald, Kaiu vald, Raikküla vald 12 061 728 Rapla vald
Kehtna vald, Järvakandi vald 5 666 512 Kehtna vald
Märjamaa vald, Vigala vald 7 805 1 142 Märjamaa vald
Kõlleste vald, Kanepi vald, Valgjärve vald 4 891 526 Kanepi vald
Põlva vald, Ahja vald, Laheda vald, Mooste vald, Vastse-Kuuste vald 14 452 707 Põlva vald
Räpina vald, Veriora vald, Meeksi vald 6 661 609 Räpina vald
Vastseliina vald, Orava vald 2 690 396 Vastseliina vald
Piirissaare vald, Tartu vald, Laeva vald 8 159 541 Tartu vald
Mäksa vald, Võnnu vald, Haaslava vald 4 855 476 Kastre vald
Sangaste vald, Otepää vald, Palupera valla Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi külad 5 705 443 Otepää vald
Karksi vald, Abja vald, Halliste vald, Mõisaküla linn 7 793 881 Mulgi vald
Suure-Jaani vald, Võhma linn, Kõo vald, Kõpu vald 8 324 1 153 Põhja-Sakala vald
Lasva vald, Sõmerpalu vald, Võru vald 8 295 555 Võru vald
Antsla vald, Urvaste vald 4 651 411 Antsla vald
Mõniste vald, Misso vald, Varstu vald, Haanja vald, Rõuge vald 5 815 971 Rõuge vald[13]
Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna vald 3 974 921 Alutaguse vald
Tartu linn, Tähtvere vald Tartu linn

* Liidetakse ka Võtikvere küla Torma vallast.
**Taotlus esitatud Nissi valla Rehemäe küla liitmiseks.

Muudetud külade nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiu maakond[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Endise Hiiu valla Nõmme küla muudeti Reigi-Nõmme külaks.
  2. Endise Emmaste valla Kurisu küla muudeti Emmaste-Kurisu külaks.
  3. Endise Emmaste valla Selja küla muudeti Emmaste-Selja külaks.
  4. Endise Pühalepa valla Harju küla muudeti Pühalepa-Harju külaks.
  5. Endise Pühalepa valla Nõmme küla muudeti Kärdla-Nõmme külaks.

Lääne ja Pärnu maakond[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lääne maakonna endise Hanila valla Rannaküla muudeti Rooglaiu külaks, mis asub reformijärgselt Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
  2. Lääne maakonna endise Lihula valla Aruküla muudeti Rootsi-Arukülaks, mis asub reformijärgselt Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
  3. Pärnu maakonna endise Koonga valla Salevere küla muudeti Salavere külaks.

Saare maakond[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Endise Kihelkonna valla Kuusiku küla muudeti Pidula-Kuusiku külaks.
  2. Endise Kihelkonna valla Liiva küla muudeti Kihelkonna-Liiva külaks.
  3. Endise Kihelkonna valla Metsaküla muudeti Kõruse-Metsakülaks.
  4. Endise Kihelkonna valla Mäebe küla muudeti Viidu-Mäebe külaks.
  5. Endise Kihelkonna valla Rannaküla muudeti Vaigu-Rannakülaks.
  6. Endise Kihelkonna valla Veere küla muudeti Veeremäe külaks.
  7. Endise Laimjala valla Laheküla muudeti Allikalahe külaks.
  8. Endise Laimjala valla Nõmme küla muudeti Nõmjala külaks.
  9. Endise Laimjala valla Rannaküla ühendati Saarekülaga.
  10. Endise Leisi valla Liiva küla muudeti Laugu-Liiva külaks.
  11. Endise Lääne-Saare valla Jõe küla muudeti Kaarma-Jõe külaks.
  12. Endise Lääne-Saare valla Nõmme küla muudeti Liivanõmme külaks.
  13. Endise Lääne-Saare valla Koidu küla, Põlluküla, Tamsalu küla ja Viira küla ühendati Randvere külaga ja moodustati Suur-Randvere küla.
  14. Endise Lääne-Saare valla Kungla küla muudeti Kaarma-Kungla külaks.
  15. Endise Lääne-Saare valla Metsaküla muudeti Lussu külaks.
  16. Endise Mustjala valla Liiva küla muudeti Liivaranna külaks.
  17. Endise Orissaare valla Laheküla liideti Maasi külaga.
  18. Endise Orissaare valla Rannaküla muudeti Kirderanna külaks.
  19. Endise Orissaare valla Võhma küla muudeti Väike-Võhma külaks.
  20. Endise Orissaare valla Väljaküla muudeti Koigi-Väljakülaks.
  21. Endise Pihtla valla Kõnnu küla muudeti Püha-Kõnnu külaks.
  22. Endise Pihtla valla Liiva küla muudeti Kaali-Liiva külaks.
  23. Endise Pihtla valla Laheküla muudeti Tirbi külaks.
  24. Endise Pihtla valla Mustla küla muudeti Saue-Mustla külaks.
  25. Endise Pihtla valla Sepa küla ühendati Salavere külaga.
  26. Endise Pihtla valla Väljaküla muudeti Väljamõisa külaks.
  27. Endise Pöide valla Keskvere küla muudeti Pöide-Keskvere külaks.
  28. Endise Salme valla Hindu küla muudeti Sõrve-Hindu külaks.
  29. Endise Salme valla Mõisaküla liideti Kaugatoma külaga.
  30. Endise Salme valla Ula küla muudeti Väike-Ula külaks.
  31. Endise Torgu valla Mõisaküla muudeti Torgu-Mõisakülaks.
  32. Endise Valjala valla Ariste küla muudeti Valjala-Ariste külaks.
  33. Endise Valjala valla Kogula küla muudeti Valjala-Kogula külaks.
  34. Endise Valjala valla Nurme küla muudeti Valjala-Nurme külaks.
  35. Endise Valjala valla Rannaküla muudeti Laevaranna külaks.

Rapla maakond[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Märjamaa valla Vanamõisa küla muudeti Valgu-Vanamõisa külaks.
  2. Endise Vigala valla Vanamõisa küla muudeti Vigala-Vanamõisa külaks.

Võru maakond[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Endise Haanja valla Hurda küla muudeti Laitsna-Hurda külaks.
  2. Endise Haanja valla Kallaste küla muudeti Vodi külaks.
  3. Endise Haanja valla Lüütsepä küla muudeti Mäe-Lüütsepä külaks.
  4. Endise Haanja valla Mikita küla muudeti Rogosi-Mikita külaks.
  5. Endise Misso valla Rebäse küla liideti Häärmäni külaga.
  6. Endise Misso valla Pulli küla muudeti Põdramõtsa külaks.
  7. Endise Misso valla Saika küla muudeti Misso-Saika külaks.
  8. Rõuge valla Matsi küla muudeti Rõuge-Matsi külaks.
  9. Rõuge valla Mustahamba küla muudeti Kahrila-Mustahamba külaks.
  10. Endise Vastseliina valla Haava küla nimi muudeti Haava-Tsäpsi külaks.

Ida-Viru maakond[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa territooriumist moodustati Vaivara valla koosseisu kaks uut küla: Viivikonna küla ja Sirgala küla, mis pärast haldusreformi kuuluvad Narva-Jõesuu linna koosseisu.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Asko Teeväli "Kohalike omavalitsuste sotsiaalmajandusliku arengu seos haldusterritoriaalse reformiga – aastatel 1999–2005 ühinenud omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslike muutuste analüüs" Tartu Ülikool, magistritöö

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]