Jõulupuu

Allikas: Vikipeedia
Jõulukuusk

Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Teistes riikides on levinud ka teised okaspuud nagu nulg ja araukaaria[1][2][3]. Tänapäeval võib jõulupuu olla ka kunstlik, sel juhul enamasti tehtud polüvinüülkloriidist[viide?] (nn kunstkuusk), kuid kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid ka kõikvõimalikest muudest materjalidest[4][5] (nt Rakvere linna jõulupuu 2015. aastal vanadest aknaraamidest[6]).

Valdavalt tuuakse looduslik jõulupuu maharaiutuna tuppa, kus tuleb kanda hoolt selle eest, et ta okkaid kiiresti maha ei puistaks (asetades puu veeanumasse) ning püsiks püstises asendis (fikseerimiseks kasutatakse tihti spetsiaalset kuusejalga)[7]. Tuppatoodud jõulupuu väljaviimine toimub eri riikides ja traditsioonides eri aegadel, Eestis üldjuhul kolmekuningapäevaks. Viimastel aastakümnetel on kogunud populaarsust komme ärakuivanud jõulupuud ühte kohta koguda ja üheskoos pidulikult ära põletada. Vahel tehakse neist tuleskulptuure.[8][9] Uuemal ajal on levinud ka komme kaunistada tuppatoomise asemel õues kasvavaid puid või tuua tuppa üksnes kuuseoksi, seda peetakse loodussõbralikumaks[10][11].

Jõulupuudel on tähtis roll tänapäevases ilmalikus jõulukombestikus. Jõulupuid kaunistatakse jõuluehete (klaaskuulid, kard, tähed, inglid) ja küünaldega, mis on sageli omaette perekondlik rituaal[12]. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse huvides kasutusel peamiselt elektriküünlad. Jõulupuu alla asetatakse jõulukingid[13].

Ehkki jõule peetakse nüüdisajal pigem perekeskseks pühaks, on linnades levinud tava tuua suured jõulupuud keskväljakule, kus neid kaunistatakse valgustitega ning nende ümber toimuvad advendiaegsed üritused. Üldjuhul korraldab linna jõulupuuga seonduva omavalitsus, ehkki kulusid võivad kanda ka sponsorid; sageli kajastab ajakirjandus juba sobiva jõulupuu otsinguid ja transporti.[14][15][16] Tihti kogunetakse ka uusaastaööl linna jõulupuu ümber uut aastat vastu võtma.

Igihaljaste okaspuude kui jõulusümboli taga on nähtud kristlikku tausta[17], kuid valdavalt tänapäeval sellist seost ei tajuta. Matthias Johann Eisen kirjutas raamatus "Eesti uuem mütoloogia": "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga Õnnistegija toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda hiiepuud ehtesse panna."[18]

Nõukogude ajal oli riikliku ateismi tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas näärikuusk. Kuna osa inimesi kaldus siiski nääride ettekäändel jõule pidama, jälgiti valdavalt, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõule.[19]

Jõulupuu on üks läbivaid motiive jõuluteemalistes lauludes ja luuletustes (jõulusalmid). Eesti kirjanduses üks tuntumaid Ellen Niidu luuletus "Kuidas leiti jõulupuu", mille algusread on: "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel."[20].

Jõulupuu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Esimestest jõulupidustustest Tallinna Raekoja platsil on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed tõid sinna jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Vaata lähemalt: "Liiwimaa kroonika." Tõlkinud K. Leetberg, Tartu 1920, lk 76.

Looduslikke jõulupuid müüakse massiliselt kaubandusvõrgus, kuid Eestis tuuakse neid olulises koguses ka eraviisiliselt metsast. Kampaania korras pakub jõulukuuski Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsamajanduslikult kasutatakse jõule võimalusena metsa harvendamiseks, kuna jõulukuuseks sobivad väikesed puud, mil tihti metsas kasvuruumi poleks või mis kasvavad metsasihtidel ja elektriliinide all.[21] Samas on jõulupuude kasvatamine nii Eestis kui ka mujal maailmas ulatuslik tööstusharu[11][22][23].

Jõulupuu eesti rahvakultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Eestisse jõudis jõulupuu tuppatoomise traditsioon Saksamaalt, kodunedes Eestis 20. sajandiks. Eestis hoiti jõulupuud toas jõululaupäevast kolmekuningapäevani (6. jaanuar)[24].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kaia Otti Jõulupuu – kuusk või nulg ÕL 22. detsember 2005
  2. Kai Simson Kumb viiakse jõuluks tuppa - kuusk või nulg? Maaleht 6. detsember 2010
  3. Astrid Lepik Pehmete okastega säravroheline jõulupuu - araukaaria Maakodu 24. detsember 2012
  4. Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa PM 22. detsember 2015
  5. Astrid Lepik Tee aia kaunistuseks praktiline jõulupuu Maaleht 28. november 2010
  6. Hanneli Rudi Ainult Postimehes: ringkäik Rakvere kuulsa jõulupuu sisemuses PM 24. detsember 2015
  7. Eneli Käger 10 jõulupuu ilunippi Maakodu 24. detsember 2009
  8. Urmas Tooming Vanad jõulukuused saab viia valgusfestivali kogumiskohtadesse PM 4. jaanuar 2011
  9. Liis Velsker Jõulukuusest polegi nii lihtne lahti saada PM 4. jaanuar 2013
  10. Marju Vitkar Ehk ehiks sellel aastal jõulupuu õues? Maakodu, 19. detsember 2013
  11. 11,0 11,1 Silja Ratt Jätame jõulukuuse parem õue ÕL 13. detsember 2015
  12. Taivo Piller näitas, millised jõuluehted on moes maailma eri paigus ERR, 7.10.2015 (artikkel ja video)
  13. Pahased lapsevanemad süüdistavad PayPali telereklaami jõulumaagia rikkumises PM 23. detsember 2015
  14. Eleen Laasner Tartu asus jõulupuu otsingule PM 25. september 2015
  15. Tartu jõulukuusk tuleb tänavu Põlvamaalt Tartu Linnavalitsuse pressiteade 18.11.2014
  16. Tartu jõulukuusk jõuab homme raekoja platsile Tartu Linnavalitsuse pressiteade 23.11.2015
  17. Urmas Kiil Kust on pärit jõulukuusk? Saarte Hääl 22/12/2007
  18. Matthias Johann Eisen Jõulud "Eesti uuem mütoloogia", Vikitekstid
  19. Aigi Viira Nõukogude kuusepühad: jõulud jõulumeheta, aasta lõpp nääritaadiga ÕL 22. detsember 2005
  20. "Kuidas leiti jõulupuu" Tartu linnaraamatukogu lastekirjanduse andmebaasis Arkaadia
  21. Silja Paavle ARMSAIM ON ISETOODUD KUUSK: leia jõulupuu riigimetsast ÕL 8. detsember 2015
  22. Teet Teder Meeleolud kuusemüügiplatsil – maa on must, aga jõulupuu läheb ikka kaubaks ÕL 15. detsember 2015
  23. Silja Lättemäe Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud ML 29. august 2010
  24. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 35–36

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]