Vikipeedia:Nädala artiklid 2017
| Nädala artiklid |
|---|
| 2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027 |
Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.
Siin on ära toodud 2017. aasta nädala artiklid.
1. nädal[muuda lähteteksti]
Hall nulg (Abies concolor) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Halli nulu avastas 1831 Columbia jõe lähedalt šoti botaanik David Douglas. Teaduslikult kirjeldas halli nulgu esimesena 1858 inglise botaanik George Gordon.
Hall nulg kasvab looduses tavaliselt 25–40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on tavaliselt 9–12 dm. Registreeritud suurima puu kõrgus on 66,1 m ja tüve läbimõõt 2,23 m. Puude eluiga võib soodsates oludes küündida 300–400 aastani.
Hall nulg toodi Euroopasse 1851. Ta osutus meil külmakindlaks ja vähenõudlikuks nii mullastiku kui kliima suhtes. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Vanades parkides on ta siberi ja palsamnulu järel levikult kolmas nululiik. Suuri puid võib meil leida Tallinnas Nõmmel ja Mähel, Viljandimaal Polli pargis, Salla pargis Lääne-Virumaal ja Heimtali pargis Viljandimaal, kus kasvavad Eesti kõrgeimad (27 m) hallid nulud. Loe edasi ...
2. nädal[muuda lähteteksti]
Tuuru–Puise tee on Läänemaal Ridala vallas Puise poolsaarel asuv 7,8 kilomeetrit pikk pinnatud kruusatee, üks Eesti kõrvalmaanteedest.
Tee saab alguse Parila–Kiideva tee 8. kilomeetripunkti juurest Tuuru külas, liigub piki Puise poolsaare põhja- ja looderannikut läbi Põgari-Sassi ja lõpeb Puise külas Puise ninal. Seega läbib tee kolme küla.
Teetamm on ümbritsevast alast enamasti kraavidega eraldatud ja kõrgemal. Tee ületab 13 truupi, kuid mitte ühtegi silda.
Tee äärde jääb neli bussipeatust. Need on Tuuru poolt tulles Tõnnu, Põgari-Sassi, Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannamägi).
Täpselt 1. kilomeetripunkti juures asub Põgari palvemaja, milles pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase istungi. Loe edasi ...
3. nädal[muuda lähteteksti]
Vulkaan on looduslik avaus maakoores (või mõne muu taevakeha koores), mille kaudu vulkaaniline materjal selle pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale.
Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentiina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenutest on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Koos veealuse osaga on aga kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).
Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed mineraalid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Loe edasi ...
4. nädal[muuda lähteteksti]
Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie Borgelin) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas. Taanis eraalgatusel moodustatud üksus tegi Lõunarindel Eesti Rahvaväe 2. Diviisi alluvuses kaasa lahingud Rõugest Jēkabpilsini ja võitles ka Pihkva rindel. Kompanii kaotas lahingutes ühe ohvitseri ja 18 sõdurit langenutena ning 34 sõdurit haavatutena.
Vabadussõja puhkedes pöördus Eesti Ajutine Valitsus oma välissaatkondade kaudu Skandinaavia riikide poole, et saada sõjalist abi. Liitlasriigid olid omalt poolt soovitanud Rootsi, Norra ja Taani valitsustel toetada Balti riike võitluses Nõukogude Venemaaga, lubades esimesel võimalusel kompenseerida relvadele ja laskemoonale tehtud kulutused. Riiklikud väed Skandinaaviast siiski Eestit toetama ei läinud. Loe edasi ...
5. nädal[muuda lähteteksti]
Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Puu sai nime esmaavastaja, šoti botaaniku John Fraseri (1750–1811) järgi.
Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrgeks ja tüve läbimõõt on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat.
Fraseri nulu levila asub Põhja-Ameerika idaosas Apalatšide lõunaosas 1372–2037 m kõrgusel üle merepinna. Hajus levila jääb Põhja-Carolinasse, Tennesseesse ja Virginiasse.
Fraseri nulg toodi Euroopasse 1811. aastal. Meile jõudis ta 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil parkides ilupuuna, metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hästi aklimatiseerunud, mida näitavad rikkalik käbikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. Käbid kasvavad tal alumistelgi okstel, mida üldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil üsna külmakindel, taludes külma kuni -29...-34 °C, mistõttu kannatab ainult karmidel talvedel. Varju talub ta samuti küllalt hästi. Loe edasi ...
6. nädal[muuda lähteteksti]
Indoneesia on Kagu-Aasias olev riik, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India.
Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja selle näitaja poolest on riik maailmas 4. kohal. Muslimite arvult on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on vabariik valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Riigi pealinn on Jakarta. Riigil on maismaapiir Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Naabermaade seas on veel Singapur, Filipiinid, Austraalia ja Indiale kuuluvad Andamani saared. Indoneesia on ASEAN-i ja G-20 liige. Sisemajanduse kogutoodangu järgi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid SKT poolest elaniku kohta alles 154.
Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Muslimitest kauplejad tõid kaasa islami ja Euroopa riigid kristluse. Mõlemad osapooled võitlesid suurte maadeavastuste ajastul monopoolsete kauplemisõiguste eest Maluku vürtsisaartega. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit Hollandi kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas pärast II maailmasõda iseseisvuse. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu saatnud loodusõnnetused, korruptsioon, separatism, demokraatia areng ja kiire majanduskasv. Loe edasi ...
