Vikipeedia:Nädala artiklid 2017

Allikas: Vikipeedia
Nädala artiklid
20082009201020112012
20132014201520162017

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2017. aasta nädala artiklid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

Halli nulu tüve läbilõige

Hall nulg (Abies concolor) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Halli nulu avastas 1831 Columbia jõe lähedalt šoti botaanik David Douglas. Teaduslikult kirjeldas halli nulgu esimesena 1858 inglise botaanik George Gordon.

Hall nulg kasvab looduses tavaliselt 25–40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on tavaliselt 9–12 dm. Registreeritud suurima puu kõrgus on 66,1 m ja tüve läbimõõt 2,23 m. Puude eluiga võib soodsates oludes küündida 300–400 aastani.

Hall nulg toodi Euroopasse 1851. Ta osutus meil külmakindlaks ja vähenõudlikuks nii mullastiku kui kliima suhtes. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Vanades parkides on ta siberi ja palsamnulu järel levikult kolmas nululiik. Suuri puid võib meil leida Tallinnas Nõmmel ja Mähel, Viljandimaal Polli pargis, Salla pargis Lääne-Virumaal ja Heimtali pargis Viljandimaal, kus kasvavad Eesti kõrgeimad (27 m) hallid nulud. Loe edasi ...

2. nädal[muuda lähteteksti]

Vaade Tuuru–Puise teelt Põgari-Sassi rannaniidule

Tuuru–Puise tee on Läänemaal Ridala vallas Puise poolsaarel asuv 7,8 kilomeetrit pikk pinnatud kruusatee, üks Eesti kõrvalmaanteedest.

Tee saab alguse Parila–Kiideva tee 8. kilomeetripunkti juurest Tuuru külas, liigub piki Puise poolsaare põhja- ja looderannikut läbi Põgari-Sassi ja lõpeb Puise külas Puise ninal. Seega läbib tee kolme küla.

Teetamm on ümbritsevast alast enamasti kraavidega eraldatud ja kõrgemal. Tee ületab 13 truupi, kuid mitte ühtegi silda.

Tee äärde jääb neli bussipeatust. Need on Tuuru poolt tulles Tõnnu, Põgari-Sassi, Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannamägi).

Täpselt 1. kilomeetripunkti juures asub Põgari palvemaja, milles pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase istungi. Loe edasi ...

3. nädal[muuda lähteteksti]

Kilpvulkaan

Vulkaan on looduslik avaus maakoores (või mõne muu taevakeha koores), mille kaudu vulkaaniline materjal selle pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale.

Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentiina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenutest on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Koos veealuse osaga on aga kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).

Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed mineraalid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Loe edasi ...

4. nädal[muuda lähteteksti]

Taani vabatahtlikud Tallinna vanalinna müüridel

Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie Borgelin) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas. Taanis eraalgatusel moodustatud üksus tegi Lõunarindel Eesti Rahvaväe 2. Diviisi alluvuses kaasa lahingud Rõugest Jēkabpilsini ja võitles ka Pihkva rindel. Kompanii kaotas lahingutes ühe ohvitseri ja 18 sõdurit langenutena ning 34 sõdurit haavatutena.

Vabadussõja puhkedes pöördus Eesti Ajutine Valitsus oma välissaatkondade kaudu Skandinaavia riikide poole, et saada sõjalist abi. Liitlasriigid olid omalt poolt soovitanud Rootsi, Norra ja Taani valitsustel toetada Balti riike võitluses Nõukogude Venemaaga, lubades esimesel võimalusel kompenseerida relvadele ja laskemoonale tehtud kulutused. Riiklikud väed Skandinaaviast siiski Eestit toetama ei läinud. Loe edasi ...

5. nädal[muuda lähteteksti]

Fraseri nulud jõulupuuistanduses

Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu sai nime esmaavastaja, šoti botaaniku John Fraseri (1750–1811) järgi.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrgeks ja tüve läbimõõt on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat.

Fraseri nulu levila asub Põhja-Ameerika idaosas Apalatšide lõunaosas 1372–2037 m kõrgusel üle merepinna. Hajus levila jääb Põhja-Carolinasse, Tennesseesse ja Virginiasse.

Fraseri nulg toodi Euroopasse 1811. aastal. Meile jõudis ta 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil parkides ilupuuna, metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hästi aklimatiseerunud, mida näitavad rikkalik käbikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. Käbid kasvavad tal alumistelgi okstel, mida üldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil üsna külmakindel, taludes külma kuni -29...-34 °C, mistõttu kannatab ainult karmidel talvedel. Varju talub ta samuti küllalt hästi. Loe edasi ...

6. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/6 (2017)

7. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/7 (2017)

8. nädal[muuda lähteteksti]

Hope'i teemant

Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ja seda omadust kasutatakse teemantide lihvimisel.

Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Samas on teoreetiliste arvutustega näidatud, et ka mõned looduslikult mitteesinevad boornitriidi vormid peaksid olema teemandist kõvemad.

Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid.

Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivibriljant. Viimaste turuväärtust on märgatavalt kasvatanud ulatuslik turundus. Loe edasi ...

9. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/9 (2017)

10. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/10 (2017)

11. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/11 (2017)

12. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/12 (2017)

13. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/13 (2017)

14. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/14 (2017)

15. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/15 (2017)

16. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/16 (2017)

17. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/17 (2017)

18. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/18 (2017)

19. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/19 (2017)

20. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/20 (2017)

21. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/21 (2017)

22. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/22 (2017)

23. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/23 (2017)

24. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/24 (2017)

25. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/25 (2017)

26. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/26 (2017)

27. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/27 (2017)

28. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/28 (2017)

29. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/29 (2017)

30. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/30 (2017)

31. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/31 (2017)

32. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/32 (2017)

33. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/33 (2017)

34. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/34 (2017)

35. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/35 (2017)

36. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/36 (2017)

37. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/37 (2017)

38. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/38 (2017)

39. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/39 (2017)

40. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/40 (2017)

41. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/41 (2017)

42. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/42 (2017)

43. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/43 (2017)

44. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/44 (2017)

45. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/45 (2017)

46. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/46 (2017)

47. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/47 (2017)

48. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/48 (2017)

49. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/49 (2017)

50. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/50 (2017)

51. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/51 (2017)

52. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/52 (2017)

Vaata ka[muuda lähteteksti]