Vikipeedia:Nädala artiklid 2024

Allikas: Vikipeedia
Nädala artiklid
2008200920102011
2012201320142015
2016201720182019
2020202120222023
2024 – 2025 – 2026 – 2027

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2024. aasta nädala artiklid.

Itaalia lipp
Itaalia lipp

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavidena asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

Itaalia ühinemine 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid Itaalia kuningriigiks. Aastal 1922 alguse saanud fašism sai lõpu riigi lüüasaamisega II maailmasõjas. Aastast 1946 on Itaalia vabariik.

2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal. Itaalia inimarengu indeks on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga). Itaalia on Euroopa Liidu, NATO, Euroopa Nõukogu ja OECD asutajaliige, samuti G7, ÜRO ja Schengeni viisaruumi liige. Itaalias asub riikidest enim UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte ja riik on turistide külastatavuselt maailmas 5. kohal. Loe edasi ...

Hariliku pohla marjad
Hariliku pohla marjad

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.

Pohla lähedased sugulased on mustikas, jõhvikas ja sinikas. Kogenematu silm võib pohla segi ajada leesikaga, kelle marjad on jahused ja maitsetud.

Harilik pohl on levinud üle Eesti ning kasvab peamiselt männimetsades ja kuivemates rabaservades. Kasvupinnaseks on enamasti hästi vett läbilaskvad liivased mullad või turvasmullad. Metsatüüpidest on esindatud kõige rohkem palumetsad, millele järgnevad nõmme-, loo-, raba- ja soometsad. Kõige vähem leidub pohla laanemetsas.

Pohla viljaks on ümar mari, mis on enne valmimist valge kuni roosakas ja pärast valmimist punane kuni tumepunane. Marja läbimõõt on 7–12 mm. Seemned on ligi 1 mm pikad.

Pohla kääbuspõõsad on väga vastupidavad suurtele miinuskraadidele ja võivad kasvada lähisarktilise kliimavöötme väga karmis kliimas. Talvel võib harilik pohl levila põhjaosas taluda õhutemperatuure kuni −45 °C. Enamasti aitab karmile talvele vastu pidada kaitsev lumikate. Lume puudumisel saavad pohla pungad külmakahjustusi, kui õhutemperatuur langeb alla −25...−32 °C. Loe edasi ...

Ukraina lipp Maosaarel pärast võitu
Ukraina lipp Maosaarel pärast võitu

Maosaare lahing ehk Ussisaare lahing oli Ukrainale kuuluval Zmijinõi saarel (ukraina keeles острів Зміїний 'maosaar') ja selle ümbruses toimunud lahing Ukraina ja Venemaa vahel, mis algas 24. veebruaril 2022 osana laiemast Venemaa sissetungist Ukrainasse ning lõppes 30. juunil.

Venemaa vabastas hiljem osad saarel vangistatud Ukraina sõjaväelased vastavalt vangide vahetamise kokkuleppele. Laialt sai tuntuks saare kaitsjate algne vastus Venemaa vägede tehtud allaandmise ettepanekule: "Русский военный корабль, иди нахуй" (eesti keeles "Vene sõjalaev, käi persse!").

Maosaar on väike kaljusaar Mustas meres strateegilise asupaigaga Rumeenia ranniku lähistel. Saarel on oluline roll Ukrainale kuuluvate merealade ulatuse määratlemises ja see on olnud Ukraina-Rumeenia piirivaidluste teemaks. Saarest lähtuva merepiiri sisse jääb oluline maavaradega ala. 2021. aasta augustis, mil Venemaa suurendas sõjalist kohalolekut ümber Ukraina, korraldas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saarel pressikonverentsi, kus ütles, et saar on Ukraina territoorium nagu muudki riigi osad ja seda kaitstakse kogu jõuga. Loe edasi ...

Wilhelm von Hohenzollern
Wilhelm von Hohenzollern

Wilhelm von Hohenzollern (29. juuni 1498 Ansbach4. veebruar 1563 Riia) oli viimane Riia peapiiskop alates 1539 kuni oma surmani.

Wilhelm oli Brandenburgi kuurvürsti Albrecht Achillese poja Ansbachi markkrahvi Friedrichi poeg, esimese Preisimaa hertsogi Albrechti vend ja paljude teistegi valitsejate lähisugulane.

Perekonna ühe noorema pojana nähti Wilhelmile ette vaimuliku karjäär, mis talle aga kuigivõrd ei sobinud. 1520. aastatel sai Wilhelmist tõenäoliselt venna Albrechti eeskujul protestant, kuid Riia peapiiskopina pidi ta kuni elu lõpuni olema formaalselt kõrge katoliiklik aukandja. Vaimulikuks ei pühitsetud teda siiski kunagi ja tõenäoliselt soovinuks Wilhelm Liivimaad sekulariseerida. See tal ebaõnnestus, sest tema tegevus Liivimaal tõi kaasa kaks keerulist sisekonflikti: Saare-Lääne ja koadjuutorivaenuse. Viis aastat enne Wilhelmi surma puhkes Liivi sõda ja peapiiskop pidi koos ordumeistriga Poola kuningale Zygmunt II-le alistuma. Peapiiskopi tiitel jäi Wilhelmile siiski kuni surmani. Loe edasi ...