7. nädal[muuda lähteteksti]
Langebrauni portselan on Nikolai Langebrauni portselanimaali töökojas kaunistatud portselan. Töökoda tegutses Eestis 1920. ja 1930. aastatel ning kaunistas välismaalt toodud portselani. See oli Eesti esimene tööstuslik portselanimaali töökoda.
Levinuimad motiivid olid puu- ja köögiviljade kujutised, Watteau stiilis olustikupildikesed, Muhu männakiri ning Eesti vaated.
Kuigi enamiku kavanditest lõid ettevõtte oma töötajad, esitati tellimusi ka eesti kunstnikele. Näiteks Roman Nyman tegi aastail 1934 ja 1935 rahvuslike ornamentidega kavandeid.
Portselanist, mida maaliti käsitsi, on enim tuntud draakoniga eri värvi nõud, mida maalis Astrid Tiits. Samuti on tuntud kohvitassid ja taldrikud, millel oli kujutatud rahvarõivastes figuure.
Lastele mõeldud söögi- ja nukunõude kaunistamisel kasutati valdavalt mänguasjade (kiikhobused, kaisukarud jne), lemmikloomade (koerad-kassid) ning populaarsete lasteraamatutegelaste (Miki Hiir, Maks ja Moorits jne) pilte. Loe edasi ...
8. nädal[muuda lähteteksti]
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki läänemeresoome rahvaid või laiemalt isegi kõiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris.
Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113. aasta paiku koostatud Nestori kroonikas). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "De origine actibusque Getarum" ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga Riho Grünthali seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...
9. nädal[muuda lähteteksti]
Maruula-elevandiõunapuu (Sclerocarya birrea; sünonüüm Poupartia birrea) on anakardiliste sugukonda elevandiõunapuu perekonda kuuluv puu.
Puu kasvab Aafrikas kummalgi pool ekvaatorit Aafrika lõunatipust kuni Senegali ja Eritreani, ka Madagaskaril. Ekvatoriaalsetes vihmametsades teda ei leidu. Levinum on puu mandri idaosas. Teadaolevalt kasvab ta pärismaisena Kongo DV-s, Etioopias, Keenias, Tansaanias (ka Sansibaril), Angoolas, Malaavis, Mosambiigis, Sambias, Zimbabwes, Botsvaanas, Namiibias, Svaasimaal, Madagaskaril ja Lõuna-Aafrika Vabariigis (kaitsealune), võõrliigina muu hulgas Mauritiusel, Omaanis ja Indias. Maruulapuid võib leiduda ka Ugandas. Puu on Aafrikas levinud koos bantu hõimudega, kelle toidulaual on puu viljad tähtsal kohal.
Eristatakse kolme alamliiki, mis erinevad üksteisest peamiselt õie ja lehekeste poolest: birrea kasvab Senegalist Etioopia ja Tansaaniani, caffra on levinud Tansaaniast Lõuna-Aafrika Vabariigini ja Madagaskaril ning multifoliolata on endeemne Tansaanias. Loe edasi ...
10. nädal[muuda lähteteksti]
Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ja seda omadust kasutatakse teemantide lihvimisel.
Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Samas on teoreetiliste arvutustega näidatud, et ka mõned looduslikult mitteesinevad boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad.
Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid.
Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi – briljant. Viimaste turuväärtust on märgatavalt kasvatanud ulatuslik turundus. Loe edasi ...
11. nädal[muuda lähteteksti]
Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224. aasta talvel pärast jõulupühi, kui riialaste (Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi) vägi ründas end Lohu linnuses (või Keava linnuses) kaitsvaid harjulasi. Pärast kahenädalast piiramist andsid seesolijad alla.
1220. aasta lõpuks oli kogu Mandri-Eesti läinud välisvõimude kontrolli alla: Sakala ja Ugandi Mõõgavendade ordule, ülejäänu Taani kuningale Valdemar II-le. Seni samuti Eesti alade valitsemisele pretendeerinud Riia piiskop Albert ametlikult küll tunnustas sellist jaotust, kuid ei kaotanud lootust tulevikus territooriume enda kasuks ümber jagada. Soodne võimalus tekkis selleks seoses 1223. aasta alguseks üle Eesti levinud Taani ja ordu vastase ülestõusuga. Vastuhaku mahasurumiseks palusid mõõgavennad Riia piiskopi abi ja omavahel lepiti kokku, et edaspidi saab ordu endale 1/3 ning Riia ja Eesti piiskopid 2/3 Eesti aladest. Loe edasi ...
12. nädal[muuda lähteteksti]
Araali meri ehk Araal on Kesk-Aasias asuv umbjärv, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) maa-alale.
Araali meri paikneb Kesk-Aasia suurte kõrbete (Karakumi, Kõzõlkumi ja Üstirti platoo) vahel ning tema valgla on 1,8 miljonit km². Valgla jaguneb järgmiste riikide vahel: Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Tadžikistan, Afganistan ja Iraan.
Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ning kahest suurest sissevoolavast jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on põhjavee juurdevoolul.
Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt 4. järv maailmas, kuid tänapäevaks on ta inimtegevuse tõttu veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamine põhjus on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Loe edasi ...
13. nädal[muuda lähteteksti]
Mopaanipuu (Colophospermum mopane) on liblikõieliste sugukonda kuuluva mopaanipuu perekonna ainuke liik.
Mopaanipuu kasvab Aafrika lõunaosas. Teda leidub Angolas, Namiibias, Botswanas, Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mosambiigis, Sambias ja Malawis.
