Juur

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib botaanika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Juur (täpsustus); tigude perekonna kohta vaata artiklit Punntigu

HK Happy Valley Hawthorn Road big tree roots.JPG

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. Ühe taime juurte kogumit nimetatakse juurestikuks.

Juure ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime juure peamised ülesanded on:

Juure ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juure ehitus

Juure vöötmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juure tipus juurekübara all asub tipmistest kiiresti paljunevatest meristeemrakkudest kasvukuhik. Juurekübar katab ja kaitseb kasvukuhikut. Sellele järgneb kasvuvööde, kus rakud suurenevad ning moodustavad rakumahlaga vakuoole. Edasi järgneb imavvööde, kus asuvad üherakulised juurekarvad, mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt substraadist. Juurekarvad kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusel. Juurekarvakeste imava toime mõjul tekib nn. juurerõhk, mis surub imatud vee koos sooladega juhtsoontesse. Juure sisemuse moodustab kesksilinder, sellest väljapoole jäävad esikoor ja epibleem (juurekarvadega kattekude).

Vahel võivad vesi ja tuul pinnase ära viia või uuristada, nii et juurestik paljastub.

Juurte tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Idujuur - taime esmane juur, mis tekib diferentseerumata idukoest.
  • Peajuur - juurestiku keskne, idujuures tekkiv juur, mis tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Mõningate liikide puhul sureb peajuur varakult ning tema rolli võtavad üle lisajuured.
  • Külgjuur - peajuurest erinevates suundades lähtuvad harud.
  • Lisajuur - juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest, harvem lehtedest või pungadest.

Juurestiku tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juuremuudendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhujuured[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ronijuured - liaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed, sitked lisajuured, mis aitavad pika ja peenikese varrega taimedel kinnituda teistele taimedele või esemetele.
  • (Õhu)imijuured - on troopilistel epifüütidel vee ja vees lahustunud ainete omastamiseks õhust. Levinud käpalistel, bromeelialistel ja võhalistel. Juurt katab juurenahk (velamen radicum).
  • Assimileerivad juured - suurendamaks hämarates kasvutingimustes valgust assimileerivat pinda, on troopilistel epifüütidel lamedad lindikujulised juured. Esinevad ka mõnedel veetaimedel (vesipähkel).
  • Hingamisjuured - maapinnast välja ulatuvad juured, mille kaudu toimub gaasivahetus. Troopikas ja lähistroopikas niisketes tingimustel kasvavatel puittaimedel.
  • Ronijuured - liaanide vartel arenevad suhteliselt lühikesed sitked lisajuured.
  • Tugijuured - lisajuured taime toestamiseks liigniiskel ja soisel pinnal:
    • Plankjuured (Mora, Ceiba)
    • Kurgjuured (lääne-manglipuu)
    • Karkjuured
    • Tüvijuured (bengali viigipuu)

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile, http://www.ebu.ee/tokko/tokkosisu.html

2. Eesti taimed. Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Tartu Ülikool. http://bio.edu.ee/taimed/

3. Eesti Aiaklubi koduleht: http://aiaklubi.ee

4. Tallinna Botaanikaaia koduleht: http://www.tba.ee

5. Seemnemaailma koduleht. http://seemnemaailm.ee