Mine sisu juurde

Juur

Allikas: Vikipeedia
"Radix" suunab siia. Tigude perekonna kohta vaata artiklit Punntigu.
 See artikkel räägib botaanika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Juur (täpsustus)

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. Ühe taime juurte kogumit nimetatakse juurestikuks.

Juure ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Taime juure peamised ülesanded:

Juure ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]
Juure ehitus

Juure vöötmed.

[muuda | muuda lähteteksti]

Juure tipus juurekübara all asub tipmistest kiiresti paljunevatest meristeemrakkudest kasvukuhik. Juurekübar katab ja kaitseb kasvukuhikut. Sellele järgneb kasvuvööde, kus rakud suurenevad ning moodustavad rakumahlaga vakuoole. Edasi järgneb imavvööde, kus asuvad üherakulised juurekarvad, mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt substraadist. Juurekarvad kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusel. Juurekarvakeste imava toime mõjul tekib nn. juurerõhk, mis surub imatud vee koos sooladega juhtsoontesse. Juure sisemuse moodustab kesksilinder, sellest väljapoole jäävad esikoor ja epibleem (juurekarvadega kattekude).

Vahel võivad vesi ja tuul pinnase ära viia või uuristada, nii et juurestik paljastub

Juurte tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Idujuur – taime esmane juur, mis tekib diferentseerumata idukoest.
  • Peajuur – juurestiku keskne, idujuures tekkiv juur, mis tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Mõningate liikide puhul sureb peajuur varakult ning tema rolli võtavad üle lisajuured.
  • Külgjuur – peajuurest erinevates suundades lähtuvad harud.
  • Lisajuur – juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest, harvem lehtedest või pungadest.

Juurestiku tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Juuremuudendid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ronijuuredliaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed, sitked lisajuured, mis aitavad pika ja peenikese varrega taimedel kinnituda teistele taimedele või esemetele.
  • (Õhu)imijuured – troopilistel epifüütidel vee ja vees lahustunud ainete omastamiseks õhust. Levinud käpalistel, bromeelialistel ja võhalistel. Juurt katab juurenahk (velamen radicum).
  • Assimileerivad juured – suurendamaks hämarates kasvutingimustes valgust assimileerivat pinda, on troopilistel epifüütidel lamedad lindikujulised juured. Esinevad ka mõnedel veetaimedel (vesipähkel).
  • Hingamisjuured – maapinnast välja ulatuvad juured, mille kaudu toimub gaasivahetus. Troopikas ja lähistroopikas niisketes tingimustel kasvavatel puittaimedel.
  • Ronijuured – liaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed sitked lisajuured.
  • Tugijuured – lisajuured taime toestamiseks liigniiskel ja soisel pinnal:
    • plankjuured (Mora, Ceiba)
    • kurgjuured (lääne-manglipuu)
    • karkjuured
    • tüvijuured (bengali viigipuu)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]