Puu kasvab tasandikel 200–1150 meetri kõrgusel merepinnast, kõige paremini kuni 900 meetri kõrgusel. Namiibias kasvab mopaanipuu peamiselt tasandikel, kuid ka mäenõlvadel ja kuivanud jõesängides.
Mopaanipuu ei talu pakast ja vajab suvist vihmaperioodi. Ta kasvab hästi seal, kus aasta keskmine sademete hulk on 200–450 mm, kuid talub ka üle 800 mm sademeid. Puu jääb ellu isegi Namiibia poolkõrbes, kus sajab ainult 125 mm aastas. Pärast tulekahju, pakasekahjustusi ja maharaiumist taastub puu juurevõsudest. Teistele taimedele soodsas liigirikkas keskkonnas võivad rohttaimed tärkava puu lämmatada. Loe edasi ...
14. nädal[muuda lähteteksti]
Channing Tatum (täisnimega Channing Matthew Tatum, sündinud 26. aprillil 1980) on ameerika näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja endine modell. Debüüdi filmimaailmas tegi ta 2005. aastal spordidraamas "Treener Carter". Ta mängis kõrvalosa 2006. aasta filmis "Hakkaja tüdruk" ja peaosa samal aastal linastunud filmis "Keelatud tants". Tatumil on olnud mitmekesiseid osatäitmisi draama- ja komöödiafilmides, sealhulgas "Kuidas ära tunda oma pühakuid" (2006), "Reegliteta võitlus" (2009), "Populaarsed vaenlased" (2009), "G.I. Joe: Kobra rünnak" (2009), "Kallis John" (2010), "Vanne" (2012) ja "21 Jump Street" (2012).
Tatum sündis Alabama osariigis Cullmani linnas. Tema ema Kay (neiupõlvenimega Faust) töötab lennufirmas ja isa Glenn Tatum töötas ehitusalal. Temas voolab iiri, prantsuse ja indiaani verd. Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond Mississippi osariiki ja ta varased kooliaastad möödusid Mississippi jõe lähistel maal.
Aastal 2000 sai ta esmakordselt tööd tantsijana, nimelt Ricky Martini laulu "She Bangs" videos. Ta valiti välja Orlandos prooviesinemisel ja teenis töö eest 400 USA dollarit. Loe edasi ...
15. nädal[muuda lähteteksti]
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Alguurali keelt räägiti kusagil Uurali mäestiku läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku Volga jõe vesikonnas Uuralitest Euroopa poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis Siberisse. Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr samojeedi ja soomeugri algkeeleks. Uurali algkeele laialilevimist on seostatud tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (umbes 3900–3500 aastat eKr). Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist lääne-, kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).
On oletusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri, altai ja/või indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad, kuid taolised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud. Loe edasi ...
16. nädal[muuda lähteteksti]
Canberra on Austraalia pealinn. Ta on riigi suuruselt 8. linn ja suurim linn Austraalia sisemaal. Haldusterritoriaalselt asub Canberra Austraalia pealinna alal 286 km Sydneyst edelas ja 669 km Melbourne'ist kirdes. Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi ületamiseks 1908. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja ameerika arhitekti Walter Burley Griffini kavandi. Ehitustöid alustati 1913. aastal ja pealinna staatus anti Canberrale 9. mail 1927.
Linna planeering põhineb aedlinna mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna maa-alal, mis moodustavad üheskoos Canberra looduspargi. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka põõsas- või metsapealinnaks (bush capital). Esialgu pidurdasid linna arengut Esimene maailmasõda ja suur majanduskriis, aga pärast Teist maailmasõda on Canberra elanikkond kiirelt kasvanud.
Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paiknevad Canberras riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutused. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. Loe edasi ...
17. nädal[muuda lähteteksti]
Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Õilis nulg on nulgude kohta pikaealine, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana.
Puu on üsna kõrge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m kõrgeks. Võra on väga korrapärane, koonusjas-kuhikjas ja ulatub vanadelgi puudel maapinnani. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas rõmeline korp.
Juurestik on maapinna lähedal, mistõttu tuulele avatud kasvukohtades võib esineda tormiheidet. Mükoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme.
Okkad on 2–4 cm pikad, tipus sälguga, all on kaks valget õhulõheriba. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt. Kõik okkad käänduvad alusel, nii et õhulõheribad jäävad allapoole. Loe edasi ...
18. nädal[muuda lähteteksti]
Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres asuv raudteejaam. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.
Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused on edela suunas Lilleküla, ida suunas Kitseküla ja lõuna suunas Tallinn-Väike. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on ta tupikjaam. Jaamas asub 12 raudteed.
Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.
Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.
Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. Mõne aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga ülekäik jalakäijatele. Loe edasi ...
19. nädal[muuda lähteteksti]
Raku ehk rakuyaki on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamika põletusviis. Samuti kannavad nimetust "raku" raku-põletuse läbinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse teetseremooniatel.
Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi. Punane raku on valmistatud punasest savist ja põletatud madalamal temperatuuril (umbes 900 °C). See on kaetud läbipaistva pliiglasuuriga. Musta raku glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud Kyōto lähedalt Kamo jõe sängist. Mustaks põlev glasuur kobrutab kergelt. Põletus toimub kõrgemal temperatuuril kui punase raku korral.
