Singapur

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on riigist; saare kohta vaata artiklit Singapuri saar; Terminaatori albumi kohta vaata artiklit Singapur (Terminaator).

Singapuri Vabariik
inglise Republic of Singapore
hiina 新加坡共和国
Xīnjīapō Gònghégúo
malai Republik Singapura
tamili சிங்கப்பூர் குடியரசு
Cingkappūr Kudiyaracu
Singapuri lipp Singapuri vapp
Singapuri lipp Singapuri vapp
Singapuri asendikaart
Riigihümn Majulah Singapura
Pealinn Singapuri linn
Pindala 719,1 [1] km²
Riigikeel(ed) inglise, hiina, malai ja tamili
Rahvaarv 5.61 miljonit elanikku (2016)
President Halimah Yacob
Peaminister Lee Hsien Loong
Iseseisvus 9. august 1965
Rahaühik dollar (SGD)
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .sg
ROK-i kood SIN
Telefonikood 65


Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 1 miljoni elaniku.

Singapur on arenenud turumajanduse ja kõrge elatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel on inglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2%-line töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas. [2] Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi "Singapur" (सिंहपुर 'Lõvilinn') tuleneb sanskriti keelest sõnadest siṃha (सिंह) 'lõvi' ja pūra (पुर) 'linn.' Malai pärimuse järgi andis piirkonnale nime Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes tuli saarele jahile. Äkki märkas prints tundmatut looma, kel oli punane karvastik, must pea ja valge manisk. Kui hämmastunud prints küsis ühelt õukondlaselt, mis loom see on, vastas too, et see on lõvi. Prints pidas lõvi ilmumist heaks endeks ja rajas pärimuse järgi 1323 Singapuri linna.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Singapur paikneb Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuvatel saartel. Riik piirneb põhjas, läänes ja idas Malaisiaga, millest teda eraldab Johori väin. Riigist lõunas asub Indoneesia, millest Singapuri eraldab Singapuri väin.

Riigi rannajoone kogupikkus on 195 kilomeetrit. Pikimad vahemaad riigis on 49 kilomeetrit idast läände ja 25 kilomeetrit põhjast lõunasse. [1]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi suuruselt teine saar Pulau Tekong.

Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60 saare, kuid saarte arv on rannikumere täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar, pindalaga 544 km². Riigi suuruselt teine saar on Pulau Tekong, pindalaga 24,4 km².

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna. [3]

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Kallangi jõgi on riigi pikim.

Singapuris asub 6 jõge:

  • Singapuri jõgi (pikkus 3,2 kilomeetrit)
  • Seletari jõgi
  • Jurongi jõgi
  • Kallangi jõgi (10 kilomeetrit)
  • Kranji jõgi
  • Serangooni jõgi (8 kilomeetrit)

Singapuris puuduvad looduslikud järved, kuid riigis on rajatud 17 tehisjärve, millest suurim on Kranji veehoidla. [4] Varem veeti joogivett Singapuri Malaisiast.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast. [5] Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822 võõrliiki ja 210 krüptogeenset liiki taimi. [6] Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine ja uute liikide sissetoomine ning levimine. Looduses leidub 18 liiki käpalisi. Enamik Singapuri puittaimi kuulub madaraliste (Rubiaceae) seltsi, moodustades alusmetsa. Riigi ohustatumad taimed on kukesabaline Pemphis acidula, 3 väikese asurkonnaga tähtmanglipuu (Bruguiera parviflora), 1996 tuvastatud kandeelia, manglipuu (Xylocarpus rumphii) ja avitsennia (Avicennia marina). [7]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi riigi nimes kajastub lõvi, siis Singapuris pole teadaolevalt kunagi lõvisid elanud. Malai pärimuse järgi riigile nime andnud loomaks on peetud malai tiigrit.

Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliik Johora singaporensis ja hiljuti avastatud madu Cylindrophis mirzae.

Endeemsetest putukatest on Singapurist leitud kilklased Cardiodactylus singapura ja Svistella chekjawa; ritsiklased Oxylakis singaporensis ja Glenophisis singapura; nokalised Naucoris minutus ja Mangalcoris miniatus; põrnikalised Hydraena singaporensis ja Parathroscinus magnus; sipelgalised Leptanilla hypodracos ja Cerapachys singaporensis ning kahetiivalised Empis producta ja Ngirhaphium murphyi; koibikuline Stylocellus ramblae, tigu Cyclophorus aquilusa, nälkjas Elysia singaporensis ning mitmed ämblikulised. [8]

Riigis on tuvastatud 85 liiki mageveekalu. [9] Neist Gobiopterus birtwistlei elab vaid Singapuris.