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA logo
Euroopa Kosmoseagentuuri ESA logo

CryoSat on Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Maa pooluste lähedal asuva jää uurimiseks. Satelliit CryoSat-2 startis Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt 8. aprillil 2010 kell 13:57 UTC.

Cryosat uurib seda, kuidas kliimamuutus mõjutab polaarjää paksust. Varem on satelliitide abil uuritud peamiselt jääkatte pindala. CryoSati ülesanne on mõõta polaarookeanide ajujää paksuse muutumist ning mandrijää paksust Antarktisel ja Gröönimaal. Mõõtmisel võrreldakse mere- ja jääpinna kõrguste erinevust, mõõtes radari abil pindade kaugust satelliidist. Mandrijää puhul mõõdetakse jääpinna kõrgust.

Esimene katse satelliit kosmosesse saata toimus 8. oktoobril 2005 Venemaalt Plessetski kosmodroomilt. See katse ebaõnnestus, sest kanderaketi teine aste ei eraldunud kolmandast ja satelliit kukkus merre. 2006. aasta veebruaris otsustati programmi jätkata ja alustada uue samasuguse satelliidi ehitamist. Loe edasi ...

Samburu loodusreservaadi värav
Samburu loodusreservaadi värav

Samburu loodusreservaat (inglise keeles Samburu National Reserve) on loodusreservaat Keenia keskosas.

Reservaat paikneb piki Ewaso Ng'iro jõe põhjakallast. Vastaskaldal asub Buffalo Springsi reservaat. Samburu reservaat jääb Samburu maakonna alale ja ulatub maakonna lõunapiirini. Reservaat asub Nairobist kirdes umbes 350 km kaugusel.

Reservaati pääseb Nairobi-Isiolo-Marsabiti ja Maralali-Wamba-Isiolo teed mööda. Reservaadi alal on väike lennuväli ning lennukid Nairobi ja Samburu vahel lendavad iga päev. Lend kestab 45 minutit.

Reservaadi pindala on 165 km². Kõrgus merepinnast on 800–1230 meetrit, lääneosa on madalam ja idaosa kõrgem.

Reservaat loodi 1948. See on saanud nime samburute, piirkonnas elava rahva järgi. Värvikaid samburuid võib jõe kaldal tihti näha, kui nad oma loomi jootmas käivad.

George ja Joy Adamsoni raamatust "Vabana sündinud" tuttav lõvi Elsa kasvas üles muu hulgas Samburu reservaadis. Samburus elas ka kuulsaks saanud lõviema Kamunyak, kes kasvatas üles kuus orvuks jäänud orüksipoega. Loe edasi ...

Ukraina mark Maosaare kaitsjast raketiristlejaga "Moskva"
Ukraina mark Maosaare kaitsjast raketiristlejaga "Moskva"

Raketiristleja Moskva uppumine toimus 14. aprillil 2022 Venemaa-Ukraina sõja ajal. Ukraina teatel läks Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev raketiristleja Moskva põhja nende raketirünnaku tagajärjel, Venemaa teatel tulekahjust tingitud plahvatuse tõttu. Sõltumata laevahuku põhjusest on vaatlejad seda hinnanud oluliseks psühholoogiliseks võiduks Ukrainale ja kaotuseks Venemaale ning vähemal määral ka Venemaa mereväe sõjalist võimekust nõrgendavana.

186 m pikkune raketiristleja, mis algselt kandis nime Slava ('kuulsus'), lasti vette 1979 Mõkolajivis ja oli plaanitud saatelaevaks tollal ehitatavatele Nõukogude lennukikandjatele. Nõukogude ajal tegutses ta sageli NSV Liidu mereväe Vahemere eskaadri (5. eskaadri) koosseisus peamiselt staabi- ja juhtimisalusena. 1995 nimetati laev ümber Moskvaks ja 1998 naasis ta pärast uuendustöid teenistusse. 2000 sai Moskva Venemaa Musta mere laevastiku lipulaevaks. Süüria kodusõja ajal 2015 juhiti sealt Venemaa laevastikku Vahemerel. Aastatel 2018–2020 laev moderniseeriti põhjalikult. Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2022 osales laev Ukraina teatel Ussisaare vallutamisel ja seetõttu kujutati teda saare kaitsjatele pühendatud postmargil. Loe edasi ...

Kuramaa (1253)
Kuramaa (1253)

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja 17. sajandiks assimileerunud kura ehk kurši keelt kõnelenud rahvas. Kuni 13. sajandi kirjalikes allikates võib kuralane (c(h)ori, curones) olla ka geograafiline mõiste, mille all peeti silmas nii baltlastest kurše kui ka Kuramaa põhjaosa läänemeresoome rahvastikku, keda hiljem tuntakse Kuramaa liivlastena.