Glasuurpõletuse jaoks on kaks varianti: jaapanipärane, kus pärast glasuuri sulamahakkamist jahutatakse eset, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus, ja seejärel kastetakse see külma vette, et tekiks krakleevõrgustik, ning läänepärane, kus keraamilised esemed asetatakse kohe pärast põletust hõõguvkuumalt süsinikurikkasse keskkonda, kus neil lastakse seal leiduv orgaaniline materjal süüdata ja tekkinud suitsuses keskkonnas paar minutit seista. Selle käigus tungib suits poorsesse savisse ja värvib nii selle kui ka glasuuripraod mustaks. Pärast redutseerimist tõstetakse ese külma vette ja puhastatakse tahmast. Loe edasi ...
20. nädal[muuda lähteteksti]
.jpg)
Alfred Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.
Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse nitroglütseriini ja nitraatide detonaatorile. Nitroglütseriin on aga aine, mis plahvatab vähimagi tõuke peale. 1866. aastal avastas Nobel, et nitroglütseriin absorbeerub kiiselguuris ning moodustab segu, mis on stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitab plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal 66 tuhande tonnini 1895. aastal. Alfred Nobel sai kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Nobeli auhind anti esimest korda välja aastal 1901. Loe edasi ...
21. nädal[muuda lähteteksti]
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada kuni −50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenhaigustele, mistõttu puu eluiga küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud õhu suhtes.
Siberi nulg kasvab pärismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi lääne- ja keskosa taigas, Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud mägedes ja jõeorgudes. Ta kasvab kõige meelsamini 1900–2400 meetri kõrgusel merepinnast, mõnikord koos kuuse või lehisega.
Eestis kasvab siberi nulg võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Puu on eriti hästi kodunenud Soomes.
Krahv Friedrich Berg rajas 1904. aastal Sangaste mõisa alale Lõuna-Uuralist Jekaterinburgi ümbrusest kogutud siberi nulu seemnetest puistu. Tänaseks on suuremate puude kõrgus 35 meetrit ja rinnasdiameeter kuni pool meetrit. Lossi taha istutas ta pojapoegade sünni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja kõrgus 22,5 m. Loe edasi ...
22. nädal[muuda lähteteksti]
.jpg)
Olusegun Mathew Okikiola Aremu Obasanjo [ol'ušegun ob'assandžo] (sündinud 5. märtsil 1937 Abeokutas) on Nigeeria endine poliitik ja sõjaväelane, Nigeeria president 1976–1979 ja 1999–2007. Ta on rahvuselt joruba (egba) ja usutunnistuselt kristlane (baptist). Teda peetakse mõõdukalt demokraatlikuks.
Obasanjo kasvas üles praeguses Oguni osariigis. Tema eesnimi tähendab 'Jumal on võidukas'.
Aastal 1958 astus ta vabatahtlikult Nigeeria sõjaväkke, kus tegi pärast ohvitseride väljaõppe läbimist Suurbritannias kiiresti ohvitserina karjääri. Õppimise käigus käis ta Indias ja Ghanas. Aastatel 1960–61 viibis ta ÜRO vägede koosseisus Sairis (tollal Kongo Vabariik, praegu Kongo DV).
Aastatel 1967–70 osales ta valitsusvägede poolel Biafra sõjas (Nigeeria kodusõjas), kus osutus heaks komandöriks. Ta vallutas Owerri linna lahingus, millega sõda lõppes. 3. merejalaväediviisi komandörina oli ta nende hulgas, kes jaanuaris 1970 võtsid vastu Biafra alistumise. Loe edasi ...
23. nädal[muuda lähteteksti]
Kesselaid ehk Kessulaid, ka Kessu on Muhu valda kuuluv 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas. Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid. Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644.
Laiu geograafilised koordinaadid on 58° 37′ 48″ N, 23° 26′ 29″ E . Ta jääb umbes 4 km kaugusele mandrist ja 3,4 km kaugusele Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb Papilaid. Muhu ja Kesselaiu vahele jääb Väinamere sügavaim koht (22 m).
Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Künka moodustavad aluspõhja Siluri settekivimid. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse ehk Kessulaiu pank. Selle on murdnud pealetungiv Litoriinameri ja see on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal.
Laiu taimestik on liigirikas. On leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm. Loe edasi ...
24. nädal[muuda lähteteksti]
Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene õigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene Õigeusu Kiriku Riia piiskop.
Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.
Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning 1859–66 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.
Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ...
25. nädal[muuda lähteteksti]
Tulbimaania (ka tulbihullus, hollandi keeles tulpenmanie, tulpomanie, tulpenwoede, tulpengekte ja bollengekte) oli nähtus Hollandi kuldajastul 17. sajandi esimesel poolel, mil hiljuti Euroopas levima hakanud tulbisibulate hind kerkis erakordselt kõrgele ja seejärel langes järsult.
Tulbimaania tipus märtsis 1637 oli ühe tulbisibula hind kohati üle kümne korra kõrgem oskustöölise aastapalgast. Üldiselt peetakse seda esimeseks ajaloos talletatud majandusmulliks, kuigi mõned uurijad on märkinud, et aastatel 1619–1622 toimunud üleeuroopaline müntide metallisisalduse vähendamine sõdade rahastamiseks (tuntud saksakeelse nimetuse Kipper und Wipper all) sisaldas samuti mullile sarnaseid tunnuseid.