Singapuris on leitud 28 liiki kahepaikseid. Neist 26 liiki on päriskonnalisi ja 2 liiki sabakonnalisi. [10]

Riigist on leitud 109 liiki roomajaid. [11] Riigis elab 15 liiki mürkmadusid. [12]

Riigis on kohatud 404 liiki linde. [13] Ohustatud liikidest elavad Singapuris suurbülbül (Pycnonotus zeylanicus) ja kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola).

Singapuris elab 65 liiki imetajaid. [14] Mitu alamliiki on endeemsed.

Keskkonnakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Singapur on tuntud kõrgete trahvimäärade poolest.

Singapuris kehtivad võrreldes Eestiga äärmiselt ranged keskkonnakaitse reeglid. Näiteks on sätestatud 1000 Singapuri dollarit prügi maha viskamise ja 100 Singapuri dollarit nätsu mahasülitamise eest. Korduva teo sooritamisel on kõrgeim karistusmäär 5000 Singapuri dollarit. [15]

Singapuri elanikud tekitavad ööpäevas 8559 tonni prügi. [16] Pea samas koguses jäätmeid läheb taaskasutusse.

Singapuris asub üle 300 pargi ja 4 looduskaitseala. [17] Bukit Timahi looduskaitsealal on leitud 40% riigi taime- ja loomaliikidest.

1859 rajatud Singapuri botaanikaaed kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. [18]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuris valitseb troopiline kliima. Keskmine ööpäevane temperatuur on +24°C kuni +31°C. Ööpäevane õhuniiskus kõigub keskmiselt 60 ja 90 protsendi vahel. Novembrist märtsini tabavad riiki mussoonvihmad, seejuures novembrist jaanuarini sajab väga palju. Aprillist septembrini valitseb kuivem periood. [1]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Singapur on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. Valitsust juhib peaminister. [5] President valitakse ametisse 6-aastaks.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele parlamendile, mis koosneb 101 liikmest. 89 liiget saavad ametisse valimiste järel, 9 määrab president ja 3 opositsiooniparteid. Parlamendiliikmed valitakse ametisse 5 aastaks.

2015. aasta parlamendivalimiste järel sai parlamendis Rahvapartei 83 ja Tööpartei 6 kohta.

Põhiseadus jõustus 22. detsembril 1965. Riik võeti ÜRO-sse 21. septembril 1965. Singapur on ASEANi liige.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuril puudub riiklik haldusjaotus. Singapuri linn jaguneb viieks ringkonnaks (district), mis hõlmavad kogu riiki:

Singapuri haldusjaotus

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri elanikkond jaguneb kodanikeks, alalisteks residentideks ja mittealalisteks residentideks. Singapuri alal toimus esimene rahvaloendus 1871. Alates 1970. aastast peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta tagant. Viimane rahvaloendus toimus Singapuris 2010.

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta seisuga elas Singapuris 5,54 miljonit inimest. Neist 3,38 miljonit (61%) olid Singapuri kodanikud, 528 000 (10%) alalised residendid, kes ühtekokku moodustavad Singapuri residendid (ehk 71% elanikkonnast) ning 1,63 miljonit (29%) mittealalised residendid. [1]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri residentide seas on 1000 naise kohta 965 meest.

2015. aastal oli sündimusmäär 9,7‰, suremusmäär 4,8‰ ja imikute suremusmäär 1,7‰.

2015. aastal elas Singapuris 3,9 miljonit residenti (71% kogurahvastikust). Neist 2,9 miljonit olid hiinlased, 520 000 malaid ja 355 000 Indiast pärit kodanikud.

2016. aastal oli Singapuri rahvastikutihedus 7797 inimest/km.

Vanuseline struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri residentide mediaanvanus oli 2015. aastal 39,6 aastat. [1]

  • 0–4 eluaastat 183 575 elanikku
  • 5–9 eluaastat 204 452
  • 10–14 eluaastat 214 388
  • 15–19 eluaastat 242 902
  • 20–24 eluaastat 264 127
  • 25–29 eluaastat 271 030
  • 30–34 eluaastat 290 619
  • 35–39 eluaastat 301 067
  • 40–44 eluaastat 316 755
  • 45–49 eluaastat 303 413
  • 50–54 eluaastat 315 091
  • 55–59 eluaastat 295 063
  • 60–64 eluaastat 240 493
  • 65–69 eluaastat 182 425
  • 70–74 eluaastat 102 631
  • 75–79 eluaastat 81 211
  • 80–84 eluaastat 51 785
  • 85 ja vanemad 41 663

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuris ametlikud keeled on hiina keel, inglise keel, malai keel ja tamili keel. [5]

Riigi elanikkonnast peab 36,3% emakeeleks hiina keele põhjahiina murderühma (mandariini keel), 29,8% inglise keelt, 11,9% malai keelt ja 8,1% hiina keele mini murderühma kuuluvat hokkieni keelt.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidest budistid ja 11% taoistid. [19] 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastaks kristlaste hulk varasemalt 15% 18%-ni. Moslemeid on 15% ja hinduiste 5,1%.