Kuralaste asuala oli Läänemere idarannikul, selle lõunapoolne osa ulatus tänapäeva Klaipedani ja algselt Liepāja juures olnud põhjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, Tebra jõeni. Mitme allika järgi oli see ala viikingiajal Skandinaavia meresõitjate rüüsteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste (cori nime all) esmamainimine pärineb Bremeni peapiiskopi Rimberti umbes 875. aastal kirjutatud tööst, kus ta muuhulgas kirjeldab 854.–855. aastal kuralaste aladele korraldatud sõjaretki. Rimberti kohaselt tegid sõjakäigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni või riiki (ladina keeles civitates), kõigepealt taanlased, kes said aga lahingus lüüa, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. Loe edasi ...

Antoine Abel (27. november Anse Boileau, Mahé 193419. oktoober 2004 Mahé) oli Seišellide prantsus- ja kreoolikeelne kirjanik, keda on nimetatud Seišellide lühiproosa ja luule isaks või koguni üldse Seišellide kirjanduse isaks. Ta on olnud üks vähestest Seišellide prantsuskeelsetest kirjanikest.

Pärast algkooli õppis ta müürsepaks. Nelja-aastase keskharidusega Šveitsis sai ta 1959 algkooliõpetaja kutse. Hiljem sai ta Readingi Ülikoolist kõrghariduse maapiirkondade kasvatusteaduse alal. Ta naasis Mahéle, kus ta õpetas maal põllumajandust. Seejärel stažeeris ta Bristoli Ülikoolis, et hakata õpetama Victoria Kõrgemas Normaalkoolis, mis õpetab välja õpetajaid. Sinna jäi ta tööle kuni pensionile minekuni 1986.

Tema lühiproosa meenutab rahvajutte. Enamikus juttudes on tegelaseks trikster Soungoula. Belinda Jack on neid nimetanud proosaluuletusteks. Luuletused räägivad enamasti karjaste elust ja loodusest, mõned aga on poliitilise suunitlusega ja väga emotsionaalsed. Loe edasi ...

10. nädal[muuda lähteteksti]

Mägimänni okkad ja käbid
Mägimänni okkad ja käbid

Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Mägimänd kasvab peamiselt 1400–2500 (Bulgaarias kuni 2700) m kõrgusel merepinnast, tihti metsade leviku ülapiiril. Kagu-Saksamaal ja Lõuna-Poolas laskub mägimänd kuni 200 m kõrgusele merepinnast ja kasvab madalates orgudes turvasmuldadel.

Mägimänd on väga vastupidav tugevale tuulele, lume raskusele, laviinidele (tal on väga painduvad oksad) ja talvekülmadele, taludes miinuskraade kuni –34...–40 °C.

Mägimänd eelistab kasvada valgusküllases kasvukohas, kuid pinnase suhtes pole nõudlik. Ta talub põuda ning kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, kivistel ja rasketel savimuldadel. Mullad võivad olla nii happelised kui aluselised ning nende lähtekivimiteks on karbonaatkivimid või silikaatsed mineraalid.

Mägimänd toodi Eestisse 19. sajandil ja on siin laialt levinud. Ta on meil täiesti külmakindel. Teda leidub paljudes meie parkides ja aedades. Hiiumaal, Pärnus ja Kloogal kasvatatakse mägimändi mereäärsetel luidetel. Suurte kogumikena on mägimändi kasvatatud Kubja, Kuusnõmme ja Vigala metskonnas ning Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee ääres. Seemned on olnud üsna kvaliteetsed. Loe edasi ...

11. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/11 (2024)

12. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/12 (2024)

13. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/13 (2024)

14. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/14 (2024)

15. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/15 (2024)

16. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/16 (2024)

17. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/17 (2024)

18. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/18 (2024)

19. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/19 (2024)

20. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/20 (2024)

21. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/21 (2024)

22. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/22 (2024)

23. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/23 (2024)

24. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/24 (2024)

25. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/25 (2024)

26. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/26 (2024)

27. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/27 (2024)

28. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/28 (2024)

29. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/29 (2024)

30. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/30 (2024)

31. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/31 (2024)

32. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/32 (2024)

33. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/33 (2024)

34. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/34 (2024)

35. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/35 (2024)

36. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/36 (2024)

37. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/37 (2024)

38. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/38 (2024)

39. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/39 (2024)

40. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/40 (2024)

41. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/41 (2024)

42. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/42 (2024)

43. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/43 (2024)

44. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/44 (2024)

45. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/45 (2024)

46. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/46 (2024)

47. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/47 (2024)

48. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/48 (2024)

49. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/49 (2024)

50. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/50 (2024)

51. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/51 (2024)

52. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/52 (2024)