Tulbi Euroopasse toomist seostatakse enamasti Ogier Ghiselin de Busbecqiga, Saksa-Rooma keisri Ferdinand I saadikuga Türgi sultani juures. Tema olevat 1554. aastal saatnud Osmanite riigist Viini esimesed tulbiseemned ja -sibulad. Peatselt levisid tulbisibulad Viinist Augsburgi, Antwerpenisse ja Amsterdami. Tulbi laialdane levik ja kasvatamine Hollandi Vabariigis algas üldlevinud seisukoha järgi 1593. aasta paiku, kui flaami botaanik Carolus Clusius asus tööle Leideni Ülikoolis ja rajas ülikooli juurde botaanikaaia. Clusius istutas botaanikaaeda oma tulbisibulad ja avastas, et need suutsid edukalt taluda Madalmaade karmimat kliimat. Peatselt pärast seda hakkas tulbi populaarsus kasvama. Loe edasi ...
26. nädal[muuda lähteteksti]
Johann Michael Haydn (14. september 1737 Rohrau – 10. august 1806 Salzburg) oli austria helilooja, Viini klassiku Joseph Haydni noorem vend.
Michael Haydni isa Matthias oli tõllassepp ja Rohrau külavanem, kuid tegeles ka pärimusmuusikaga: laulis ja mängis harfi. Ta pidas väga oluliseks, et tema pojad õpiksid laulma. Ema Maria oli krahv Harrachi kokk.
Michael sai muusikalise hariduse Viini Püha Stefani toomkirikus, mis oli tol ajal selleks parim võimalus. Varem oli sinna õppima asunud ka tema vanem vend Joseph. Vaatamata väga heale poiss-soprani häälele, jäi ta ikkagi oma venna varju, kusjuures õpitulemustelt oli ta Josephist üle. Sellegipoolest oli mõlemal poisil suuri raskusi käitumisega ja nende karistamine muutus väga tavaliseks.
15. novembril 1748 saabus pööre. Keisripaari osalusel toimus Viini lähedal Klosterneuburgi kirikus Pühale Leopoldile pühendatud pidulik missa. Seal laulsid Püha Stefani poisid, sealhulgas vennad Haydnid. Nagu tavaliselt, esitas soolopartiid Joseph, kelle häälemurre oli sedavõrd kuulda, et keisripaar nõudis solisti vahetust. Nii lauliski esmakordselt soolopartiid tollal 11-aastane Michael. Ilusa etteaste eest teenis ta keisrilt 24 tukatit, millest poole palus ta saata lohutuseks oma isale, kes oli kaotanud ühe oma loomadest. Loe edasi ...
27. nädal[muuda lähteteksti]
Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas veidi ekvaatorist lõuna pool. Ta piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ja idas Tansaaniaga.
Rwanda on pindalalt üks Aafrika väikseimaid riike. Aafrika mandril asuvatest riikidest on Rwandast väiksemad ainult Gambia, Svaasimaa ja Djibouti. Rwanda on Aafrika kõige tihedamalt asustatud riik.
Riigi ala asub suhteliselt kõrgel, keskmiselt 1585 meetri kõrgusel merepinnast. Rwanda lääneosa on mägine, idaosa tasane ja soine.
Rwanda rahvastiku moodustavad ruanda keelt kõnelevad ruandad, kes jagunevad hutudeks, tutsideks ja tvaadeks. Inimeste olulisim elatusallikas on põllumajandus.
Rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik, mis taastub jõudsalt 20. sajandi lõpul hutude ja tutside vaenust sündinud kodusõjast ja genotsiidist. Loe edasi ...
28. nädal[muuda lähteteksti]
Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda looduse või ühiskonna elurütmiga. Aja jooksul on neid korraldatud palju, kuid kirjalikke teateid on neist vaid mõne kohta.
Reform võib puudutada väga erinevaid valdkondi: võidakse muuta aasta, kuu või nädala pikkust, aastate arvestamise korda ja paljutki muud, näiteks lihtsalt kuid ümber nimetada.
Esimene kirjalike allikate kaudu teada olev kalendrireform toimus Vana-Hiinas 21. Kristuse-eelse sajandi lõpus. Iga 4 aasta tagant hakati lisama liigaastaid, millega muudeti muistne Hiina päikesekalender Päikese suhtes tunduvalt täpsemaks, see oli võrreldav 2000 aastat hiljem kasutusele võetud juliuse kalendri omaga. Umbes 3. sajandil pärast Kristust korraldati Hiinas uus kalendrireform, mis muutis selle umbes sama täpseks kui hilisem gregooriuse kalender. Loe edasi ...
29. nädal[muuda lähteteksti]
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on männiliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu.
Eurooplastest avastas liigi šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik David Douglas, kelle järgi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. aastal.
Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m³/ha raievanusega 50–80 aastat.
Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkõige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia). Loe edasi ...
30. nädal[muuda lähteteksti]
Vipsania Agrippina (umbes 36 eKr – 20 pKr) oli Vana-Rooma riigimehe ja väejuhi Marcus Vipsanius Agrippa vanem tütar ning keiser Tiberiuse esimene abikaasa.
Vipsania ema oli Agrippa esimene abikaasa Pomponia Caecilia Attica, kes pärines Pomponiuste ratsanikusugukonnast. Tema isa oli Cicero sõber Titus Pomponius Atticus ja emapoolne vanaisa oli Marcus Licinius Crassus. Isa oli pärit plebeiperekonnast, mis oma rikkuse tõttu kuulus ratsanikuseisusesse.