57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas langes 2010. aastal 2000. aastaga võrreldes, kuid kristlaste osakaal kasvas 17%-lt 20%-le.

India päritolu elanike seast on 59% hindud, 22% moslemid ja 13% kristlased. 99% malaidest on moslemid.

Kõrgharidusega elanike seast tunnistas 2010. aastal 24%, et nad ei tunnista ühtki religiooni. Madalama haridusega elanikud on kas budistid või taoistid. Kristlased ja moslemid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka.

1972. aastal moodustati Singapuris katoliiklik peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku. [20]

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Leopard 2A4 tank.

Singapuri relvajõud koosnevad armeest, mereväest ja õhujõududest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast. [21] Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust. [5] Riigi kodanikele kehtib 2-aastane ajateenistus. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant.

Singapur asus oma relvajõude arendama, kui Suurbritannia otsustas 1971. aastaks alalt oma väed välja viia. Singapur on teinud kaitsealast koostööd Iisraeliga.

Armee[muuda | muuda lähteteksti]

Armeejuhile (Chief of Army) alluvad kindralstaap, 6 diviisi, rannakaitseüksus, kiirreageerimisüksus ja erioperatsioonide üksus. [22]

Singapuri armee koosseisu kuuluvad veel järgmised üksused:

  • kaardiväeüksus,
  • inseneriüksus,
  • inseneritoetusüksus,
  • logistikaüksus,
  • luureüksus,
  • meditsiiniüksus,
  • sideüksus,
  • soomusüksus,
  • suurtükiüksus,
  • sõjaväepolitseiüksus,
  • transpordiüksus.

2006 võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki. [23] Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit, HIMARSi raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1 Primus liikursuurtükki, 200 granaadiheitjat Carl Gustaf M2 ning tankitõrjekompleksid MILAN ja SPIKE. [21]

Merevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri sõjalaevastikku kuuluvad Formidable-klassi fregatid, Victory-klassi korvetid, Independence-klassi laevad, Fearless-klassi patrullpaadid ja Bedok-klassi miinilaevad.

Singapur kasutab Archer ja Challenger-klassi allveelaevu. Riik on lähiaastatel tellinud Saksamaalt 4 uut Type-218SG allveelaeva. [24]

Riigi sõjalaevastik paikneb Changi ja Tuasi mereväebaasides. [25]

Õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri õhujõudude koosseisu kuuluvad F-15 Eagle ja F-16 Fighting Falcon hävitajad, C-130 Hercules transpordilennukid, CH-47 Chinook helikopterid, AS 332 Super Puma helikopterid, AH-64D Apache helikopterid ja Sikorsky S-70B Seahawk helikopterid. [26]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Makromajandus[muuda | muuda lähteteksti]

2015 oli Singapuri töötusemäär 2% tööealisest elanikkonnast. [1]

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ärikeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Energeetika[muuda | muuda lähteteksti]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri kattega teede kogupikkus on 3425 kilomeetrit, millest 161 kilomeetrit on kiirteid. Singapur on maailma väikseim riik, kus asuvad kiirteed.

Singapuris asub 9 lennuvälja.

Riigi raudteevõrgu kogupikkus on 153,2 kilomeetrit. Kogu raudteevõrk hõlmab 104 raudteejaama. Singapuril on raudteeühendus Malaisiaga.

Riigi peamine sadam on Singapuri sadam, mis on maailma suuruselt teine sadam aastase kaubatonnaaži mahult.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lee Kuan Yew oli Singapuri peaminister 19591990.

Esmakordselt mainitakse ala Hiina ürikutes 3. sajandil nimega "Pu Luo Chung". I aastatuhande lõpus domineeris piirkonnas Srivijaya riik. Malai annaalide andmetel moodustati alal 14. sajandil Singapura kuningriik, kuid muud Singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad. Samas tõendavad arheoloogilised väljakaevamised, et Singapuris oli 14. sajandil vähemalt üks suurem asula. Singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes andis alale ka Singapuri nime. Riigi viimane kuningas Parameswara põgenes 1398 Majapahiti sissetungi järel Malaka poolsaarele ja rajas Malacca sultanaadi.

