Endeem

Allikas: Vikipeedia

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks.

Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Näiteks Austraalia endeem võib levida kõikjal Austraalias, kuid mitte mujal.

Neoendeem on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille levila oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades välja surnud, kuid esineb üksikuis paigus, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks.

Endeemse liigi vastand on kosmopoliit, mille levikul on globaalne ulatus. Kosmopoliitsed liigid on näiteks inimene ja pilliroog.

Endeeme leidub suhteliselt rohkesti tugevate levikubarjääridega piiratud aladel, kus kliima pole väga pika aja jooksul palju muutunud – näiteks mandreist eemal asuvatel vanadel saartel. Endeemirohked on näiteks Uus-Meremaa, Madagaskar ja Havai saarestik.

Endeemsed liigid on tundlikud võõrliikide sissetoomisele ning võivad kergesti ohtu sattuda.

Eesti endeemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liike, mille looduslik areaal piirduks Eestiga, on väga vähe. Selle peamiseks põhjuseks on evolutsioonilises mõttes väga lühike aeg, mis on möödunud viimasest jääajast, mil peaaegu kogu varasem elustik siit minema pühiti. Sellele järgnenud umbkaudu 13 000 aastaga pole saanud uusi liike kujuneda.

Tuntuim erand on Eesti endeemne liik saaremaa robirohi. See on tüüpiline neoendeem – liigina välja kujunenud arvatavasti pärast jääaega.

Euroopa naarits on relikt, kes kipub pealetungiva Ameerika naaritsa ehk mingi eest taanduma. Üheks Euroopa naaritsa refuugiumiks on Hiiumaa. Teda võib pidada Eesti endeemiks alles siis, kui ta ei levi mujal kui Eestis.