Agrippa ja tema sõber Octavianus kihlasid Vipsania Tiberiusega enne tüdruku aastaseks saamist. Tiberius oli Augustuse kasupoeg, Augustuse abikaasa Livia Drusilla poeg abielust Tiberius Claudius Nero Vanemaga. Abielu sõlmiti 20 eKr, 19 eKr või 16 eKr. Abielu oli õnnelik. Aastal 13 eKr või 15 eKr sündis neil poeg Nero Claudius Drusus (Drusus Noorem), ainus Tiberiuse poeg, kes sai täiskasvanuks. Kui Octavianus Drususe lapsendas, sai tema nimeks Drusus Julius Caesar.
Märtsis 12 eKr, pärast Pannooniast naasmist, suri Vipsania isa Agrippa, kelle Augustus oli ette näinud oma järglaseks. Agrippa viimane abikaasa oli Augustuse tütar Julia Vanem (Augustus lootis nähtavasti, et pärast Agrippat tulevad võimule tema enda tütrepojad). Loe edasi ...
31. nädal[muuda lähteteksti]
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav palja silmagagi, ei märganud vanaaja vaatlejad seda hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.
Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose järgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.
Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslasi. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal "Voyager 2" tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfääris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan lähenes pööripäevale. Tuule kiirus planeedil võib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ...
32. nädal[muuda lähteteksti]
Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndi vulkanismi saadus ja seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasnevad nendega lõõmpilved.
Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt pürokseenist, plagioklassist, küünekivist ja biotiidist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ja moodustab reeglina sujuva ülemineku värvitoonis: murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid. Loe edasi ...
33. nädal[muuda lähteteksti]
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Keerdmännil eristatakse kolme teisendit. Liigi põhiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia jõe suudme lähedalt šoti botaanik David Douglas. Euroopasse toodi see 1831. aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853. ja var. latifolia 1854. aastal.
Keerdmänni suure levila tõttu varieeruvad tema asukoha kõrgus merepinnast ja kasvutingimused üsna palju. Areaali põhjaosas kasvab ta otse merepiiril ja kõige kaugemas lõunaosas tõuseb mägedes 3900 m kõrguseni.
Ta sobib hästi linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivne.
Eesti vanimad keerdmännipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna lähedal, endises Roela metskonnas Rakverest lõuna pool, Järvseljal ja Tihemetsal. Loe edasi ...
34. nädal[muuda lähteteksti]
Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla territooriumil.
Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja talitses Kursi linnuse abilinnusena.
Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704. Pärast Põhjasõda jäi linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.
Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud ehitismälestiseks. Loe edasi ...
35. nädal[muuda lähteteksti]
Anton Tšehhov (29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.
Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik, tal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada.
Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa end maksuvõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanik oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on näidendis "Kirsiaed" kaupmees Lopahhini prototüüp.
Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, följetone ja humoristlikke jutustusi pseudonüümide Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all. Loe edasi ...
36. nädal[muuda lähteteksti]
Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on Järvamaal asuv jõgi, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksul 99,5 km kaugusel suudmest Vilita külas Särevere aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valglaga.
Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul. Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest ja loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõe vett seal suplemiseks kõlbmatuks.
1969. aastal leiti Prandi jõe äärest Rikassaarest esemete arvu poolest Eesti suurim relvaleid: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad 6. sajandist. Loe edasi ...
37. nädal[muuda lähteteksti]
Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m kõrguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. Tüvi on sageli lühike ja vonklev, selle läbimõõt on kuni 1,5 m.
Võra on noorel puul ümar ja põõsakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu võra läbimõõt võib ulatuda 40–60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakaspruun kuni oranžikas, mustade vöötidega, sügavrõmeline.
Okkad on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad võrsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanustel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1½–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama täiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on kõik juveniilsed okkad välja langenud. Kuid vanadelgi puudel võib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, näiteks võrse murdmise järel. Loe edasi ...
38. nädal[muuda lähteteksti]
Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister alates 1494 kuni surmani.
Soesti lähedalt Vestfaalist pärinev Plettenberg astus Liivi ordu liikmeks juba 14-aastaselt, mistõttu ta on selle üks kõige pikaajalisemaid liikmeid, kelle ordukarjäär võis kesta koguni 70 aastat. Enne maameistriks saamist läbis ta pea kogu orduhierarhia, olles majandusametnik, foogt ja maamarssal. Plettenbergi on peetud üheks kõige võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kõige enam on talle tuntust toonud ilmselt Smolino lahingu võitmine 1502. aastal.
Plettenbergi suguvõsa pärines Vestfaalist Plettenbergi linna lähedalt. Ka Wolteri isa Bertoldi perekonna pärusvaldused asusid linna vahetus läheduses, kuid Wolter sündis hoopis Meyerichi linnuses, mis asus Plettenbergist põhja pool olevast Soesti linnast loodes, sest tema ema Gosteke Lappe oli linnuse pärija. Loe edasi ... • Arhiiv
39. nädal[muuda lähteteksti]
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.
Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas.
Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävisid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Loe edasi ...
40. nädal[muuda lähteteksti]
Crater Lake ('Kraatrijärv') on USA-s Oregonis asuv järv. See on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse.
Järve pindala on 52,9 km², ruumala 19 km³. Tema suurim sügavus on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Crater Lake on USA sügavaim järv, maailmas on ta sügavuselt seitsmes.
Järve ega sellest välja ei voola ühtegi jõge. Veetase püsib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus.