1320 saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja 1330 külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan. 1511 vallutasid Portugali kolonistid Malacca sultanaadi ja 1613 likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile.

Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina 6. veebruaril 1819 Briti Bencooleni kindralkuberneri Thomas Stamford Rafflesi ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi valdusesse hakkas kasvama hiinlaste hulk. 1824 peeti Singapuris esimene rahvaloendus. Kindralkuberner Raffles määras Singapuri halduriks major William Farquhari, kes rajas vabasadama, mille käive kasvas aastatega kiiresti. 1824 sõlmitud Suurbritannia ja Hollandi vahelise lepinguga jäi Singapur Briti impeeriumi valdusesse. 1826 asus asundust haldama Briti Ida-India kompanii ja 1830. aastast kuulus ala Briti Bengali presidentuuri haldusalasse. 19. sajandi keskel sai Singapurist oluline kaubandussadam. 1867 muudeti Singapur Briti kroonikoloonia osaks. Singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt 1911 Xinhai revolutsiooni.

Jaapani väed tungisid Teise maailmasõja ajal 8. veebruaril 1942 Singapuri ja 15. veebruaril 1942 kapituleerus Briti kindralkuberner Arthur Percival koos 130 000 Briti impeeriumi eri piirkondadest pärit sõduriga. See oli arvukaim Briti üksuste kapituleerumine Teise maailmasõja ajal. Jaapani okupatsioon lõppes Singapuris 15. augustil 1945.

Singapuri tabasid sõja lõppedes kuni isesiesvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused. Singapur sai 1. aprillist 1946 sõltumatuks Briti kroonikolooniaks. 1948 moodustati Singapuri esimene täidesaatev ja seadusandlik kogu. 25. augustil 1947 rajati Singapuri Progressivistlik Partei, mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja järgmiste valimiste järel 1951. aastal 6 kohta. Jurist Lee Kuan Yew moodustas koos mõttekaaslastega 21. novembril 1954 Tööpartei, mis 1955. aasta valimistel sai 3 kohta. Valimiste järel moodustas Singapuri esimese valitsuse Töörinde juht David Marshall. 1959 sai Singapur täieliku omavalitsuse ja valimised võitis Tööpartei, mille juht Lee Kuan Yew sai 3. juunil 1959 Singapuri esimeseks peaministriks, jäädes sellesse ametisse novembrini 1990. 1963–1965 kuulus Singapur Malaisia koosseisu.

Singapur kuulutas 9. augustil 1965 end iseseisvaks, kui Malaisa parlament otsustas Singapuri föderatsioonist välja heita. Järgnevatel aastakümnetel koges Singapur hoogsat majanduskasvu ja kui Hiinas sai võimule Deng Xiaoping, käisid Hiina ametnikud Singapuris ettevõtlusalaseid kogemusi omandamas. Esimese suurema löögi Singapuri majandusele andis 1997 Kagu-Aasia finantskriis. 1990 andis Lee Kuan Yew valitsusjuhi ameti üle Goh Chok Tongile. 2004 sai peaministriks Lee Hsien Loong.

Eesti ja Singapuri suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Singapur tunnustas Eesti iseseisvust 6. septembril 1991. Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Singapuriga 2. veebruaril 1993. [27] Eesti suursaadik Singapuris resideerub Indias.

Eesti peaministritest on Singapuri külastanud Tiit Vähi 1997 ja Andrus Ansip 2011. Lisaks on Singapuris käinud välisminister Urmas Paet ja majandusminister Juhan Parts.

Eesti on Singapuriga sõlminud koostööleppe informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, lennundusleppe otseühenduse loomiseks ja tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu.

Singapuri otseinvesteeringud Eestisse olid 31. detsembril 2015 kokku 102,3 miljonit eurot. Eesti otseinvesteeringud Singapuri olid 1,8 miljonit eurot. Eesti ettevõtted eksportisid Singapuri masinaid ja seadmeid (34,6%), metalle ja metallitooteid (34,5%) ning keemiatooteid (10,9%). Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%).

Peale Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma Singapuri tööle. 2014. aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest. Eestlaste ürituste eestvedaja on Kaia-Reet Parv. [28]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Singapuri haridussüsteem on kolmeastmeline: põhiharidus, keskharidus ja keskhariduse järgne haridus. [29]. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 22,8% Singapuri elanikest kõrgharidusega.

