Hiigel-kokkupõrke hüpotees

NASA hiidarvuti modelleeritud animatsioon vasttekkinud Kuust
(Amesi Uurimiskeskus)

Hiigel-kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte kõige tõenäolisemat stsenaariumi.

Hüpoteesi järgi on Maa kaaslane Kuu tekkinud 30–110 miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi moodustumist,^[1]^[2] ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi aset leidnud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha hiigel-kokkupõrke tulemusel Maa ümber tiirlema jäänud materjalist.^[3]

Maaga oletatavalt kokkupõrganud taevakeha on hakatud nimetama planeet Theiaks. Theia oli vanakreeka mütoloogiast tuntud titaan, kellest sündis kuujumalanna Selene.

Kuu teke

Hiigel-kokkupõrke hüpotees on pooldatavaim teooria Kuu tekke seletamiseks.^[3] Teooria kasuks räägivad järgnevad asjaolud:

Maa pöörlemissuund ja Kuu tiirlemissuund on samad;
Kuult pärit kivimiproovide analüüs viitab, et Kuu pind on kunagi olnud sula-olekus^[4];
Kuul on võrreldes Maaga proportsionaalselt väiksem metalliline tuum (Kuul on ruumala kohta raskemaid elemente vähem, silikaate rohkem);
Kuu kivimite stabiilsete isotoopide suhted on samad, mis Maa kivimites, mis näitab ühtset päritolu;
On tõendeid taolistest kokkupõrgetest teistes tähesüsteemides (kokkupõrked, mille tulemusel väljapaiskunud materjal jääb planeedi ümber kettana tiirlema).^[2]

Lisaks neile toetab hüpoteesi ka kooskõlalisus levinuimate Päikesesüsteemi tekkimise teooriatega, mille kohaselt esines Päikesesüsteemi varases ajaloos hiigel-kokkupõrkeid.

Kokkuvõte

Kuigi see hüpotees on pooldatavaim, pole siiski leitud sobivat simulatsiooni, mis algaks kokkupõrkega ja jätkuks kuni väljapaiskunud materjalist kaaslase moodustumiseni. Samas viitavad arvutiga modelleeritud kokkupõrked, et selline kokkupõrge ei saanud olla piisavalt segipaiskav, et sellega selgitada Maa ja Kuu kivimite suurt sarnasust.^[5]

Viited

↑ Halliday, A. N. (2008) A young Moon-forming giant impact at 70–110 million years accompanied by late-stage mixing, core formation and degassing of the Earth. Philosophical transactions. Series A, Mathemathical, physical, and engineering sciences, 366 (1883): 4163–81.
1 2 Meng, H. Y. A.; Su, K. Y. L.; Riekel, G. H.; Stevenson, D. J.; Plavchan, P.; Rujopakarn, W.; Lisse, C. M.; Poshyachinda, S.; Reichart, D. E. (2014) "Large impacts around a solar-analog star in the era of terrestrial planet formation". Science, 345 (6200): 1032–1035
1 2 Canup, R.; Asphaug, E. (2001) "Origin of the Moon in a giant impact near the end of the Earth's formation", Nature 412 (6848): 708–712.
↑ Borg, L. E.; Shearer, C. K.; Asmerom, Y.; Papike, J. J. (2004) "Prolonged KREEP magmatism on the Moon indicated by the youngest dated lunar igneous rock." Nature 432, 209–211.
↑ Clery, D. (2013) "Impact Theory Gets Whacked". Science 342: 183.

Välislingid

"Teooria Kuu tekke kohta ei pea paika" Novaator, 26. märts 2012
"Apollo proovid toetavad Kuu tekke kokkupõrketeooriat" ERR Novaator, 6. juuni 2014
"Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?" Novaator, 6. juuni 2014
"Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks" Novaator, 11. juuni 2014

[Halliday-1] Halliday, A. N. (2008) A young Moon-forming giant impact at 70–110 million years accompanied by late-stage mixing, core formation and degassing of the Earth. Philosophical transactions. Series A, Mathemathical, physical, and engineering sciences, 366 (1883): 4163–81.

[Meng-2] 1 2 Meng, H. Y. A.; Su, K. Y. L.; Riekel, G. H.; Stevenson, D. J.; Plavchan, P.; Rujopakarn, W.; Lisse, C. M.; Poshyachinda, S.; Reichart, D. E. (2014) "Large impacts around a solar-analog star in the era of terrestrial planet formation". Science, 345 (6200): 1032–1035

[Canup-3] 1 2 Canup, R.; Asphaug, E. (2001) "Origin of the Moon in a giant impact near the end of the Earth's formation", Nature 412 (6848): 708–712.

[4] Borg, L. E.; Shearer, C. K.; Asmerom, Y.; Papike, J. J. (2004) "Prolonged KREEP magmatism on the Moon indicated by the youngest dated lunar igneous rock." Nature 432, 209–211.

[5] Clery, D. (2013) "Impact Theory Gets Whacked". Science 342: 183.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]