Crater Lake'i kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt batümeetriliselt uuritud, on väga liigestunud.
Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i ümber Crater Lake'i rahvuspark, mida külastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti.
Üks järve vaatamisväärsusi on Old Man of the Lake, suur puu, mis on järves vähemalt aastast 1896 vertikaalselt ringi hulpinud. Tänu külmale veele on puu üsna hästi säilinud. Loe edasi ...
41. nädal[muuda lähteteksti]
Hiigelnulg (Abies grandis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva rohkem kui 80 m kõrguseks, olles nulu perekonna üks kõrgeimaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikualal kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva üle 300 aasta.
Tüve läbimõõt on tavaliselt ½–1 m, kuid soodsates tingimustes võib küündida 2 meetrini. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanadel pikirõmeline ja paks.
Hiigelnulu juurestik on plastiline. Sügavas ja kuivas mullas areneb välja peajuurega sammasjuurestik, niiskes pinnases aga vaid narmasjuurestik. Hiigelnulu juured ei kasva nii sügavale kui harilikul ebatsuugal, keerdmännil või kollasel männil, kuid arenevad sügavamale kui Engelmanni kuusel, läänetsuugal või hiigelelupuul.
Hiigelnulu võra on laikoonusjas. Võrsed on helepruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused ja ümarad. Okkad on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ülemised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega. Nende allküljel on kaks heledat õhulõheriba. Loe edasi ...
42. nädal[muuda lähteteksti]
Tallinna piiramine toimus 1223. aasta sügisel, mil kolme Vene vürstiriigi (Vladimiri-Suzdali, Novgorodi ja Pihkva) väed koos nendega liitunud eestlastega piirasid neli nädalat edutult Toompea linnusesse varjunud Taani vägesid.
1219. aastal Liivimaa ristisõtta sekkunud ja Tallinna kohal Toompea linnusest oma tugipunkti teinud Taani oli 1221. aasta lõpuks oma kontrollile allutanud kogu Eestimaa põhjaosa: Revala, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa. Saarlased, kes Eestimaal ainsatena olid jäänud Taani kuningast või riialastest (Riia piiskopist ja Mõõgavendade ordust) sõltumatuks, nägid selles tungimist nende otsesesse huvipiirkonda ja võtsid eesmärgiks Toompea linnuse alistamise. Algselt 1220. aastasse plaanitud ettevõtmine tehti teoks aasta hiljem, kui koos revalaste, harjulaste ja virulastega Tallinna linnust ründama asuti. Kaks nädalat kestnud piiramine lõpetati aga tulemusi saavutamata, kui merelt arvati lähenevat laevu Taani sõjajõududega. Loe edasi ...
43. nädal[muuda lähteteksti]
Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill (vkj 20. märts) 1873 Semjonovo Novgorodi lähedal – 28. märts 1943 USA Beverly Hills) oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos.
Ta hakkas 4-aastaselt klaverit õppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see häiris aga klaveriõpinguid ja viis ta õpetajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.
Pärast 1. sümfoonia esmaettekande ebaõnnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.
Tema tähtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 ooperit (neist tähtsaim on "Aleko"), prelüüdid, "Etüüd-pildid", vesprid, kaks klaverisonaati, "Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised tantsud". Loe edasi ...
44. nädal[muuda lähteteksti]
Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere vesikonda kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.
Egeuse ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse Aasovi meri Musta mere koosseisu.
Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgale, Kaspia merre, Läänemerre ja Valgesse merre ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamerre.
Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km² (teistel andmetel 436 400 km²). Musta ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m või 1240 m, maksimaalne sügavus 2210 või 2258 m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Loe edasi ...
45. nädal[muuda lähteteksti]
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti teda ohtelise männi teisendiks.
Igimännile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes mägedes. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetõttu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk, mille juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.
Igimänd on väga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve läbimõõt oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m kõrge. Võra on ümar või ebakorrapärane, kõrgel mägedes tihti looklev. Tüve koor on punakaspruun, õhuke ja rõmeline. Oksad on tihti väändunud. Loe edasi ...
46. nädal[muuda lähteteksti]
Paide piiramine toimus 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.
16. detsembril 1572 suundusid Rootsi väed Claes Åkesson Totti juhtimisel Tallinnast ringiga läbi Märjamaa ja Viljandi Põltsamaad piirama. Kaks kartauni koos püssirohuga otsustati saata otse läbi Paide. Sinna nad küll ei jõudnud, saabudes alles jõulupühadeks Uuemõisa.
Samal ajal oli Liivimaale saabunud Ivan IV koos oma kahe poja ja suure sõjaväega. Tallinnas ja Paides paiknenud Rootsi väed seda ei teadnud. Rootslased olid veendunud, et tsaari väed ei julge maale tulla, kuna Liivimaal viibis parasjagu suur Rootsi kuninga vägi, mistõttu ei pandud rõhku maakuulamisele ega valvele.
Peagi oli Ivan IV oma vägedega Rakvere all, kuid sellest ei teadnud midagi Tott ega tallinlased. Paides teati moskoviitide kohalolekut, kuid arvati, et see on mõni väiksem salk, kes Uuemõisa suurtükke endale tahab saada. Paide linnuse asevalitseja Hans Boije otsustas seetõttu saata suurema osa linnuse garnisonist suurtükkidele vastu, jättes linnusesse umbes 50 sõjameest, kellele olid lisaks linnusesse pagenud talupojad. Loe edasi ...