Singapuris omandatakse põhiharidus 6 aastaga, keskharidus 4 või 5 aastaga.

Singapuris asus 2017. aastal 6 ülikooli:

  • Singapuri riiklik ülikool
  • Nanyangi tehnikaülikool
  • Singapuri majandusülikool (SMU)
  • Singapuri tehnikaülikool
  • Singapuri tehnikainstituut
  • Singapuri sotsiaalteaduste ülikool

2017 asus Singapuris 5 polütehnikumi.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit.

Singapuri kultuuris on kombineeritud Aasia ja Euroopa kultuuri mõjud. Riigis tähistatakse hiina, malai kui kristliku kultuuri tähtsamaid pidustusi. Riigi tähtsaim püha on iseseisvuspäev 9. august.

Riigi tähtsaim kultuurikeskus on Esplanaad.

Singapurist on pärit poplauljad Stefanie Sun ja JJ Lin. 1979 moodustati Singapuri sümfooniaorkester.

Singapuri kinokunst hakkas arenema 1990.-ndatel. Nimekaimad filmiprodutsendid on Eric Khoo ja Jack Neo. Singapuris toimub Bryan Forbesi filmi "King Rat" tegevus.

Riigi vanim muuseum on Singapuri rahvusmuuseum, mis rajati 1849. Teised riiklikud muuseumid on veel Aasia tsivilisatsioonide muuseum, 1996 avatud Singapuri kunstimuuseum, 2015 avatud Singapuri riiklik kunstigalerii ja 2008 avatud riiklik kunstimuuseum 8Q SAM.

Alates 2006. aastast korraldatakse Singapuri biennaali.

Singapuri botaanikaaed kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Singapuri sportlased võistlesid esmakordselt 1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud 1 kuld-, 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit. Feng Tianwei on lauatennises võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit. Riigi sportlased on rahvusvahelistel võistlustel olnud edukad lauatennises, sulgpallis, purjetamises ja ujumises. Singapuril on oma jalgpalliliiga, kuhu kuulub 12 klubi. Singapuri jalgpallikoondis on 4 korda tulnud ASEANi meistriks. 2010 peeti Singapuris noorte olümpiamängud.

2008. aastast korraldatakse Singapuris Vormel 1 Grand Prix.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Singapuri Statistikaameti aastaraamat 2016.
  2. [1] Habibullah Khan. "Social Policy in Singapore: A Confucian Model?” Maailmapank 2001.
  3. Bukit Timahi looduskaitseala.
  4. [2] Ülevaade Singapuri veeressurssidest.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  6. K.Y. Chong, Hugh T.W. Tan, Richard T. Corlett. A summary of the total vascular plant flora of Singapore. Gardens’ Bulletin Singapore 63 (1 & 2) 2011: 197–204.
  7. Jean Jong. "The Struggle of Survival." Singapuri Loodusseltsi ajakiri.
  8. Ülevaade Singapuri endeemsetest loomaliikidest.
  9. Ülevaade Singapuri kaladest.
  10. Maailma kahepaiksete andmebaas. Singapur.
  11. Ülevaade Singapuri roomajatest.
  12. Ülevaade Singapuri mürkmadudest.
  13. Denis Lepage. Avibase. Singapur.
  14. Ülevaade Singapuri imetajatest.
  15. Adrian Mourby. Which is the Cleanest City in the World? The Guardian. 15. juuni 2015
  16. Ülevaade Singapuri prügimajandusest.
  17. Ülevaade Singapuri parkidest.
  18. Ülevaade Singapuri botaanikaaedadest.
  19. 2010. aasta rahvaloenduse andmed.
  20. Singapuri peapiiskopkonna andmed.
  21. 21,0 21,1 Ülevaade Singapuri relvajõududest.
  22. Singapuri armee struktuur. Singapuri Kaitseministeerium.
  23. Singapuri kaitseministeeriumi pressiteade. 11. detsember 2006
  24. Mike Yeo. Singapore to acquire more Type 218SG subs from Germany. Defence News. 16. mai 2017
  25. Singapuri mereväebaasid. Singapuri kaitseministeeriumi koduleht.
  26. Singapuri õhujõudude koduleht.
  27. Eesti suhted Singapuriga. Eesti Välisministeerium.
  28. Ingrid Veidenberg. "Eestlased maailma kalleimas linnas." Eesti Päevaleht LP. 19. aprill 2014.
  29. Singapuri haridusministeeriumi koduleht.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Singapore to erect a Tuas mega port, The envisioned consolidated container port will handle 65 million TEUs annually, 2. oktoober 2012