47. nädal[muuda lähteteksti]
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Raudkull on väikest või keskmist kasvu haugaslane. Laiad tiivad ja pikk saba aitavad linnul puude vahel manööverdada. Linnu kehapikkus on 28–40 cm, tiiva pikkus 18–26 cm ja tiibade siruulatus 56–78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad üksteisest suuruse ja sulgede värvuse poolest. Emased on isastest 16–20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% rohkem. Isaslinnu kehamass on 120–160, emaslinnul 225–320 grammi.
Linnu jalad on karvadeta, pikad ja saledad, kollased kuni oranžikaskollased. Küüned ja nokk on mustad. Isaslinnu silmad on kollakasoranžid kuni oranžikaspunased (vanalindudel võivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oranžid (mõnikord oranžikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes järk-järgult järjest kollasemaks.
Raudkull sarnaneb väliselt kanakulliga, kuid on sellest natuke väiksem ja palju kergem. Ta on suhteliselt pikema jooksme ja pikemate varvastega. Nad mõlemad on tüüpilised haukad ja kuuluvad samasse perekonda. Loe edasi ...
48. nädal[muuda lähteteksti]
Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, kus teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast.
Piinlikkuse välisteks avaldusteks võivad olla punastamine, higistamine ja kogelemine. Piinlikkust võidakse varjata naeratuste, närvilise naeru või vihapurskega.
Piinlikkust eristatakse häbist, kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nõrk häbi ega pruugi üldse olla nõrgem emotsioon kui häbi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda häbi häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist ega sellele mõtlemist. Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduväärset.
On ka väidetud, et piinlikkusele erinevalt häbist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut.
Gabrielle Taylori järgi esineb piinlikkus (inglise keeles embarrassment) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata või ei suudeta kohaselt reageerida. Loe edasi ...
49. nädal[muuda lähteteksti]
Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tüves sisalduva magusa vaigu järgi, mida indiaanlased kasutasid köha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumänni šoti botaanik David Douglas 1826. aastal Oregoni territooriumilt.
Suhkrumänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m kõrguseks. Maksimaalne registreeritud kõrgus on 81,7 m, olles sellega männi perekonna kõige kõrgem esindaja. Suhkrumänni käbid on okaspuude seas kõige suuremad, 25–50 cm pikad, sümmeetrilised, silinderjad, veidi kaardus, vaigused ja läikivalt kollakaspruunid.
Suhkrumänni levila asub Põhja-Ameerika lääneosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m kõrgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad mäenõlvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ...
50. nädal[muuda lähteteksti]
Tapa vallutamine Eesti Vabadussõjas toimus 9. jaanuaril 1919, kui Tapa raudteesõlme vallutasid pärast lühikest ägedat lahingut soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantosad. Soomusrongid ise, järjekorras nr 1, 3 ja 2, parandades kogu aeg raudteed ja sildu, toetasid vahetevahel dessante oma tulega.
Operatsioon algas kell 5 hommikul ja kella 9 paiku oli alev Eesti vägede võimuses. Enamlaste vastupanu Tapa ümbruses ei olnud eriti visa. Saadi sõjasaaki ja 78 vangi. Kui eestlaste kaotused olid 4 meest haavatutena, siis punaväelasi langes ligikaudu 100.
Soomusrongide dessandi pealetungi hõlbustas tunduvalt asjaolu, et dessant viidi rongiga otse punaste sekka. Ilmumine öösi vaenlase keskele ja kiire pealetung sundis teda taanduma ega andnud vastasele võimalust end koguda ega organiseerida pidevat vastupanu, samuti ei suutnud ta küllalt organiseeritult rakendada oma raskekuulipildujaid. Vastase suurtükituli ei teinud märkimisväärset kahju soomusrongidele raudteel ega rongide dessandile.
Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda: Narva ja Tartu peale. Loe edasi ...
51. nädal[muuda lähteteksti]
.jpg)
Aabel oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva teine poeg, esimene inimene, kes suri, ja esimene mõrvaohver.
Kristlikus tõlgenduses teevad Aabeli karjaseelu, ohver, pühadus ja traagiline surm ta sarnaseks Jeesuse Kristusega. Ta oli prohvet, kes ei ennustanud sõnaga, vaid oma ohvri ja surmaga.
Aabeli järeltulijatest juttu ei ole. Arvatakse, et tal neid ei olnud või vähemalt polnud neid Seti sünni ajal elus, sest Eeva ütleb: "Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis." (Esimene Moosese raamat 4:25) Levinud on uskumus, et Aabel küll abiellus, kuid hoidis sugulist karskust. Teda jäljendas aabellaste ehk abeliitide usulahk, kes ainult adopteerisid lapsi.
Hieronymus ütleb oma kommentaarides Hesekieli raamatule juudi pärimust järgides, et mõrv toimus Süürias Damaskuse väljal. Linna nime tähenduseks tõlgendab ta 'verd joov'. Ühe versiooni järgi oli mõrvapaik Hebroni lähedal, kuid kohalik pärimus selle kohta puudub. Loe edasi ...
52. nädal[muuda lähteteksti]
Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615 Prantsusmaa kuninganna ja 1643–1651 Prantsusmaa regent.
Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast.
Annat kutsuti Austria Annaks sellepärast, et Habsburgid olid pärit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess.
18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna sama vana Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping, mis sõlmiti 22. augustil 1612. Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Loe edasi ...